2-21-20292/74 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-20292

Tsiviilasi

U.I hagi Y.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y.J määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Y.J (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (hageja): U.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus U.I põhjendatud ja vajalike

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise ja Y.J-ilt U.I kasuks suuremas

summas kui 6654,58 eurot välja mõistmise osas, samuti osas, milles maakohus jättis

Y.J maakohtu menetluses kantud menetluskulud kindlaks määramata ja U.I-lt välja

mõistmata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata U.I põhjendatud ning

vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 3781 eurot ja

ringkonnakohtus 3478,54 eurot, mõista Y.J-ilt välja U.I kasuks 6654,58 eurot, mõista

U.I-lt välja Y.J kasuks menetluskuluna 459,84 eurot. Tasaarvestada U.I-lt ja Y.J-ilt

välja mõistetud menetluskulud ning mõista Y.J-ilt U.I kasuks välja 6194,74 eurot.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

1.1.

Määrata U.I põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks

maakohtus 3781 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot (käibemaksuga).

1.2.

Välja mõista Y.J-ilt U.I kasuks menetluskuluna 6654,58 eurot.

1.3.

Määrata Y.J põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2874 eurot

(käibemaksuga).

1.4.

Välja mõista U.I-lt Y.J kasuks menetluskuluna 459,84 eurot.

1.5.

Tasarvestada määruse resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.4 nimetatud summad

ning mõista Y.J-ilt U.I kasuks välja 6194,74 eurot.

1.6.

Y.J peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6194,74 eurot) tasuma

viivist käesoleva määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1.7.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

3. Y.J määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg

2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.I (hageja) esitas 29. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi Y.J (kostja) vastu, milles palus

kostjalt enda kasuks välja mõista 7008,81 eurot ning sellelt summalt arvestatud seadusjärgne viivis

alates hagiavalduse esitamisest. Pärnu Maakohus andis 2. veebruari 2022 määrusega asja

menetlemiseks üle Tartu Maakohtule.

2. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsusele on asjas tehtud ja jõustunud kohtuotsuse

resolutsiooni sõnastus järgmine:

"1. Rahuldada U.I hagi Y.J vastu osaliselt.

2. Välja mõista Y.J-ilt U.I kasuks põhivõlg 5856 eurot 81 senti, 12. juuli 2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 800 eurot 46 senti ning alates 13. juulist 2023 sissenõutavaks

muutuv viivis põhinõude (5856 eurot 81 senti) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni, kuid kokku (koos sissenõutavaks

muutunud viivisega) mitte rohkem kui põhinõude summa (5856 eurot 81 senti).

3. Jätta U.I nõue Y.J-ilt 1152 euro ja sellelt arvestatud viivise saamiseks rahuldamata."

3. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskuludest 16% hageja kanda ning 84%

kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda. Samuti märkis ringkonnakohus,

et menetluskulude rahalise ulatuse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust

lõpetava lahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsus jõustus 7. oktoobril

2024.

4. Maakohus määras 4. detsembril 2024 hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks 7199,57 eurot (käibemaksuga) ning mõistis selle summa koos seadusjärgse viivisega

kostjalt välja.

Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt oli hageja menetluskulude

suuruseks maakohtus 5303,80 eurot, sh riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 4828,80 eurot

(käibemaksuga), millest 184 eurot on tasu sõidule kulutatud aja eest. Hageja menetluskulude

suuruseks ringkonnakohtus oli kulunimekirja kohaselt kokku 4672,84 eurot, sh riigilõiv 630 eurot

ning õigusabikulud 4042,84 eurot (käibemaksuga), milles sisaldub tasu sõidule kulutatud aja eest

384,30 eurot (käibemaksuga) ja kütusekulu 128,10 eurot.

Maakohus leidis, et õigusabikuluna ei ole põhjendatud konsultatsioonid kliendiga ja vähendas

hageja õigusabikulusid kokku hinnanguliselt 10 tunni võrra, s.o 5 tundi maakohtus (5 x 120 eurot +

20% = 720 eurot) ning 5 tundi ringkonnakohtus (5 x 140 eurot + 20% = 840 eurot). Maakohus

määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 4429,80

eurot (käibemaksuga), sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja tasu 3924,80 eurot, tasu sõidule

kulutatud aja eest 30 eurot ning ringkonnakohtus 3478,54 eurot (käibemaksuga), sh riigilõiv 630

eurot, lepingulise esindaja tasu 2690,44 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot ja kütusekulu

128,10 eurot.

Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsuses märgitud menetluskulude jaotust arvestades mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja kokku 7199,57 eurot, sh 84% kõigist hageja

põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest maakohtus (3721,03 eurot) ning kõik hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus (3478,54 eurot). Ülejäänud osas jättis

maakohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Kostja menetluskulusid maakohus ei arvestanud ega mõistnud neid hagejalt välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas 29. detsembril 2024 maakohtu 4. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse.

Kostja palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus ja teha asjas ise uus lahend, millega jätta

hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

5.1. Maakohus ei ole arvestanud, et menetluskulude jaotust ette nägeva kohtuotsusega jäeti 16%

kostja maakohtu kuludest hageja kanda. Maakohus on vaaginud hageja kulude põhjendatust ja

vajalikkust ning võtnud saadud summast 84%, mis on hageja kasuks välja mõistetud. Samas on

maakohus jätnud tähelepanuta, et 16% kostja maakohtu kuludest on jäetud hageja kanda, kuid selle

kohta ei ole maakohus midagi öelnud. Maakohus oleks pidanud hindama ka kostja kulude

põhjendatust/vajalikkust ning saadud tulemusest (summast) 16% mõistma kostja kasuks välja

hagejalt. Seejärel saanuks kohus teha nõuete osas tasaarvestuse.

5.2. Maakohus ei lugenud hageja menetluskulusid kogu ulatuses põhjendatuks ja vähendas hageja

õigusabikulusid hinnanguliselt 10 tunni võrra, kuid jättis tähelepanuta, et hageja kulud ei olnud

suuremas osas vajalikud ega põhjendatud. Kostja on esitanud vastuväited, et mh ei kuulu

väljamõistmisele kulud, mis on seotud kohtualluvuse küsimusega, samuti on hageja teinud olulisi

kulutusi (mh kulus selleks terve esimene istung), et kohus nõuaks välja tõendid, mis sisulist

tähendust ei omanudki (väited seoses tarbijalemüügiga). Hageja tegi olulisi kulutusi lisatõendite

koondamiseks ja esitamiseks, mida kohus asja juurde ei võtnudki.

5.3. Hageja menetluskulude nimekirjas puudub ka kinnitus, et need kulud on seotud konkreetse

kohtuasjaga, samuti puudus kinnitus käibemaksu kohta. Nimekiri ei vasta selliselt seaduse nõuetele

ja sellest ei peaks üldse lähtuma.

5.4. Apellatsiooni kulude osas esitas kostja vastuväited, et apellatsioonkaebuse koostamisele on

kulunud 14 tundi, mida on ebamõistlikult palju, eriti arvestades, et maakohus oli tuvastanud asja

puuduse. Hagejal tuli apelleerida vaid tähtaja andmisega/mitteandmisega seotud asjaolusid, milleks

kulunuks mõistlikult ehk paar tundi. Samuti on ebamõistlikult palju vastuapellatsioonile

vastamiseks kulunud 4 tundi, vastuses on suuresti kajastatud varasemad seisukohad. Maakohus ei

ole nendele vastuväidetele midagi vastanud.

6. Hageja leidis, et kostja määruskaebus on põhjendamatu ja palus jätta see rahuldamata.

6.1. Maakohus on lähtunud ringkonnakohtu lahendist ja mõistnud kostjalt välja menetluskulud

vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusele, sh on vähendanud hageja

menetluskulusid.

6.2. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust. Kohtualluvuse teemal ei olnud olulist

vaidlust ega sellest tulenevalt ka kulusid, lisaks oli hagejal kohtualluvuse osas ka õigus, sest

menetluses leidis tuvastamist, et tegemist oli tarbijalemüügiga.

Tarbijalemüügi küsimus oli menetluses oluline, sest tarbijalemüügi puhul on tõendamiskoormis

ümber pööratud. Kostja vaidles menetluses vastu hageja väitele, et tegemist on tarbijalemüügiga,

seetõttu on arusaamatu kostja väide määruskaebuses, et see küsimus sisulist tähendust ei omanud.

6.3. Hageja on nii TsMS § 174 lg-s 10 kui ka TsMS § 176 lg-s 5 nimetatud kinnitused käesolevas

menetluses andnud. Isegi kui hageja ei oleks TsMS § 174 lg-s 10 toodud kinnitust esitanud, tuleks

menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hageja näol on tegemist füüsilise isikuga, kelle

osas tuvastati käesolevas menetluses, et ta oli tarbija ehk ta ei tegelenud majandus- või

kutsetegevusega. Menetluskulude suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda hagita menetluse

põhimõtetest.

6.4. Hageja kulud apellatsioonimenetluses olid põhjendatud, sest ringkonnakohtus jätkus tulenevalt

kostjast vaidlus selle üle, kas sõiduk oli puudustega. Hageja vastus kostja

vastuapellatsioonkaebusele kajastas tõesti suuresti juba esitatud seisukohti, kuid nende

väljaotsimine ja nendele viitamine on samuti ajakulu.

7. Määruskaebuse saamisel leidis maakohus, et on kaevatavas määruses eksinud ning jätnud

hindamata ning arvestamata kostja menetluskulud. Maakohtu hinnangul ei saa seda puudust

kõrvaldada otsuse parandamise määruse ega täiendava määruse tegemisega, samuti määruse

muutmise või tühistamisega TsMS 480 alusel. Arvestades määruskaebuse esitaja taotlusega jätta

hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata, ei pidanud maakohus määruskaebuse

rahuldamist põhjendatuks ning tulenevalt TsMS § 663 lg-st 5 edastas 22. aprillil 2025

määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrust

tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu muuta nii hageja kui ka kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise kui ka välja mõistmise osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 2

alusel asjas uue määruse, millega määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks maakohtus 3781 eurot ja ringkonnakohtus 3478,54 eurot, mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuluna 6654,58 eurot, mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 459,84

eurot, samuti tasaarvestab pooltelt välja mõistetud menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 6194,74 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes.

10. Vastavalt ringkonnakohtu 17. juuni 2024 otsusele jäeti maakohtus kantud menetluskuludest

16% hageja kanda ning 84% kostja kanda, apellatsioonimenetluse kulud täielikult kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus eksis kaevatavas määruses, kui jättis kostja

menetluskulude suuruse hindamata ja arvestades menetluskulude jaotust välja mõistmata.

11. Kostja esitas menetluskulude nimekirja maakohtu menetluses 15. juunil 2023, selle kohaselt oli

kostja menetluskulude suuruseks maakohtus koos käibemaksuga 3288 eurot. Maakohtus osutati

kostjale õigusabi 20 tundi, sellest 6 tundi hinnaga 130 eurot tunnis ja alates 1. jaanuarist 2023 14

tundi hinnaga 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks).

Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas on toimingutena muu hulgas märgitud ka nõupidamised

(1. september 2022, 16. jaanuar 2023, 19. aprill 2023 ja 31. mai 2023) ja infovahetused kliendiga

(21. aprill 2023). Maakohus leidis hageja menetluskulude osas, et Riigikohtu praktika kohaselt ei

ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud

(RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073/22, p 22) ja vähendas hageja õigusabikulusid maakohtus 5 tunni

võrra.

12. Viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa põhjendatuks lugeda ka kostja menetluskulusid,

mis on seotud nõudpidamiste ja infovahetusega. Kuna kostja menetluskulude nimekirjas ei ole

nende toimingute kestust eraldi välja toodud, arvestab ringkonnakohus iga sellise toimingu

kestuseks 0,5 tundi ja vähendab kostja õigusabikulusid maakohtus 2,5 tunni võrra, sellest 0,5 tundi

tunnihinnaga 130 eurot (0,5 x 130 + 20% = 78 eurot) ja 2 tundi tunnihinnaga 140 eurot (2 x 140 +

20% = 336 eurot).

13. Ülejäänud osas ehk 17,5 tundi (5,5 tundi hinnaga 130 eurot/h ja 12 tundi hinnaga 140 eurot/h)

loeb ringkonnakohus kostja menetluskulud maakohtus vajalikuks ja põhjendatuks.

14. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ilma käibemaksuta 130 ja 140 eurot on esindaja

kvalifikatsiooni arvestades aktsepteeritav ning vastab senises kohtupraktikas mõistlikuks peetud

tunnitasu suurusele.

15. Eeltoodust lähtuvalt määrab ringkonnakohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks maakohtus 2874 eurot (käibemaksuga). Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024

otsuses märgitud menetluskulude jaotust arvestades mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks

välja 459,84 eurot.

16. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud ka hageja menetluskulude põhjendatud suuruse nii maa-

kui ka ringkonnakohtus.

16.1. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on hageja menetluskulude põhjendatud

suuruse kindlaksmääramisel lähtunud ebaõigetest andmetest ning teinud ka arvutusvigu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hageja

esitatud menetluskulude nimekirjadest.

16.2. Hageja esitas 15. juunil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu

maakohtus kokku 4691,80 eurot, sellest riigilõiv 475 eurot ja kulud õigusabile 4216,80 eurot. Koos

nimekirjaga esitatud arvetest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 27,75 tunni ulatuses, mis teeb

tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot) arvestades õigusabi kogukuluks 3996 eurot.

Arve nr 1283-J järgi on arvestatud ka ajakulu 4,6 tundi sõiduks marsruudil Pärnu-Tartu-Pärnu

hinnaga 40 eurot tund, lisandub käibemaks, kokku 220,80 eurot. Maakohus on määruse p-s 10

märkinud ekslikult hageja menetluskulude kogusummaks maakohtus 5303,80 eurot, millest

õigusabikulud on 4828,80 eurot.

Maakohus vähendas hageja põhjendatud kulusid õigusabile maakohtus 5 tunni võrra, st 720 euro

ulatuses. Arvestades vähendamist tuleks hageja põhjendatud õigusabikulu suuruseks lugeda 3276

eurot (3996 – 720 = 3276).

Maakohus on põhjendatult vähendanud hageja taotletud sõidukulu suurust ja lugenud põhjendatud

kuluks teel oldud aja eest ühe istungi puhul 30 eurot. Lisandub riigilõiv 475 eurot. Kokku oleks

hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks selle arvestuse järgi maakohtus 3781 eurot (3276 + 30

+ 475). Maakohus on aga arvestusi näitamata lugenud hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks

maakohtus suurema summa ehk 4429,80 eurot, millest on kostjalt hageja kasuks arvestades

menetluskulude jaotust välja mõistnud 84% ehk 3721,03 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu arvutusviga tuleb parandada. Hageja põhjendatud menetluskulu

suuruseks maakohtus tuleb lugeda 3781 eurot, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele 84% ehk 3176,04 eurot.

16.3. Hageja esitas 20. mail 2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kulude

kogusuurus ringkonnakohtus 5057,14 eurot, sellest õigusabikulud 22,92 tunni eest 3914,74 eurot

(koos käibemaksuga), lisaks sõidukulu 384,30 eurot, kütusekulu 128,10 eurot ja riigilõiv 630 eurot.

Maakohus on määruse p-s 10 märkinud ekslikult hageja kulude kogusummaks 4772,84 eurot,

millest on õigusabikulud 4042,84 eurot.

Maakohus vähendas hageja põhjendatud kulusid õigusabile ringkonnakohtus 5 tunni võrra.

Seejuures on maakohus kohaldanud ekslikult ebaõiget käibemaksumäära 20%. Alates 1. jaanuarist

2024 kehtib käibemaksumäär 22% ja hageja õigusabikulude arvestuses on kohaldatud seda määra.

Seega kuulus õigusabikulu vähendamisele mitte 840 euro ulatuses, vaid 854 euro ulatuses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks vähendada hageja õigusabikulu ka menetluskulude nimekirja

koostamise eest 1 tunnilt 15 minutile, mis on kohtupraktikas tavapäraseks loetud põhjendatud kulu

menetluskulude nimekirja koostamise eest. Õigusabikulu kuuluks selle tõttu vähendamisele 128,10

euro ulatuses. Arvestades neid vähendamisi tuleks hageja põhjendatud õigusabikulu suuruseks

lugeda 3914,74 – 854 – 128,10 = 2932,64 eurot, millele lisandub riigilõiv 630 eurot, tasu

lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest 30 eurot ja kütusekulu 128,10 eurot. Kokku oleks

hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks selle arvestuse järgi ringkonnakohtus 3720,74 eurot.

Maakohus on aga arvestusi näitamata lugenud hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks

ringkonnakohtus väiksema summa ehk 3478,54 eurot (määruse p 16), mille on ka kostjalt hageja

kasuks välja mõistnud. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Kuivõrd maakohus on teinud

arvestusvea tõttu kostjat soosiva lahendi, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostjalt hageja

kasuks välja mõistetavat menetluskulu ringkonnakohtus veelgi vähendada.

16.4. Kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista menetluskuluna maakohtus 3176,04 eurot ja

ringkonnakohtus 3478,54 eurot, st kokku 6654,58 eurot.

17. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude suuruse muutmine muus osas ei ole

põhjendatud. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise

otsustamisel. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus praegusel juhul muus osas diskretsiooni piire ületanud.

18. Kostja on määruskaebuses väitnud, et hageja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduse

nõuetele, sest selles puudub kinnitus, et need kulud on seotud konkreetse kohtuasjaga, samuti

puudub kinnitus käibemaksu kohta. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus ei

eksinud, kui luges nii TsMS § 174 lg-s 10 kui ka TsMS § 176 lg-s 5 nimetatud kinnitused hageja

poolt käesolevas menetluses antuks.

19. Arvestades ringkonnakohtu poolt ümber arvestatud ja muudetud hageja menetluskulude

põhjendatud ning kostjalt välja mõistetud suurust (kokku 6654,58 eurot), ja käesoleva määrusega

hagejalt välja mõistetud kostja menetluskulude suurust (459,84 eurot), tasaarvestab ringkonnakohus

need summad ja mõistab kostjalt hageja kasuks lõplikult välja 6194,74 eurot.

20. Kostjal tuleb TsMS § 177 lõike 4 kohaselt tasumata menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

21. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)