2-24-9746/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedvabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus määrus, Jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 lõike, Art. 3 lg-s; 2-24-9746/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha selles osas uus määrus, Jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-9746
Kohtuasi
J.W maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik J.W (isikukood XXX, elukoht XXX),
lepinguline esindaja Suido Västra
Usaldusisik vandeadvokaat W.S
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus osas, milles maakohus
jättis J.W maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus määrus,
millega jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja
kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks läbi vaatamata. Muus osas
jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus muutmata.
2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1. Jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse alustamiseks läbi vaatamata.
2.2. Vabastada W.S J.W usaldusisiku kohustustest.
2.3. Määrata W.S-ile usaldusisiku tasu summas 1 660,25 eurot (lisandub käibemaks
365,26 eurot).
2.4. Välja mõista J.W-lt usaldusisiku tasu summas 2 025,51 eurot W.S kasuks.
Usaldusisiku tasu väljamakse summas 1 099,53 eurot (so 2 025,51 eurot – 925,98
eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo
Palmits ja Partnerid (arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS).
2.5. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 925,98 eurot (sh käibemaks)
usaldusisik W.S-ile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik
tegutseb – Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid (arvelduskonto
EE662200221050114301 Swedbank AS).
3. J.W määruskaebus rahuldada osaliselt.
4. Võtta asja materjalide juurde J.W poolt määruskaebemenetluses esitatud
tõendid.
5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud J.W kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. J.W (võlgnik) esitas 25.06.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti
väljakuulutamiseks ja kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on
võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 56 885 eurot. Võlgniku
igakuine sissetulek on 2785 eurot, igakuised väljaminekud on kokku 1445 eurot, vara
võlgnikul ei ole. Võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab Soome Vabariigis,
Soome ettevõttes, kuid kes ei oska piisaval tasemel soome ega inglise keelt ja kellel ei ole
piisavat sissetulekut, et tasuda õigusabi eest Soomes. Võlgnikul on alaealine laps, kes elab
Narvas. Võlgniku põhihuvide kese on Eestis, sest kõik laenulepingud, millest tekkinud
võlgade tõttu võlgnik avalduse esitas, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on
Eestis. Võlgniku suhtes toimub sundtäitmine Soomes Eestis tegutseva krediidiandja nõude
alusel. Võlgnik leiab, et tal on õigus vaidlustada Eesti krediidiandjate nõuded enda
maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus.
2. Harju Maakohus võttis 11.09.2024 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas võlgniku
usaldusisikuks W.S. Usaldusisik esitas kohtule 11.10.2024 aruande, milles leidis, et võlgniku
maksejõuetusavalduse menetlus tuleks lõpetada, kuna avaldus kuulub lahendamisele Soome
Vabariigi kohtus või kui kohus ei lõpeta menetlust, siis otsustada võlgade ümberkujundamise
menetluse algatamine või pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamine. Usaldusisik viitas, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/848
põhimõte on, et määruse alusel on võimalik algatada maksejõuetuse põhimenetlus
liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, sellise menetluse eesmärk on hõlmata kogu
võlgniku vara. Määrusest saab järeldada, et põhihuvide kese määratakse võlgniku vara (mitte
kohustuste) kaudu. Usaldusisiku arvates on võlgniku põhihuvide kese Soomes. Võlgnik on
mitu aastat elanud ja töötanud Soomes ning maksab Soomes makse. Eestis asuvad võlgniku
võlausaldajad, kuid vähemalt osad laenud on saadud siis, kui võlgnik oli juba Soome kolinud
(maksejõuetusavaldusest võib järeldada, et võlgnik kolis Soome 2020.a lõpus). Võlgnikul on
Eesti pangakonto (Swedbank) ja Soome pangakonto (S-pankki), kuid alates 2022.a
veebruarist ei ole Eesti pangakontot sisuliselt kasutatud, sellelt on maha läinud kaardi
kuutasu, võlgnik on kandnud Soome kontolt sinna raha, mille arvelt on tasutud Holm Bank
AS-ile ja Swedbak P&C Insurance AS-ile. Võlgniku töötasu laekub Soome kontole.
Usaldusisikule ei ole teada Eestis asuvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et
põhihuvide kese on Eestis.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 11.11.2024 määrusega rahuldamata võlgniku maksejõuetusavalduse
pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Maakohus
vabastas usaldusisiku kohustustest ning määras talle tasu summas 1660,25 eurot, millele
lisandub käibemaks 365,26 eurot. Maakohus mõistis võlgnikult usaldusisiku kasuks välja
2025,51 eurot ning määras, et usaldusisiku tasu väljamakse summas 1099,53 eurot teostatakse
büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Maakohus määras hüvitada riigi vahenditest
usaldusisiku tasu summas 925,98 eurot (sh käibemaks).
3.1. Maakohus leidis, et maksejõuetusavaldus ei kuulu rahuldamisele. Euroopa Liidus
reguleerib maksejõuetusmenetlust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848
(edaspidi EL määrus). EL Määruse art 3 lõike 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse
algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide
kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on
kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku
puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase
üksikisiku peamist tegevuskohta, muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite
puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Maksejõuetusmenetluse
algatamise avalduse saanud kohus kontrollib omal algatusel, kas tal on menetluse algatamise
pädevus vastavalt artiklile 3 (artikkel 4 lg1).
3.2. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt elab ja töötab võlgnik Soomes. Rahvastikuregistri
andmetel on võlgniku elukoht Soome Vabariigis. EL määruse artikkel 3 punkti 1 neljanda
lõike kohaselt eeldatakse, et võlgniku põhihuvide kese asub seal, kus isik on viimase 6 kuu
jooksul elanud, see eeldus on võimalik aga ümber lükata. Sama põhimõte tuleneb ka EL
määruse preambula punktist 30. Seega pidi võlgnik käesolevas menetluses ümber lükkama
EL-i määruse art 3 lg-s 1 nimetatud eelduse, mille kohaselt peetakse võlgniku põhihuvide
keskmeks tema alalist elukohta. Kohtu hinnangul võlgnik seda eeldust ümber lükanud ei ole.
Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega
Soome Vabariigis. Tema tulu tuleb täies ulatuses Soome Vabariigis saadavast töötasust.
Võlgnik maksab Soomes makse, võlgniku töötasu laekub Soome S-pankki pangakontole.
Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks asuda
seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on märkinud, et tema soov on vaidlustada
Eesti krediidiandjate nõuded, kuid nimetatud asjaolu ei oma võlgniku põhihuvide keskme
määramisel tähtsust. Kohus asus seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese on Soome
Vabariigis ning tulenevalt EL määruse artiklist 3 puudub Eesti kohtul pädevus võlgniku
maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks.
3.3. Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 1 ja
pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise
eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku
ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni
hüvitatakse vastavalt FIMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused
pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.
Usaldusisik esitas tasunõude summas 1 660,25 eurot. Kohus leidis, et tasunõue on
põhjendatud. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult
väljamõistmisele. Võlgnikul piisavad rahalised vahendid puuduvad, mistõttu kuulub tasunõue
PankrS § 23 lg 4 ja lg 41 alusel 925,98 euro (sh käibemaks) ulatuses rahuldamisele riigi
vahenditest.
Määruskaebus
4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
tühistada ja saata maksejõuetusavaldus Harju Maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus EL määrust ebaõigesti kohaldanud. Võlgnik on
teinud oma majanduslikud otsused Eestis. Selleks, et saada võimalus kohustustest vabaneda,
ei pea ta asuma alaliselt elama Eestisse ja oma töökohta Soomes kaotama. Võlgniku
maksejõuetuse põhjuseks on Eesti krediidiandjate nõuded ning võlgnikul on õigus vaidlustada
neid enda maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus. Lisaks on võlgnikul alaealine laps
elukohaga Narvas. Viru Maakohtu 22.04.2022 määruse järgi tsiviilasjas nr 2-22-15723 on
võlgnikul lapse suhtes elatise maksmise kohustus ning võlgnikul on lapse emaga lapse suhtes
ühine hooldusõigus.
4.2. Kohtuasjas C-253/19 on leitud, et EL määruse artikli 3 lõike 1 esimest ja neljandat lõiku
tuleb tõlgendada nii, et eelduse, et iseseisva äritegevusega mittetegeleva füüsilisest isikust
võlgniku alaline elukoht eeldatakse olevat tema põhihuvide kese, võib jätta arvestamata juhul,
kui alalise elukoha paik ei täida oma otstarvet paigana, kus võlgnik teeb oma majanduslikud
otsused, saab või kulutab enamuse oma tulust või kus asub enamik tema varasid. Seda eeldust
ei saa siiski ümber lükata riigi kasuks, mille territooriumil asub võlgniku ainus kinnisvara, kui
puuduvad muud asjaolud, mis näitavad, et selle võlgniku põhihuvide kese asub selles
liikmesriigis. Selle asjaolu võib tuvastada võlgniku majandushuve puudutavate objektiivsete
asjaolude põhjal, mis on kolmandate isikute (tegelikud ja potentsiaalsed võlausaldajad) poolt
kontrollitavad. Võlgnik leiab, et tema põhihuvide kese on Eestis, sest kõik võlgniku
laenulepingud, mille alusel tekkinud võlgade tõttu võlgnik maksejõuetusavalduse esitas, on
sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Nende vastu on võlgnikul õigus
vaielda Eestis. Vaieldamatult kontrollivad Eesti krediidiandjad võlgniku majanduslikke
otsuseid, mille hulka kuulub ka võlgniku lapse ülalpidamiskohustuse täitmine, sest nende
nõudel on toimunud ka sundtäitmine Soomes võlgniku töötasu arvelt.
4.3. Määruskaebuse kohaselt ei vaielnud võlgniku lepinguline esindaja maakohtu istungil
vastu usaldusisiku tasunõudele, kuid usaldusisiku õigus tasu saada peaks tekkima lõplikult
jõustunud kohtumääruse alusel.
Menetluse edasine käik
5. Usaldusisik oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659
alusel tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti
väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata ja teha
selles osas uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu
määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb
rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu
määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
8. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.
Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses võlgniku poolt esitatud
tõendid.
9. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib
asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus
võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse
kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1
kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib
avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus
esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015. a määruse (EL) 2015/848
maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi EL määrus) artikkel 3 lg 1
kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus
asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt
oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Üksikisikute
puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist
elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne
maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise
liikmesriiki. EL määruse preambula punkti 30 kohaselt peaks olema võimalik ümber lükata
eeldust, et üksikisiku põhihuvide keskmeks on tema alaline elukoht ning liikmesriigi kohus
peaks hoolikalt hindama, kas võlgniku põhihuvide kese asub tõepoolest asjaomases
liikmesriigis. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa
võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik
kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise
avaldus uues kohtualluvuses ning kui selline avaldus kahjustaks oluliselt nende võlausaldajate
huve, kelle tehingud toimusid enne põhihuvide keskme ümberpaigutamist.
10. Asjaolu, millise liikmesriigi territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, tuleks teha
kindlaks maksejõuetusavalduse esitamise aja seisuga (vt nt EKo 17.01.2006, C-1/04).
Euroopa Kohus on 16.07.2020 otsuse C-253/19 p-s 24 selgitanud, et sobivad kriteeriumid,
mille alusel määrata kindlaks sellise isiku põhihuvide kese, kes ei tegele iseseisva äri- või
kutsetegevusega, on need, mis on seotud tema varalise ja majandusliku olukorraga, mis vastab
kohale, kus see isik tegeleb oma majanduslike huvide realiseerimisega ja kus on saadud ja
kulutatud suurem osa tema tulust, või kohale, kus asub suurem osa tema varast.
11. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega
Soome Vabariigis. Võlgnik töötab Soomes ja tema tulu tuleb täies ulatuses Soomes saadavast
töötasust. Võlgnik maksab Soomes makse ja tema töötasu laekub Soome S-pankki
pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks
asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on seisukohal, et tema põhihuvide
kese on Eestis, kuna laenulepingud, millest tekkinud võlgnevuste tõttu on
maksejõuetusavaldus esitatud, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis.
Samuti on võlgnikul alaealine laps, kes elab Narvas.
12. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust
asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome
Vabariigis. Võlgnik on elanud ja töötanud Soomes alates 2020. aasta novembrist ning tema
sissetulek laekub Soomes asuvale pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgnikul
oleks Eestis vara. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt teeb võlgnik oma igapäevased
majanduslikud otsused ning kulutab suurema osa oma sissetulekust Soomes (dtl 235-510).
Asjaolu, et võlgnik elab alaliselt Soomes, on ka kolmandate isikute (võlausaldajate) poolt
kontrollitav (tuvastatav), mida kinnitab võlgniku väide, et üks võlausaldajatest on algatanud
tema vastu Soomes täitemenetluse. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et võlgniku
poolt esile toodud asjaolud, et võlgniku võlausaldajad asuvad Eestis ning võlgnikust lahuselav
alaealine laps elab Eestis, ei ole piisavad selleks, et pidada Eestit võlgniku põhihuvide
keskmeks. Võlgniku põhihuvide keskme kindlakstegemisel ei oma määravat tähtsust asjaolu,
et laenulepingud, millest tulenevad võlgniku vastu nõuded, on sõlmitud Eestis tegutsevate
krediidiandjatega. Sealjuures on usaldusisiku aruande kohaselt osad laenud võetud siis, kui
võlgnik elas juba Soomes. Võlgnik ei saa valida endale meelepärast kohtualluvust ka selle
järgi, millises riigis on talle õigusabi paremini kättesaadav.
13. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et võlgniku
põhihuvide kese EL määruse art 3 tähenduses asub Soomes, mistõttu allub
maksejõuetusvaidluse lahendamine Soome Vabariigi kohtule. Küll aga leiab ringkonnakohus,
et maakohtu määrust tuleb muuta osas, milles maakohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata.
FIMS § 18 lg 5 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus,
mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Seega tuleb võlgniku
maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest avaldust ei oleks
pidanud FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt
kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtma.
14. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kindlaks usaldusisiku tasu suuruse,
mõistnud selle võlgnikult välja ja määranud osaliselt selle hüvitamise riigi vahenditest.
Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et usaldusisiku tasu suurust ta ei vaidlusta, kuid õigus
tasule peaks usaldusisikul tekkima jõustunud kohtulahendi alusel. Ringkonnakohus märgib, et
FIMS § 7 lg 1 sätestab, et määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi
vaatamata kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et
määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub
täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg 3 sätestatule. Arvestades, et võlgnik ei
ole usaldusisiku tasu suurust ja väljamõistmist sisuliselt vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul
alust selles osas maakohtu määrust muuta.
15. Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
16. FIMS § 18 lg 10 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov