2-24-445/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-445

Tsiviilasi

L.F-i hagi U.W R. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.F (isikukood xxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Merili Laansoo

(Advokaadibüroo LINDEBERG)

Kostja U.W (isikukood XXX)

Kostja esindaja määratud korras vandeadvokaat

Meelis Masso (Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.F-i hagi U.W R. vastu rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud hageja L.F-i kanda.

3. Määrata U.W R. menetluskulude suuruseks 1073 eurot 84 senti.

4. Mõista L.F-ilt välja U.W R. menetluskulud 973 eurot 84 senti riigituludesse.

Menetluskulu tasumise info on makseinfo lehel. Nimetatud summa tuleb tasuda

riigituludesse 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

5. Mõista L.F-ilt välja U.W R. menetluskulu 100 eurot U.W R. kasuks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele, saata p-i 4 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

2-24-445

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. L.F-i (hageja) esitas hagi U.W R. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt

välja mõista kahjuhüvitis 7616 eurot 90 senti. Pooled sõlmisid 4. oktoobril 2021 üürilepingu

eluruumi kasutamiseks. 24. oktoobril 2021 allkirjastatud üleandmise aktiga andis hageja

eluruumi kostja valdusesse ja kasutusse koristatud seisukorras ning puhta ja terve sisustusega.

19. detsembril 2022 leppisid pooled kokku, et üürileping lõpeb 23. märtsil 2023 ning sellel

kuupäeval peab kostja eluruumi vabastama.

1.1 Kostja andis eluruumi hagejale üle alles 25. märtsil 2023 üleandmis-vastuvõtmisaktiga,

mille kohaselt on kostja kahjustanud kaasomandis olevat ridaelamu ees asuvat haljasala sõites

selle peal autoga, korter oli täiesti koristamata ja must ning diivan oli katki.

KOSTJA TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS

2. Kostja esitas 7. veebruaril 2025 taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja palus jätta hageja

nõue kostja vastu rahuldamata ning panna kõik menetluskulud hageja kanda.

2.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise

või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste

hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Üürileandja

hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest (VÕS § 338 lg 2). Üürileandja sai

korteriomandi valduse tagasi 25. märtsil 2023. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu

kohtusse 9. jaanuaril 2024 ehk enam kui 9 kuud hiljem ning seega on hageja nõue kostja vastu

aegunud.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA TAOTLUSE OSAS

3. Hageja nõue ei ole VÕS § 338 lg 1 kohaselt aegunud. Kogu hageja nõue ei koosne asja

kahjustamisest tingitud hüvitise nõudest. Hageja on esitanud nõude ka luku vahetusega

kaasnenud kulude tõttu, kahju ja selle suuruse kindlakstegemisega seotud kuludega, sh hageja

kohtueelsete õigusabikuludega, eluruumi üleandmisega viivitamise eest. Need ei ole otseselt

seotud üüritud asja kahjustamisega ning nende osas VÕS § 338 lg 1 ei kohaldu ning

kohalduvad üldised aegumise sätted.

3.1 Hageja ei vaidle vastu sellele, et hageja on korteriomandi valduse tagasi saanud 25.

märtsil 2023. Hageja hinnangul ei kohaldu käesolevalt aega VÕS § 338 lg 1. Kostja on oma

lepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt 10 aastat. Kostja pole üürilepingu eset kasutanud

hoolikalt ning on tagastanud selle halvemas seisus, mistõttu kostja tegevus lepingu eseme

kahjustamisel on kahjustusi arvestades olnud tahtlik. Kostja mõistis haljasalale sõites,

mööblile ja seintele ning põrandale tekitanud kahju tegevuse juures, et selline tegevus toob

kaasa üüritud asja kahjustamise. Tegemist ei ole õnnetuse või kogemata juhtunud ühekordse

asjaoluga, vaid teadliku ja sihipärase tegevusega, mille vältimatu tagajärg on asja

kahjustamine. Seega saabub aegumistähtaeg 25. märtsil 2033.

