Legislator Case Law & Legislation
3-25-1298/24 AI generated

3-25-1298/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1298/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);

Legislator headnote

AI generated

3-25-1298/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

2. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1298

Haldusasi

Q.P kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

22.04.2025 otsus nr 15.3-3.2/172-1 ja 28.04.2025

ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052287716

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Q.P , volitatud esindaja F.S

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Marta Gromtsev

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Q.P kaebuse menetlus.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

3. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tuleb määruse jõustumisel kaebajale

tagastada.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Venemaa Föderatsiooni kodaniku Q.P (edaspidi

kaebaja) kaebus:

tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA või vastustaja) 22.04.2025 otsus

nr 15.3-3.2/172-1 (edaspidi 22.04.2025 otsus);

tühistada PPA 28.04.2025 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052287716 koos

kolmeks kuuks kohaldatud sissesõidukeeluga (edaspidi 28.04.2025 ettekirjutus);

kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlust.

2. PPA esitas 05.06.2025 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna 02.06.2025

tunnistati kehtetuks 22.04.2025 otsus ja 05.06.2025 tunnistati kehtetuks 28.04.2025

ettekirjutus. Samuti otsustati jätkata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise menetlust.

3. PPA taotluse alusel tegi kohus kaebajale kohtunõude, kus selgitas menetluslikku olukorda

ning küsis kaebaja seisukohta PPA menetluse lõpetamise taotlusele. Kaebaja esindaja vastas

kohtunõudele 07.06.2025ning sellest järeldub, et kaebaja ei nõustu menetluse lõpetamisega

PPA 22.04.2025 otsuse osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Jättes andmata nõusoleku menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku

(edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel taotleb kaebaja sisuliselt jätkutuvastuskaebusele

üleminekut. Kohtupraktikas on nenditud, et jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima

ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt

kohase nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa

vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-

580, punktid 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1409, punkt

11; 20.04.2023 määrus asjas nr 3-22-2021, punkt 20). Kaebaja pöördus küll PPA otsuste

vaidlustamiseks õigeaegselt kohtusse, kuid praegusel juhul ei nähtu kohtule, et

jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. PPA

möönis 22.04.2025 otsuse õigusvastasust kohtumenetluse algfaasis ning on ilmselge, et

õigusvastasuse tuvastamise raames ei ole kohtul võimalik sundida PPA-d kaebaja taotlust

rahuldama.

5. Seega vaatamata kaebaja menetluse lõpetamise vastuväitele tuleb tühistamisnõuetes

kaebuse menetlus § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada, kuna kaebuses vaidlustatud PPA

22.04.2025 otsus ja 28.04.2025 ettekirjutus on kehtetuks tunnitatud, st kaebaja saavutas

eesmärgi, mille ta oleks saavutanud ka siis, kui kohus oleks kaebuse rahuldanud. Kohus

märgib, et menetluse lõpetamine ei eelda, et PPA peaks kaebaja elamisloa pikendamise

taotluse rahuldamata. Ka siis, kui kohus kaebaja kaebuse kõigis nõuetes rahulaks ei saaks olla

tulemuseks kaebaja elamisloa pikendamine või uue elamisloa andmine, vaid PPA peaks

jätkama elamisloa taotluse menetlust sealt, kus viga tehti ning otsustama elamisloa

pikendamise või pikendamata jätmise üle uuesti.

6. Menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel eeldaks ka seda, et kaebajal on HKMS § 45

lg-s 2 sätestatud piiranguid arvestades võimalik esitada sama eseme suhtes tuvastamiskaebus.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul on PPA tunnistanud oma vaidlustatud

haldusaktide õigusvastasust seeläbi, et tunnistas need kehtetuks ja jätkas menetlust. Kohtule ei

ole äratuntav, miks oleks selle kohtulik üle kinnitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kohus ei saa haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet lahendades öelda PPA-le ette,

kuidas taotlust lahendama peaks. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi.

7. Mis puudutab aga kohtule esitatud kohustamisnõuet – kohustada PPA-d kaebaja elamisloa

pikendamise taotlus uuesti läbi vaata –, siis ka selles osas tuleb menetlus lõpetada, kuna

22.04.2025 otsuse kehtetuks tunnistamise ning menetluse uuendamisega saavutas kaebaja

enda eesmärgi. Seejuures märgib kohus, et menetluse lõpetamine ei piira kaebajal tulevikus

elamisloa pikendamise taotluse menetlusega seonduvalt kohustamisnõudega kohtusse

pöörduda, kuna HKMS § 43 lg 2 välistab menetluse lõpetamisel kohtusse pöördumise üksnes

siis, kui nõue esitatakse samal alusel. On ilmselge, et kui PPA teeb kaebaja taotluse osas uue

otsuse, siis ei toimuks tulevikus kohtusse pöördumine käesoleva kohtuasjaga samal alusel.

8. Kohus märgib, et kui PPA ei lahenda uuendatud menetluses mõistliku aja jooksul kaebaja

elamisloa pikendamise taotlust, siis on kaebajal õigus kohtusse pöörduda. Samuti on kaebajal

õigus esitada halduskohtule uus kaebus, kui PPA keeldub kaebaja tähtajalise elamisloa

pikendamisest.

9. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti otsus ning

rahvastikuregistri vastus on antud enne seda, kui PPA oma otsused kehtetuks tunnistas ning

taastus VMS §-s 130 sätestatud olukord. Kaebajal on võimalik teavitada nii

Sotsiaalkindlustusametit kui ka rahvastikuregistrit muutunud olukorrast ning taotleda uue

otsuse tegemist.

10. Seega pärast tühistamisnõudes kaebuse menetluse lõpetamist jätab kohus, tuginedes

HKMS § 151 lg 2 punktile 1 ja HKMS § 121 lg 2 punktile 1, kaebuse kohustamisnõudes läbi

vaatamata.

11. Määruse jõustumisel tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastada

(HKMS § 104 lg 5 punkt 4).

12. Esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus lahendas 13.05.2025 määrusega, esitamisel

tasutud riigilõiv tuleb PPA-l kaebajale hüvitada (HKMS § 108 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)