2-24-121662/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg

13. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-121662

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi Galina Vassiljeva vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4843,34 eurot

Vaidustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Galina Vassiljeva apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank

(rg-kood 10004252),

lepinguline esindaja Kaidi Hinno

Kostja: Galina Vassiljeva (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS-i SEB Pank loobumine hagist Galina Vassiljeva vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-24-121662.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-121662 menetlus.

4. Jätta menetluskulud Galina Vassiljeva kanda.

5. Välja mõista Galina Vassiljevalt menetluskulu 416,84 eurot AS-i SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 7. juunil 2024 Galina Vassiljeva (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 9. jaanuari 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel

võla väljamõistmiseks.

2. Kostja vastuväite tõttu lõpetas kohtunikuabi 20. juuni 2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja edasiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule.

3. Viru Maakohus rahuldas 5. detsembri 2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 4115,96 eurot, intressi 136,65 eurot, viivise 79,73 eurot ja viivise alates 30.

juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

560 eurot.

4. Kostja esitas 6. jaanuaril 2025 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja tasus riigilõivu 560 eurot.

5. Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse 11. märtsil 2025 menetlusse.

6. Hageja teatas ringkonnakohtule 12. mai 2025 e-kirjaga, et kostja on võla täies ulatuses

tasunud (sh lisandunud viivised ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 88,51

eurot), maksmata on vaid hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv 416,84 eurot.

7. Kostja vastas ringkonnakohtu järelepärimisele, et on huvitatud asja lõpuni

läbivaatamisest. Kostja tasus võla selleks, et vähendada negatiivse kohtuotsuse korral tekkivaid

kõrvalkulusid, ning loodab, et positiivse otsuse korral tagastab hageja raha.

8. Ringkonnakohus määras, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele

tähtaja esitada seisukohad, menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole

menetluskulude kohta ning määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 13. juuni 2025.

9. Hageja esitas 4. juunil 2025 taotluse lõpetada menetlus hageja hagist loobumise tõttu

ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja loobub hagist, sest kostja rahuldas nõude 9.

aprillist 11. maini 2025 tehtud osamaksetega. Kostjal on hüvitamata riigilõivust 416,84 eurot.

Tegemist ei ole avaliku huviga ja asja ei tule sisuliselt lahendada. Hageja ei ole ka rikkunud

tehingukorralduste täitmiseks kehtestatud nõudeid. Leping sõlmiti ja tehingud kinnitati kostja

IP-aadressilt tema internetipangas tema PIN-koodidega. Iga 30 eurot ületav tehing vajab

tugevat autentimist ehk PIN2 sisestamist. Hageja maksis laenusumma kostja kontole ja sealt

raha mujale kandmine on kinnitatud kostja PIN-koodidega.

10. Kostja palub jätta hagist loobumise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4

alusel vastu võtmata, jätkata menetlust, rahuldada apellatsioonkaebuse ja jätta menetluskulud

hageja kanda. Menetluse lõpetamine kahjustab kostja õiguslikku positsiooni, on ebaõiglane ega

ole kooskõlas avaliku huviga. Kostja langes telefonipettuse ohvriks nagu tuhanded teised

eestimaalased, petturid võtsid tema kontolt 27 368,88 eurot. Avalikes huvides ei ole see, et

kostja jääb ilma säästudest ning tasub ka laenu, mida ei võtnud. Kostjale ei saa ette heita, et ta

tasus korraliku inimesena hagejale võla. Panga käitumine ei ole moraalne – pank põhjustas

turvameetmete loomata jätmisega kaudselt selle, et kostja jäi rahast ilma, ning nõuab lisaks

tagasi laenu, mida kostja ei saanud. Praeguses olukorras sai hageja laenu tagasi ja hagist

loobumise korral hüvitatakse tema menetluskulud, kostja menetluskulud jäävad aga kostja enda

kanda, mis suurendab kahju veelgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 kohaselt hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 645 lg 1 esimene lause näeb ette, et

apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega

esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

Ringkonnakohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, maakohtu otsus tühistada

ning asja menetlus lõpetada.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagist loobumine tuleb jätta TsMS § 429 lg 4 alusel

vastu võtmata. TsMS § 429 lg 4 annab kohtule õiguse jätta hagist loobumine vastu võtmata mh

olulise avaliku huvi rikkumise korral. Riigikohus on selgitanud, et oluline avalik huvi on

määratlemata õigusmõiste, mida kohus peab sisustama üksikjuhtumi asjaolude alusel.

Arvestades TsMS § 429 seotust privaatautonoomiaga, tuleb avaliku huvi mõistet tõlgendada

kitsalt. Avalik huvi TsMS § 429 lg 4 tähenduses ei ole nt kohtu soov teavitada avalikkust ühe

või teise küsimuse lahendamisel välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast.

TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on

esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita

ei saa kohus hagimenetlust jätkata. TsMS § 429 lg 4 ei ole selliseks seaduses sätestatud

aluseks, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel (vt RKTKm 27. november 2024 nr

2-23-116531/33, p 9). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine olulist avalikku huvi,

mis õigustaks hagist loobumise vastuvõtmata jätmist. Asjas menetletakse hageja laenulepingust

tulenevat nõuet kostja vastu, tegemist on konkreetsete poolte vahel ja huvides toimuva

vaidlusega. See, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist, ei ole avaliku huvi

küsimus sõltumata sellest, millised on panga turvameetmed ja et kostja võis langeda

telefonipettuse ohvriks. Samas põhjustas praeguse menetlusseisu kostja ise, rahuldadades

apellatsioonimenetluse ajal nõude, mida ta oma kohtule esitatud avalduste järgi ei tunnista ja

mille kohta maakohtu tehtud otsuse ta oli ringkonnakohtus vaidlustanud. Kostjal oli

vandeadvokaadist esindaja, kes pidi sellises olukorras ette nägema, et hagejal on õigus hagist

loobuda ja menetlus lõpetatakse sel juhul otsust tegemata. Tegemist on kostja menetlusliku

riski realiseerumisega.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluse lõpetamise tõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel on

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega (TsMS § 432).

12. TsMS § 168 lg-te 2 ja 5 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hageja loobus

hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Kostja küll avaldab

kohtule, et ei tunnista nõuet, samas ei vaidlusta ta seda, et tasus raha just hageja praeguses asjas

esitatud nõude katteks.

13. Arvestades maakohtu otsuse tühistamist, TsMS § 174 lg-t 5, menetluskulude jaotust ja

hageja taotlust, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hageja poolt

maakohtu menetluses tasutud riigilõiv 416,84 eurot.

14. Kostjal on õigus taotleda poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 2 p 2). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed

arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)