2-24-445

3.2 Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja tahtlik rikkumine pole tõendatud, leiab hageja,

et aegumine katkes poolte kohtuvälise läbirääkimise ajaks. Läbirääkimised kostjaga kestsid

26. märtsist 2023 kuni 1. jaanuar 2024, sh hageja toonase lepingulise esindaja vahendusel 13.

juulist kuni 3. oktoobrini 2023. Läbirääkimiste käigus on kostja läbivalt nõuet tunnustanud, sh

tegi seda 3. oktoobril 2023 ja 1. jaanuaril 2024, kui pakkus hüvitise suuruseks vastavalt 1300

ja 1350 eurot (dtl 12). Õiguskirjanduses on kompromissipakkumist, kus nõude alust ei

vaidlustata ja reserveeritakse vastuväited vaid nõude suurusele, peetud aegumist katkestavaks.

3.3 Hageja selgitab, et kostja vabastas korteri 25. märtsil 2023 ning juba 26. märtsil 2023

saatis hageja kostjale kirja, kus andis teada, et üüritud asjal esinevad puudused ning kostja

vastutab tekkinud kahju eest. Kostja vastas hageja nõudele 27. märtsil 2023, mööndes

osaliselt tekkinud kahjusid ja kinnitades, et korter jäi koristamata ja tal on kohustus mh korter

koristada ja haljasala korda teha. Hageja saatis kostjale täiendava kirja 29. märtsil 2023 ja

kostja vastas sellele 31. märtsil 2023. Edasi saatis hageja kostjale täiendavad teavitused

kahjude osas 5. aprillil 2023, 7. aprillil 2023, 11. mail 2023 ja 19. mail 2023. Kostja neile

kirjadele ei vastanud, mistõttu jätkusid läbirääkimised esindaja vahendusel. Pooled esindaja

vahendusel läbirääkimisi ebaõnnestunuks ega lõppenuks ei lugenud, samuti ei saavutanud

kokkulepet, mistõttu saatis hageja 26. detsembril 2023 kostjale taaskord kirja ettepanekuga

jõuda kohtuvälisele lahendusele (dtl 425) ja kostja vastas 1. jaanuaril 2024 (dtl 425). Kuivõrd

pooled läbirääkimisi ei lõpetanud jääb hageja eeltoodu põhjal seisukohale, et läbirääkimised

kestsid 26. märtsist 2023 kuni 1. jaanuarini 2024.

3.4 Olukorras, kus pooled on pidanud läbirääkimisi ja kostja on kogu aeg nõuet tunnustanud,

kuid vaielnud vastu nõude ulatusele, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas kui kostja

saavutaks nõude aegumise oma vastuolulise käitumise ja venitamise tõttu. Poolte

läbirääkimised peatasid TsÜS § 167 lg 1 kohaselt aegumise kulgemise ning kuivõrd kostja

tegi 1. jaanuaril 2024 kompromissettepaneku, siis TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkes ja algas

aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Seega saabus VÕS § 338 lg-s

1 sätestatud tähtaeg 1. juulil 2024. Kuivõrd hagi esitati 9. jaanuaril 2024, on hagi esitatud

enne aegumistähtaja saabumist

3.4 Kostja on 29. aprilli 2024. a vastuses hagiavaldusele (dtl 198jj) läbivalt nõuet

tunnustanud, kuid jäänud seisukoha juurde, et ei nõustu nõude ulatusega ning eriti õigusabiga

kaasnevate kulude ulatuse ja proportsiooniga. Kohtupraktikas on selgitatud, et aegunud nõude

tunnustamist võib lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks (RKTKo

18.12.2013, 3-2-1-146-13, p 24). Seega oleks hea usu põhimõttega vastuolus kui kohus lubaks

kostjal nüüd tähtaja möödumisele tugineda.

KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUSED

4. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et ta ei ole kunagi hageja nõuet tunnustanud, kuna pooltel

on olnud erinev nägemus kahju hüvitise suurusest. TsÜS § 158 lg 1 alusel katkeb ja algab

aegumine uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

4.1 Kostja on seisukohal, et poolte läbirääkimised kestsid 20. juulist 2023 kuni 3. oktoobrini

2023. Hageja on hagi juurde lisanud poolte kirjavahetuse (dtl 12-16). Kostja pöördus hageja

2-24-445

esindaja poole 20. juulil 2023 ning sellest kirjast nähtub kostja tahe leida tekkinud vaidlusele

kohtuväline lahendus. Kostja on keeldunud mitmetest hageja pakutud kompromissidest ning

teinud oma ettepaneku hagejale 3. oktoobril 2023, mille kohaselt on ta nõus hüvitama 1300

eurot. Hageja ei ole sellele ettepanekule vastanud ning esitanud kohtule hagiavalduse 2024.

aasta alguses. Järelikult lõppesid läbirääkimised 3. oktoobril 2023, kuna hageja ei olnud nõus

kostja ettepanekuga.

4.2 Hageja sai oma korteri tagasi 25. märtsil 2023. Hagejal oli aega esitada hagiavaldus

hiljemalt 25. septembriks 2023. Läbirääkimised kestsid 2 kuud ja 14 päeva. Selleks ajaks

peatus nõude aegumistähtaeg. Järelikult tuli hagejal hagiavaldus esitada kohtule hiljemalt 9.

detsembriks 2023.

4.3 Riigikohus on selgitanud, et aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi

peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid

asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade

saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (RKTKo

27.05.2015, 3-2-1-53-15, p 11). Hageja esitatud kirjavahetus 2023. aasta märtsist maikuuni

tõendab vaid seda, et hageja kirjutas korduvalt kostjale. Kostja on kahel korral vastanud

hagejale ning neist vastustest ei nähtu kostja tahet alustada läbirääkimisi, et leida kokkuleppel

lahendus tekkinud probleemile. Kostja on 31. märtsi 2023 kirjas kirjutanud, et allkirjastas

kinnistu vabastamisel üleandmisdokumendi, kus oli kirjas, et vastuvõtja kinnitab, et ei oma

üleandja suhtes pretensioone. Kostja tahe alustada läbirääkimistega nähtub hoopis 20. juuli

2023 kirjas, mille kostja edastas hageja esindajale.

4.4 Riigikohtu seisukoha kohaselt saab läbirääkimisteks pidada poolte arvamuste vahetamist

nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning

peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks

pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta

soovi läbirääkimisteks. Kui pooled peavad läbirääkimisi, siis aegumise peatumine lõpeb, kui

üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja

möödumisel ei vasta (RKTKo 13.04.1011, 3-2-1-10-11, p 10). Kostja edastas hageja

esindajale 3. oktoobril 2023 e-kirja oma ettepanekuga. Hageja saatis järgmise e-kirja kostjale

alles 26. detsembril 2023. Hageja vastas kostja ettepanekule peaaegu kaks ja pool kuud

hiljem. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastanud kostja ettepanekule mõistliku aja

jooksul ning aegumine peatus 3. oktoobril 2023.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus teeb käesolevas asjas kostja taotluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

449 lg 2 alusel vaheotsuse, mis on lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

6. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja

on soovinud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist (dtl 412). Kostja hinnangul tuleks

vaheotsusega lahendada küsimus, kas hageja nõue on aegunud. Hageja on seisukohal, et ta on

hagi kostja vastu esitanud õigel ajal.

7. Kohus leiab, et praegusel juhul on vaheotsuse tegemine põhjendatud, arvestades, et pooltel

on nõude aegumise üle vaidlus ning kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise

kohaldamiseks ning jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja taotlus tuleb lahendada

2-24-445

vaheotsusega. Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude

aegumist. Kohus selgitab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus

poolte vaidlust sisuliselt. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte

väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides ning kontrollib vaid, kas hageja eeldatav

nõue on aegunud või mitte.

8. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte

esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo

17.03.2021, 2-16-16764, p 11). VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja

muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud

kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. TsÜS §147

lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist.

9. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kõik hageja nõuded ei ole aegunud VÕS § 338 lg 1

alusel. Hageja märgitud nõuded (kostja on teinud eluruumi välisukse koopiad, mis tingis luku

vahetuse; kahju ja selle suuruse kindlakstegemisega seotud kulud, sh hageja kohtueelsed

õigusabikulu ja eluruumi üleandmisega viivitamise eest) on kõik seotud üürisuhtega ning

kohtu hinnangul saab ka kostjapoolsete lisavõtmete tegemise, mis on tinginud hagejale

täiendava kulutuse, pidada üüritud asja muutmiseks VÕS § 338 tähenduses. Samuti on kahju

kindlakstegemine ja kohtueelsed õigusabikulud seotud üürileandja nõudega üürniku vastu, kes

on väidetavalt üüritud asja kahjustanud, mistõttu ei saa nende nõuete esitamise tähtaeg olla

olemuslikult pikem kui VÕS § 338 lg-s 1 sätestatu.

Kas aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 alusel 10 aastat

10. Hageja on leidnud, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on

aegumistähtaeg 10 aastat. Hageja märgib, et kostja pole üürilepingu eset kasutanud hoolikalt

ning on tagastanud selle halvemas seisus, mistõttu kostja tegevus lepingu eseme kahjustamisel

on kahjustusi arvestades olnud tahtlik ning kostja mõistis, et tema tegevus toob kaasa üüritud

asja kahjustamise. Kostja käitumine on olnud teadlik ja sihipärane. Seega saabub

aegumistähtaeg hageja hinnangul alles 25. märtsil 2033.

11. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada

eriregulatsioonist tulenevaid erandeid tähtaja kestusele, st kohustuste tahtliku rikkumise tõttu

tekitatud kahju (TsÜS § 146 lg 4). Kohustust rikutakse tahtlikult juhul, kui lepingupool

soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Siinkohal peab

kohus oluliseks, et kogutud tõenditest järelduvalt võib kostja olla rikkunud kohustusi

üürileandja ees, kuid puuduvad tõendid, et õigusvastase kahju tekitamise soov oli tahtlik.

12. Edasi märgib kohus, et VÕS § 338 puhul on tegemist erinormiga tsiviilseadustiku üldosa

seaduses sätestatud üldiste lepinguliste nõuete aegumistähtaegade osas ning eriregulatsiooni

eesmärgiks on üürisuhetest tulenevate nõuete puhul kiire õigusrahu (õiguskindluse)

saavutamine. Kiire õigusrahu saavutamist tagab ühtlasi üürileandja kohustus üüritud asja

tagastamisel see üle vaadata ning asja halvendamise korral sellest üürnikule viivitamatult

teada anda. Tegemist on lühendatud lepingulise aegumistähtajaga TsÜS § 146 lg-ga 1

võrreldes. Kohtu arvates on üüritud asja kahjustamise ja muutmise nõude esitamisele TsÜS §

146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast erineva

aegumistähtaja sätestamine põhjendatud sellega, et vältida nõuete esitamist pika aja

möödumisel arvates asja tagasisaamisest. Arvestades nii õigusrahu, käibekaitse põhimõtet kui

2-24-445

ka tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormise jaotust on pooltel keeruline aastaid

pärast üüritud asja tagastamist tõendada asjaolusid kahjustamisega seoses.

Seega pidi hageja kui üürileandja VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt kostja vastu kahju hüvitamise

nõude maksma panema 6 kuu jooksul asja tagasisaamisest.

Järgnevalt tuvastab kohus, kas käeolevas asjas on aegumise peatumisele või katkemisele

viitavaid asjaolusid.

Kas aegumistähtaeg on katkenud

13. Kui kostja on kohtu ette toonud asjaolud, et hageja nõue võib olla aegunud, võib hageja

tuua kohtu ette sellised asjaolud, mis lubavad kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine

oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.

14. Aegumistähtaja katkestab nõude tunnustamine (TsÜS § 158). Hageja toob esile, et

läbirääkimiste käigus on kostja läbivalt nõuet tunnustanud, sh tegi seda 3. oktoobril 2023 ja 1.

jaanuaril 2024, kui pakkus hüvitise suuruseks vastavalt 1300 ja 1350 eurot (dtl 12). Kostja aga

rõhutab, et ta ei ole kunagi hageja nõuet tunnustanud, kuna pooltel on olnud erinev nägemus

kahju hüvitise suurusest.

15. Kohus märgib, et sõnaselget nõude tunnustamist või tegu, millest võiks välja lugeda, et

kostja on nõuet tunnustanud, tõenditest ei nähtu. Näiteks on hageja 13. juulil 2023 küsinud

kostjalt kahju hüvitamiseks 7616 eurot (dtl 3) See, et kostja on selle vastu pakkunud 1300

eurot 3. oktoobril 2023, ei tähenda kuidagi, et ta on nõuet tunnustanud. Hageja väidetud

läbirääkimiste tulemusena kompromisslepingut ei sõlmitud ning kohtu hinnangul ei saa

nurjunud kompromissläbirääkimistel esitatud mõtteavaldusi pidada nõude tunnustamiseks.

Nõude tunnustamine TsÜS § 158 lg 2 mõttes saaks olla siis, kui kostja on nõude osaliselt

tasunud või väljastanud õiguslikult siduva võlatunnistuse või teinud muu teo, milles

väljenduks soov kaasa tuua nõude tunnustamine. Eelnevat arvestades ei saa pidada aegumist

katkenuks ja uuesti alanuks TsÜS § 158 lg 1 alusel.

Kas aegumistähtaeg on peatunud

16. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel

peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle,

millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste

jätkamisest keeldub.

17. Läbirääkimised peatavad aegumise üksnes juhul, kui need ka sisuliselt toimuvad (RKTKo

02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 32). Aegumistähtaeg peatub eelkõige ajal, mil pooled püüavad

omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel

lahendust (vt RKTKo 10.05.2013, 3-2-1-25-13, p 12). Aegumise peatumise aluseks ei ole

ainuüksi võlgnikule korduvate kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole sellele läbirääkimiste

pidamise tahtega vastanud (vt RKTKo 22.03.2011, 3-2-1-178-10, p 28). Samuti ei peata

aegumist TsÜS § 167 lg 2 järgi täiendava tähtaja andmine täitmiseks, kui võlgnik on juba

varem teatanud, et ta keeldub kohustust täitmast.

18. Hageja on leidnud, et kuna hageja ja kostja on vahetanud erinevaid kirju, kestsid

läbirääkimised 26. märtsist 2023 kuni 1. jaanuarini 2024. Kostja märgib aga, et hageja sai

2-24-445

oma korteri tagasi 25. märtsil 2023, mistõttu oli hagejal aega esitada hagiavaldus hiljemalt 25.

septembriks 2023. Kostja hinnangul kestsid läbirääkimised 2 kuud ja 14 päeva, so 20. juulist

2023 kuni 3. oktoobrini 2023. Kostja pöördus hageja esindaja poole 20. juulil 2023 ning

sellest kirjast nähtub kostja tahe leida tekkinud vaidlusele kohtuväline lahendus (dtl 15).

Kostja on keeldunud mitmetest hageja pakutud kompromissidest ning teinud oma ettepaneku

hagejale 3. oktoobril 2023, mille kohaselt on ta nõus hüvitama 1300 eurot (dtl 12). Kohus on

seisukohal, et aegumise peatumiseks peab arvamuse vahetamisest nähtuma, et asjas on

võimalik kokkuleppelise lahenduse saavutamine.

19. Hageja enda esile toodud kronoloogiast ei nähtu, et hageja oleks sellele ettepanekule

vastanud mõistliku aja jooksul. Aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi

peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid

asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust Läbirääkimisteks ei saa pidada olukorda,

kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei ilmuta soovi läbirääkimisteks

(RKTKo 13.04.2011, 3-2-1-10-11 p 10). Samuti on Riigikohus selgitanud (vt RKTKo

14.06.2016, 3-2-1-54-16, p 14), et läbirääkimiste pidamist aegumise peatumise tähenduses

saab järeldada üksnes siis, kui vastaspool läbirääkimiste pidamise ettepanekule vastuseks

väljendab mingitki valmisolekut läbirääkimisteks.

20. Hageja võttis aega 2,5 kuud kostja ettepanekule vastamiseks. Arvestades, et hageja ei ole

kostja kirjale mõistliku aja jooksul läbirääkimiste tahtega vastanud, ei ole praegusel juhul

hageja nõude aegumine peatunud. See, et hageja reageeris alles 26. detsembril 2023 (dtl 425)

kostja 3. oktoobri 2023. a ettepanekule, ei ole kohtu hinnangul mõistlik aeg vastamiseks

läbirääkimiste ajal. Valmisolekut läbirääkimisteks ei nähtu kohtu hinnangul ka selles, et

poolte arusaamistel kahju nõude üle olid jätkuvalt liiga suured „käärid“, so hageja nõue 7616

eurot ja kostja vastu pakutav 1300 eurot.

21. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise

peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele

mõistliku aja möödumisel ei vasta (RKTKo 3.06.2016, 3-2-1-21-16, p 14). Kohus nõustub

kostjaga selles, et pooltevahelised läbirääkimised lõppesid 3. oktoobril 2023, kuna hageja ei

olnud nõus kostja ettepanekuga ega vastanud kostjale mõistliku aja jooksul. Kokkuvõtvalt

leiab kohus, et hageja ei ole tõendatud, et pidas kostjaga läbirääkimisi 26. märtsist 2023 kuni

1. jaanuarini 2024.

22. Kohtu tuvastatud asjaoludel algasid läbirääkimised 20. juulist 2023 ja lõppesid 3.

oktoobril 2023, seega kestsid 2 kuud ja 14 päeva (kokku 76 päeva). Selle aja vältel oli nõude

aegumine peatunud. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei

arvestata aegumistähtaja hulka. Eelnevat arvestades pikenes aegumistähtaeg käesoleval juhul

76 päeva võrra. Järelikult tuli hagejal hagiavaldus esitada kohtule hiljemalt 9. detsembriks

2023. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitati kohtusse 9. jaanuaril 2024, seega pärast

aegumistähtaega.

23. Olukorras, kus hageja arvas endal olevat kostja vastu üüritud asja kahjustamisest tulenev

nõue, ei nähtu kohtule asjaolusid, mis oleksid takistanud hagejal oma nõudega õigeaegselt

kohtusse pöörduda. Kohtule esitatust nähtub, et algne hageja esindaja on juba juunis 2023

koostanud hagiavalduse kohtule (dtl 4-10), kuid hageja on selle mingil põhjusel kohtule

esitamata jätnud. Kuna hageja kahjunõue on aegunud, siis on kostjal TsÜS § 142 lg 1 ning

VÕS § 338 lg 1 järgi õigus keelduda kahju hüvitamisest.

2-24-445

24. Arvestades eeltoodut tuleb lugeda hageja nõue kostja vastu aegunuks ja kohaldada kostja

taotlusel aegumist ning jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

26. Kostjale on antud 17. detsembri 2024 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses osamaksetena. U.W R. kohustati tasuma

ettemaksu riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks 100 euro ulatuses ühekordse

maksena. U.W tasus ettemaksu 29. detsembril 2024.

27. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel.

28. Kohus on kostja esindaja tasu kindlaks määranud 12. juunil 2025 summas 1073 eurot 84

senti koos käibemaksuga, s.o riigi õigusabi eest tasuks 786 eurot ja kuludeks 94 eurot 20

senti, millele lisandub käibemaks.

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

30. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

31. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi

õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks

asjas tehtud kohtuotsuses või kohtumääruses või jätab need kindlaksmääramiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda

järgides.

32. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on

märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult. Arvestades advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

2-24-445

kulude hüvitamise korra § 10 lg 3, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnad

vastavad riigi õigusabi andmisel aktsepteeritud tunnihindadele.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

33. Kostja on tasunud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks ühekordse maksena

100 eurot. Kostja esindaja põhjendatud tasu ja kulu kokku on 1073 eurot 84 senti koos

käibemaksuga. Arvestades, et kostja on tasunud ettemaksu 100 eurot menetluskulude

kandmiseks, tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskuluna riigi tuludesse 973 eurot 84

senti koos käibemaksuga (1073,84-100) ja 100 eurot kostja kasuks.

34. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. RÕS § 26 lg 2

sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud

õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi

täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend

täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.

Arvestades summa suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata tasumiseks pikem

tähtaeg. Kohus näeb ette, et kostjal tuleb menetluskulud tasuda riigituludesse käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend

võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole

lahendit täitnud jõustumisest alates 30 päeva jooksul.

35. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude

riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi

jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

36. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik