2-25-5831/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-5831

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-5831

Tsiviilasi

M.P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: M.P. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), lepinguline

esindaja Ivo Kaurit (XXX)

Usaldusisik: Elina Madal (Tuglase 13-4, 51006

Tartu; 56913405; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja M.P. (isikukood: XXX)

pankrot 13.06.2025 kell 11.00 ning algatada M.P. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Vabastada Elina Madal usaldusisiku ülesannete täitmisest.

3. Nimetada M.P. (isikukood: XXX) pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Soola 3,

Tartu 51013; 504 6694, 7407 662; XXX).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15.07.2025 algusega kell 9.45

pankrotihalduri büroos (Soola 3, Tartu 51013). Üldkoosolekul saab osaleda

virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb pankrotihaldurile teada anda vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku algust.

Kohtunik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Soola 3,

Tartu 51013; 504 6694, 7407 662; XXX) kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

kirjalik avaldus

ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.aprill 2026.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata M.P. maksejõuetumenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

244 eurot (km-ta).

3. Usaldusisiku tasu kanda pankrotivara arvelt. Usaldusisiku tasu maksta OÜ

Madal ja Partnerid arveldusarvele EE911010220054602017.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

M.P. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamist. Võlgnik on abielus (abikaasade varasuhe lahusvara) ja tal pole

ülalpeetavaid. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus 700 eurot. Võlgniku

igakuised kulud on 500 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter väärtusega 5000-

6000 eurot ja sõiduk Opel Corsa (2014.a) väärtusega 1500-2000 eurot. Muu vara puudub.

Võlgnikul on kohustusi kokku 12 941,82 eurot, millele lisandub viivis. Võlgnik selgitas, et

võttis mõned aastad tagasi kaks suhteliselt suurt laenu, millest tekkinud kohustuste täitmine

käis võlgnikule üle jõu. Võlgniku hinnangul on kõrvalnõuded ebamõistlikult suured. Nõuete

osas on tehtud kohtulahendid, mis on jõustunud. Võlgnikule kuuluva vara müük kataks vaid

poole põhivõlast, kuid võlgnik jääks ilma elukohast ja ainsast sõiduvahendist. Võlgniku

hinnangul on võimalik võlgade ümberkujundamine, mis oleks võlausaldajatele kasulikum ja

samas võimaldaks võlgnikule säilitada elukoha ja sõiduvahendi. Võlgnik saaks tasuda

igakuiselt 200 eurot.

Kohus algatas 16.04.2025 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning

omapoolse hinnangu.

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 700 eurot. Võlgnikule

kuulub elukohaks olev korter väärtusega 10 000 eurot ning sõiduauto väärtusega 1700 eurot.

Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 500 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid

kohustusi kokku 12 761,14 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada kuna

võlgnik ei esita usaldusisikule nõutud dokumente (pangakonto väljavõte), mis tema rahalist

olukorda tõendaks. Samuti ei ole võlgnik usaldusisiku viimaseid kõnesid vastu võtnud

(viimane kontakt oli 08.06.2025). Usaldusisikul ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik soovib

võlgade ümberkujundamise menetlust ja oleks üldse võimeline võlgade ümberkujundamise

kava täitma. Pankrotimenetluses on võimalik võõrandada võlgnikule kuuluv korter ja sõiduk

ning seeläbi rahuldada võlausaldajate nõuded peaaegu täielikult. Pankrotimenetluseks ei ole

võlgnik nõusolekut ise esitanud. Pankrotimenetlust ei ole taotlenud ka võlausaldajad. Seega

tuleks menetlus lõpetada.

Kohus kuulas võlgniku ära 10.06.2025. Võlgnik selgitas, miks ta pangakonto väljavõtet ei

esitanud ega võtnud usaldusisiku kõnesid vastu. Võlgnik avaldas, et tahaks ikkagi tööle

minna, kas selle kuu keskel või uue kuu alguses. Võlgnik ütles, et tal pole raha usaldusisiku

ettemaksu maksmiseks. Võlgniku abikaasa ka ei tööta, aga tal pole võlgasid. Võlgnik oli

nõus, et tema vara müüakse ära. Võlgnik avaldas, et soovib pankrotimenetlust ja

kohustustest vabastamise menetlust.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Võlgnik taotles algselt

võlgade ümberkujundamise menetlust, kuid istungil on arutlusel ka pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2).

FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest

sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei

saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja

arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on töövõimetoetus, korter ja sõiduauto. Võlgniku

kohustused on üle 12 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara ning eeldatavalt

tagasivõidetavaid tehinguid pole. Võlgnik ei suuda tasuda usaldusisiku ettemaksu ega täita

võlgade ümberkujundamise kava. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku

vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15.07.2025 algusega kell 9.45

pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku toimumist.

FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus usaldusisiku, sest tal puudub pädevus tegutseda

pankrotihaldurina. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab

haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 441 eurot (km-ta). Käesolevalt

tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama määr kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 5,25 h,

millest 3h on võlgniku külastus Tartu-Karksi-Nuia-Tartu. Oma ajatasuks on usaldusisik

arvestanud 66€/tund (võlgniku külastus, teabenõuete koostamine) ja 120€/h

(kohtudokumentidega tutvumine, 2 võlausaldaja päringute vastuste analüüs, aruande

koostamine).

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et osaliselt on

põhjendamatu ajakulu 3 h võlgniku külastusele, sh sõidule, taotluses märgitud viisil. Kohus

on seisukohal, et lepingulistele esindajatele ning riigi õigusabi korras määratud esindajatele

määratakse sõidule kulunud aja tasu vastavalt justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr

16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale (vt

Riigikohtu lahendi nr 2-14-63261 p-i 12). Kohtu hinnangul pole ühtegi mõistlikku põhjust,

miks peaks usaldusisiku sõidule kulunud aega tasustama teistsugusel viisil ehk tegema

usaldusisikule erandit võrreldes advokaadist õigusabi osutajaga. Seega tuleb lähtuda korra §-

st 151 lg-st 1. Taotlusest nähtuvalt on usaldusisik võlgnikku külastanud Tartust ning

eeldavalt büroost, sest täpsemalt polnud märgitud. Usaldusisik külastas võlgnikku tema

elukohas Viljandis. Üks suund on umbes 94 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on hüvitavaks

sõiduaja kuluks 20 eurot. Seega on usaldusisiku sõiduaja hüvitis 20 eurot. Tartust võlgniku

elukohta sõidab umbes 1h 15 min, kokku 2,5h. Võlgniku külastusaeg on põhjendatud seega

0,5h. Kohus loeb põhjendatuks usaldusisiku ajakulu kokku 2,75h.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu ei ole osaliselt vastavuses

usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Usaldusisik on oma tunnitasuks märkinud 66€/tund (võlgniku külastus, teabenõuete

koostamine) ja 120€/h (kohtudokumentidega tutvumine, 2 võlausaldaja päringute vastuste

analüüs, aruande koostamine). Kohus leiab, et põhjendatud on tasumäär 66€/h võlgniku

külastusele ja teabenõuete koostamisele. Ülejäänud tasumäär on põhjendamatult kõrge.

Kohtu hinnangul polnud käesolev tsiviilasi keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasu 120€/

h. Võlgnikul oli ainult kaks võlgnevust. Võlausaldaja ei pidanud isegi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist kontrollima, kuna võlgniku krediidilepingutest tekkinud

kohustused tulenevad kohtulahenditest. Kuna võlgnik ei esitanud enda pangakonto

väljavõtteid, ei pidanud usaldusisik ka neid üle vaatama. Kohus leiab, et

kohtudokumentidega tutvumise tunnitasu mõistlik määr on samuti 66€/h. Päringute vastuste

analüüs ja aruande koostamise tasumäär on põhjendatud 100€/h, kuna need toimingud

vajasid sisulist tööd ning selline määr on keskmine tavapärane usaldusisiku tasumäär

sarnastes asjades.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 224 eurot (100€/h x 1,25h ja 66€/h x 1,5h), millele

lisandub sõidule kulunud aja tasu 20 eurot ehk kõik kokku 244 eurot (km-ta).

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna võlgnik ega usaldusisik ei ole esitanud taotlust

usaldusisiku tasu välja maksmiseks menetlusabina riigi vahenditest, siis saab usaldusisik

oma tasu nõude esitada pankrotihaldurile ja see hüvitatakse pankrotivarast PanrS § 150 lg 2

alusel.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik