3-25-695/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-695

Haldusasi

G.Z-i kaebus Riigiprokuratuuri ja Andmekaitse

Inspektsiooni tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Z

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada G.Z-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 203 lg1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. G.Z (edaspidi ka kaebaja) sai 24.09.2024 kutse kohtuistungile, mille ta palus prokuratuuril

edasi lükata. Samal päeval, s.o 24.09.2024 sai kaebaja teada, et prokuratuur oli helistanud

kaebaja raviarstile ja pidanud arstiga vestluse kaebaja tervise teemal. Kaebaja esitas

04.10.2024, 16.10.2024 ja 19.11.2024 prokuratuurile pöördumised, et saada seadusviidetel

põhinevad selgitused esitatud küsimustele seoses oma isikuandmete töötlemisega.

2. Kohtule arusaadavalt vastas kaebajale kirjalikult kõigepealt abiprokurör Mari Vunk

(16.10.2024), siis juhtiv riigiprokurör Taavi Pern (18.11.2024) ja viimaks tolleaegne riigi

peaprokurör Andres Parmas (20.11.2024). Kaebaja hinnangul ta sisulisi vastuseid oma

pöördumistele ei saanud, mistõttu pöördus ta avaldusega Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi

ka AKI või inspektsioon) poole. Kaebaja palus inspektsioonil hinnata prokuratuuri tegevust

seoses tema isikuandmete ebaseadusliku käitlemisega ning kohustada prokuratuuri andma

kaebajale kirjalik vastus tema kaebustes avaldatud küsimustele.

3. Andmekaitse Inspektsioon lõpetas oma 18.02.2025 otsusega nr 2.1-1/24/1281-3150-7

järelevalvemenetluse kaebaja isikuandmete kaitse asjas.

4. Kaebaja esitas 25.02.2025 AKI otsuse peale vaide, millega taotles menetluse lõpetamise

otsuse kehtetuks tunnistamist ning järelevalvemenetluse jätkamist.

5. AKI jättis 06.03.2025 vaideotsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.3-6/25/263-625-2

kaebaja vaide rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.03.2025 G.Z-i kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse

õigusvastaseks ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14 vastuolus olevaks tunnistamiseks ning

Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse tunnistamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14

vastuolus olevaks.

7. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 22.04.2025 antud määrusega seal esinenud puuduste

tõttu käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada esitatud nõudeid, esitada

krüpteeritult esitatud tõendid krüpteerimata kujul ning tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja

kõrvaldas puudused.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 121 lg 2 p1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tallinna Halduskohus tõi käiguta jätmise

määruses välja, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja täiendavatest selgitustest ja esitatud

materjalidest selgub, et kaebaja poolt nõutud teave on hiljemalt AKI järelevalvemenetluses

(Prokuratuuri 03.02.2025 kiri kaebajale nr RP-6-1/25/977-2) kaebajale edastatud, siis pole

teabe väljastamiseks enam võimalik tõhusamaid nõudeid esitada (kogu nõutud teave on

kaebajale edastatud). Kaebaja toob välja, et Prokuratuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni

tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamine on vajalik kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks,

sealhulgas õiguseks isikuandmete kaitsele ja õiguseks saada juurdepääs kaebaja andmete

töötlemisega seotud teabele. Puuduvad muud tõhusad õiguskaitsevahendid, kuna pädevad

asutused on keeldunud andmast ammendavaid vastuseid kaebaja pöördumistele või on

vastanud üksnes pärast seaduse järgimisele viitavat märget. Järelevalveorgani sisuline vastus

puudub ning muud rikkumiste kõrvaldamise vahendid ei ole kättesaadavad. Prokuratuur

rikkus kaebaja hinnangul kaebuses kirjeldatud tingimustel Eesti Vabariigi seadusi, eelkõige

sellega, et kolm korda keeldus kaebajale andmast teavet viimase isikuandmete töötlemise

kohta ja täitis nõuded ning esitas küsitud andmed alles AKI poolt läbiviidud

järelevalvemenetluses. AKI aga rikkus järelevalvemenetluse lõpetamisel kaebaja õigusi

sellega, et AKIle tehtud kaebuse menetlemine lõpetati ilma sisulise uurimiseta ja ilma

põhjendatud vastuseta. AKI järelevalve lõpetamise otsusest ei selgu, miks Prokuratuuri

õigeaegselt küsitud info väljastamata jätmist ei tunnistata AKI otsuses rikkumiseks.

Samas selgitab kohus, et soovitud tuvastus peaks andma kaebajale selge eelise ehk õigusliku

kasu. Enamasti saab tuvastuskaebust esitada vaid preventiivsetel eesmärkidel ja kui hiljem

õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Üldjuhul aga saab esitada tõhusama kaebuse

õiguste rikkumise korral, mistõttu on tuvastamiskaebuse lubatavus vägagi erandlik.

Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014 määruse nr 3-3-1-60-14 punkti 18 kohaselt

preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, kui on vaja vältida haldusorgani jätkuvat

või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kohtule ei selgu, et Prokuratuur või

Andmekaitse Inspektsioon käituks kaebajaga edaspidi õigusvastaselt. Tuvastamisnõuded

Prokuratuuri ja AKI tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks konkreetselt käesolevas

haldusasjas toodud pöördumistele vastamisel ja järelevalvemenetluse läbiviimisel ei paranda

kaebaja õiguslikku positsiooni- Prokuratuuril ei teki kohustust pöördumisi uuesti läbi vaadata

ja AKIl ei teki kohustust järelevalvemenetlust uuesti läbi viia. Pole mingisugust põhjust

eeldada, et Prokuratuur edasistele pöördumistele korrektselt ei vasta või AKI

järelevalvemenetlust korrektselt läbi ei viiks. Kokkuvõtvalt puudub kaebajal kaebeõigus

tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tagastab kaebuse.

9. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

2(3)

10. Kohus ei tagasta kaebajale tasutud riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

3(3)