3-25-1298/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);
Legislator headnote
AI generated3-25-1298/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ruth Prigoda
Määruse tegemise aeg ja koht
2. July 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1298
Haldusasi
Q.P kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti
22.04.2025 otsus nr 15.3-3.2/172-1 ja 28.04.2025
ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052287716
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – Q.P , volitatud esindaja F.S
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud
esindaja Marta Gromtsev
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Q.P kaebuse menetlus.
2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja esialgse õiguskaitse
taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
3. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb määruse jõustumisel kaebajale
tagastada.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi
kaebaja) kaebus:
tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA või vastustaja) 22.04.2025 otsus
nr 15.3-3.2/172-1 (edaspidi 22.04.2025 otsus);
tühistada PPA 28.04.2025 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052287716 koos
kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);
kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise
taotlust.
2. PPA esitas 05.06.2025 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna 02.06.2025
tunnistati kehtetuks 22.04.2025 otsus ja 05.06.2025 tunnistati kehtetuks 28.04.2025
ettekirjutus. Samuti otsustati jätkata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise menetlust.
3. PPA taotluse alusel tegi kohus kaebajale kohtunõude, kus selgitas menetluslikku olukorda
ning küsis kaebaja seisukohta PPA menetluse lõpetamise taotlusele. Kaebaja esindaja vastas
kohtunõudele 07.06.2025ning sellest järeldub, et kaebaja ei nõustu menetluse lõpetamisega
PPA 22.04.2025 otsuse osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Jättes andmata nõusoleku menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku
(edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel taotleb kaebaja sisuliselt jätkutuvastuskaebusele
üleminekut. Kohtupraktikas on nenditud, et jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima
ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt
kohase nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa
vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-
580, punktid 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1409, punkt
11; 20.04.2023 määrus asjas nr 3-22-2021, punkt 20). Kaebaja pöördus küll PPA otsuste
vaidlustamiseks õigeaegselt kohtusse, kuid praegusel juhul ei nähtu kohtule, et
jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. PPA
möönis 22.04.2025 otsuse õigusvastasust kohtumenetluse algfaasis ning on ilmselge, et
õigusvastasuse tuvastamise raames ei ole kohtul võimalik sundida PPA-d kaebaja taotlust
rahuldama.
5. Seega vaatamata kaebaja menetluse lõpetamise vastuväitele tuleb tühistamisnõuetes
kaebuse menetlus § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada, kuna kaebuses vaidlustatud PPA
22.04.2025 otsus ja 28.04.2025 ettekirjutus on kehtetuks tunnitatud, st kaebaja saavutas
eesmärgi, mille ta oleks saavutanud ka siis, kui kohus oleks kaebuse rahuldanud. Kohus
märgib, et menetluse lõpetamine ei eelda, et PPA peaks kaebaja elamisloa pikendamise
taotluse rahuldamata. Ka siis, kui kohus kaebaja kaebuse kõigis nõuetes rahulaks ei saaks olla
tulemuseks kaebaja elamisloa pikendamine või uue elamisloa andmine, vaid PPA peaks
jätkama elamisloa taotluse menetlust sealt, kus viga tehti ning otsustama elamisloa
pikendamise või pikendamata jätmise üle uuesti.
6. Menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel eeldaks ka seda, et kaebajal on HKMS § 45
lg-s 2 sätestatud piiranguid arvestades võimalik esitada sama eseme suhtes tuvastamiskaebus.
HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei
leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul on PPA tunnistanud oma vaidlustatud
haldusaktide õigusvastasust seeläbi, et tunnistas need kehtetuks ja jätkas menetlust. Kohtule ei
ole äratuntav, miks oleks selle kohtulik üle kinnitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
Kohus ei saa haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet lahendades öelda PPA-le ette,
kuidas taotlust lahendama peaks. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi.
7. Mis puudutab aga kohtule esitatud kohustamisnõuet – kohustada PPA-d kaebaja elamisloa
pikendamise taotlus uuesti läbi vaata –, siis ka selles osas tuleb menetlus lõpetada, kuna
22.04.2025 otsuse kehtetuks tunnistamise ning menetluse uuendamisega saavutas kaebaja
enda eesmärgi. Seejuures märgib kohus, et menetluse lõpetamine ei piira kaebajal tulevikus
elamisloa pikendamise taotluse menetlusega seonduvalt kohustamisnõudega kohtusse
pöörduda, kuna HKMS § 43 lg 2 välistab menetluse lõpetamisel kohtusse pöördumise üksnes
siis, kui nõue esitatakse samal alusel. On ilmselge, et kui PPA teeb kaebaja taotluse osas uue
otsuse, siis ei toimuks tulevikus kohtusse pöördumine käesoleva kohtuasjaga samal alusel.
8. Kohus märgib, et kui PPA ei lahenda uuendatud menetluses mõistliku aja jooksul kaebaja
elamisloa pikendamise taotlust, siis on kaebajal õigus kohtusse pöörduda. Samuti on kaebajal
õigus esitada halduskohtule uus kaebus, kui PPA keeldub kaebaja tähtajalise elamisloa
pikendamisest.
9. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsus ning
rahvastikuregistri vastus on antud enne seda, kui PPA oma otsused kehtetuks tunnistas ning
taastus VMS §-s 130 sätestatud olukord. Kaebajal on võimalik teavitada nii
Sotsiaalkindlustusametit kui ka rahvastikuregistrit muutunud olukorrast ning taotleda uue
otsuse tegemist.
10. Seega pärast tühistamisnõudes kaebuse menetluse lõpetamist jätab kohus, tuginedes
HKMS § 151 lg 2 punktile 1 ja HKMS § 121 lg 2 punktile 1, kaebuse kohustamisnõudes läbi
vaatamata.
11. Määruse jõustumisel tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastada
(HKMS § 104 lg 5 punkt 4).
12. Esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus lahendas 13.05.2025 määrusega, esitamisel
tasutud riigilõiv tuleb PPA-l kaebajale hüvitada (HKMS § 108 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)