2-24-141412/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141412

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi N. N. vastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1179,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

RESOLUTSIOON

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja D. K.

Kostja N. N. (isikukood xxx)

1. Jätta PLACET GROUP OÜ hagi N. N. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud PLACET GROUP OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maakohus

ei

anna

luba

käesoleva

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud

apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui

vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Placet Group OÜ (hageja) ja N. N. (kostja) sõlmisid 02.06.2021 krediidikontolepingu nr

KK3682784, mille alusel võimaldati kostjale krediidisummat 2000 eurot ning hageja teostas

kostjale väljamakseid summas 2160 eurot + krediitkaardiga seotud tasud 9 eurot, kokku 2169

eurot.

2. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3036,08 eurot. Teostatud maksetest luges

hageja tasutuks 1280 euro ulatuses põhiosa, 1637,60 euro ulatuses intressid, 18,48 euro ulatuses

viivised ning 100 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud

tagastamata laenuandja põhiosa summas 889 eurot (2169 – 1280).

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu hageja saatis kostjale

10.10.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.10.2024. Kuivõrd hoiatusest

hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles

öelduks 13.11.2024.

4. Krediidikonto lepingu KK3682784 sõlmimisel 02.06.2021 veenduti isiku N. N.

krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta.

Teostati päringud 19.03.2021 Creditinfo.ee ja 02.06.2021 Taust.ee, et kontrollida kostja

varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad kehtivad maksehäired. Samuti teostati 02.06.2021 päring Maksuametile, mille

tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks teostati päring

Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isiku kohta

nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Hageja esitas kohtule tehtud toimingute osas tõendid

ning samuti ka kostja Swedbank EExxx pangakonto väljavõtte perioodi 04.12.2020 kuni

29.05.2021 kohta.

Pangakonto väljavõtte analüüsimise tulemusena tuvastati, et kostjal ei ole ühtegi regulaarset

finantskohustust, mida arvestada kostja krediidivõimekuse kontrollimisel. Pangakonto

väljavõttelt tuvastati kostja sissetulek mai 2021 600 eurot ja aprill 2021 600 eurot ning märts

2021 sissetulekuid ei olnud. Kostja ise märkis taotluses oma sissetulekuks 400 eurot (töötasu) ja

tal puuduvad finantskohustused ja igakuised majapidamiskulud. Kostja krediidivõimekuse

arvutamisel lähtuti 400 eurot palk – 0 varasemad finantskohustused – 150 eurot

majapidamiskuludele (sh toit, individuaalsed kulud, mis ei ole seotud toiduga, see on lepingu

sõlmimise ajal kehtinud minimaalne kulu) – 98,17 eurot (taotletava krediidikonto KK3682784

osamakse) = 151,83 eurot jäi kostjale reservi.

5. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

6. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks hageja nõue, mis on

arvestatud vastavalt krediidikonto lepingu KK3682784 põhitingimustele järgnevalt:

•

tagastamata laenusumma 889 eurot (hageja teostas kostjale väljamakseid 2169 eurot ning

kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3036,08 eurot, milles hageja luges

tasutuks

1280 euro ulatuses põhiosa katteks ehk 2169 – 1280).

•

tasumata intressid 118,67 eurot = augustikuu intressimakse 29,04 eurot, septembrikuu

intressimakse 26,72 eurot, oktoobrikuu intressimakse 25,85 eurot, novembrikuu

intressimakse 26,72 eurot ja intressid ülesütlemiseni 10,34 eurot, so detsembrikuu

intressimakse 25,85 eurot/30 päeva * 12 päeva. Hageja arvestab tasumata intresse alates

võlgnevuse esimesest päevast, so. 10.08.2024 arvestades põhiosa 889 eurot kuni

12.11.2024 (perioodis viivitatud päevi kokku 95), intressimääraga 0,10% päevas.

•

tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal 10 eurot. Hageja nõuab kostjalt

lepingu kehtivuse ajal 22.08.2024 (5 eurot) ja 18.09.2024 (5 eurot) kostja e-postile xxx

edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 10 eurot.

Sissenõudmiskulude nõue on kujunenud VÕS § 1132 alusel, millega on hagejal õigus

nõuda tarbijalt hüvitist iga meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemad tasuta

meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile xxx 11.08.2024 ja 10.09.2024.

Vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot. Placet Group OÜ üldtingimused ja

hinnakiri oli edastatud N. N.’ile e-posti teel xxx 02.06.2021 lepingu sõlmimise päeval

koos teiste KK3682784 krediidikonto lepingu dokumentidega.

•

Kuivõrd kostja ei ole täitnud KK3682784 krediidikonto lepingust tulenevat kohustust

nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so.

14.11.2024 arvestades põhiosa 889 eurot kuni 22.01.2025 (perioodis viivitatud päevi

kokku 70), viivisemäär 0,10% päevas. 22.01.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsete viiviste summa 62,23 eurot.

•

Edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 23.01.2025 põhinõude 889 eurot tasumata osalt

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

•

Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 280 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot.

KOSTJA VASTUVÄIDE

7. Kostja N. N.le on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

19.03.2025. Samuti on kostjale hageja 06.06.2025 esitatud seisukoht AETi kaudu kätte

toimetatud 10.06.2025 ning kohtuotsuse kuulutamise aeg teatavaks tehtud AET-i kaudu

12.05.2025. Kostja ei ole ühelegi avaldatud kohtudokumendile vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

9. Kohus lahendab asja lihtmenetluses. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu

hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on

selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit

ei arvesta (RKTKo nr 3-2-123- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

10. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

12. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

13. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust

laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.

14. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt.

15. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Hagiavalduse ja seisukoha kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja

krediidivõimekuse arvutamisel lähtunud järgnevast: 400 eurot palk – 0 varasemad

finantskohustused – 150 eurot majapidamiskuludele (sh toit, individuaalsed kulud, mis ei ole

seotud toiduga, see on lepingu sõlmimise ajal kehtinud minimaalne kulu) – 98,17 eurot

(taotletava krediidikonto KK3682784 osamakse) = 151,83 eurot jäi kostjale reservi.

17. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Kohus põhjendab järgnevas punktis vastutustundliku laenamise

rikkumist.

18. Kohus selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda

tuleb ka reaalselt analüüsida.

19. Kohus analüüsis kostja pangakonto väljavõtet (periood 04.12.2020 – 29.05.2021), mille

kohaselt nähtub, et kostja on saanud palka ainult mai 2021 600 eurot ja aprill 2021 600 eurot

Sellinberg OÜ-lt, märts 2021 sissetulekud puuduvad. Seega kostja 6 kuu keskmiseks

sissetulekuks saab lugeda 100 eurot, mitte nagu hageja võtab arvesse 3 kuu keskmise ja

lähtub 400 eurost. Ilmselgelt võib arvata, et antud juhul võis tegemist olla mingi ajutise

hooajalise tööga ja sissetulekuga. Kostjal põhimõttelisel oli antud perioodi väljavõtte

kohaselt ainult kahel kuul sissetulek olemas ja teistel kuudel mitte.

20. Kostja on taotluses märkinud, et tal puuduvad finantskohustused ning hageja arvestas 0

eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et isikul on finantskohustus OK Incure OÜ ees

(15.12.2020 43,44 eurot, 15.01.2021 43,34 eurot, 15.02.2021 43,34 eurot, 15.03.2021 42,40

eurot), seega oli kostjal finantskohustused, millega hageja oleks pidanud arvestama.

21. Hageja ei ole Rahavastikuregistrist kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetavaid.

22. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasub ka Swedbank P&C Insurance AS

liikluskindlustust läbivalt 21,26 euro suuruses summas (30.12.2020 21,77; 07.02.2021 21,26

eurot; 01.03.2021 21,26 eurot; 07.04.2021 21.26 eurot ja 01.05.2021 21.26 eurot).

23. Kohtu arvutuste kohaselt, arvestades (sissetulek 400 – 43,44 finantskohustused - 150 eurot

majapidamiskulud (kulud toidule ja kulud mis ei ole toidule) – 98,17 (taotletava

krediidikonto osamakse – 21,26 kindlustus), siis jääb kostjale reservi 87,13 eurot, millega on

tänapäeva majanduslikus olukorras ilmselgelt raske toime tulla. Konto väljavõtteid

analüüsides, aga saab lugeda kostja keskmiseks sissetulekuks üksnes 100 eurot.

24. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenuga n.ö

laenuorjusesse. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et isik tasuks ka mingeid kulusid (üür,

kommunaalid), mille kohta oleks võinud hageja lisaküsimusi esitada, selgitada välja

majanduskulud ning ülalpeetavad.

25. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS §

4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

26. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

27. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostjale on tehtud väljamakseid kokku 2169 eurot ja

kostja on teinud tagasimakseid summas 3036,08 eurot, mistõttu juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude

ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.

28. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 10 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei

olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu

ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning

hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

29. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kohtuotsuse tegemise seisuga kostja suhtes

sissenõutavaks muutunud nõue ja kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

31. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimine ei

nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)

Kaie Almere

kohtunik