2-24-19426/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-19426

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi I S vastu võlgnevuse,

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

17266,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Rediem Capital AB, Rootsi Kuningriigi

registreerimisnumber 559310-4697, lepinguline

esindaja: A L, e-post: XXX

Kostja: I S, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I S haageja Rediem Capital AB kasuks põhivõlg 12000 eurot,

intress 611,76 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30

eurot, viivis 3019,68 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis 0,036 % päevas alates

24.12.2024.a kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

kindlas summas 738,72 eurot ja edasi protsendina põhivõlalt.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt I S hageja Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 1248,4

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I Sil tasuda Rediem Capital AB-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 22.08.2022 kirjalikus vormis

väikelaenulepingu (laenuleping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja

üldtingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja krediidiandja

täiendavast teabelehest, mille alusel sai Kostja laenu 12000 eurot. Laenulepingu

eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste

kohta (millega on täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on

arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Laenusumma (väljamakse

arvelduskontole): 12 000 €, Laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 12 000 €,

Tagasimakse periood: 84 kuud, Osamaksete arv: 84, Esialgne maksete kogusumma: 18

726,6 €, Esialgne intressimäär: 12,90 % aastas 0,036 % päevas, Esialgne viivitusintressi

määr: 12,90 % aastas 0,036 % päevas, Esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 14,72 %,

Lepingutasu: 0,00 €, Laenuhaldustasu: 5,90 €, Ligikaudne osamakse suurus: 217,65 €,

Maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja pole lepingu

täitmiseks teinud ühtegi makset. Kõik kostja kohustused jäid täitmata. Kostja jäi

viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega alates 10.10.2022 maksest.

Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis krediidiandja Kostjale enne tasulise

meeldetuletuse saatmist igakordselt korduvalt tasuta meeldetuletusi. Maksete hilinemise

tõttu saadeti kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 20.10.2022, 19.11.2022, 20.12.2022 ja

08.01.2023. 23.01.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega

laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist.

Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest täielikult tasumata

maksegraafiku 4 makset (okt 2022 – jaan 2023). Pärast lepingu lõppemist saatis

krediidiandja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 5 eurot: 19.07.2024 ja

07.08.2024. Kostja pole võlga tasunud. 06.09.2024 loovutas algne võlausaldaja lepingust

tuleneva nõude hagejale, mida tõendab algse võlausaldaja poolt allkirjastatud nõude

loovutamise kinnituskiri. Kostja peab võla tasuma hagejale.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 12000 eurot, intress 611,76

eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30,00 eurot ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3019,68 eurot; põhivõlalt arvestatud

viivis 0,036 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.25.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 2-9, dtl 12-40), mille kohaselt võttis esialgne

võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet,

kontrollis avalikke andmebaase, kostja kontot. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta

tähtajatult ettevõttes, tema regulaarne netosissetulek oli 1700 eurot kuus,

finantskohustused puudusid, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid

(lisa 5). Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides

leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult

eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja kontolt ei nähtunud makseid

kohtutäituritele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele

või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes

selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt

ei olnud kostjal maksehäireid (lisad 7 ja 8), seejuures ka mitte minevikus eksisteerinud,

maksehäireid.

Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise mh kliendi arvelduskonto väljavõtte alusel

(hagi lisa 2). Krediidiandja tuvastas kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt

1700,35 eurot kuus. Ühtlasi nähtub esitatud pangakonto väljavõttest ja koondtabelist, et

kostja igakuisteks kuludeks (majapidamiskulud, kulud toidule, transpordile, sidekulud)

olid keskmiselt 1156 eurot (dtl 26). Kostja tulu oli laenukohustuste (esimene makse

270,85 €, järgmised 223,55 € kuus) tasumiseks piisav. Seega leiab kohus, et hageja on

tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (14,72%) ning leidis, et see ei

ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 31.05.22 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 17,36%. 22.08.22 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määraks oli

14,72%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele

(17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud.

Kuna hageja tasus riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule summas 980 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi koostamine kokku 2

tundi, 110 eur/h+km. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja

keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 268,4 eurot (2*110+km).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1248,4 eurot

(980+268,4), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1248,4 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik