2-24-9746/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9746

Kohtuasi

J.W maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik J.W (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Suido Västra

Usaldusisik vandeadvokaat W.S

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus osas, milles maakohus

jättis J.W maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus määrus,

millega jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks läbi vaatamata. Muus osas

jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2024 määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta J.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse alustamiseks läbi vaatamata.

2.2. Vabastada W.S J.W usaldusisiku kohustustest.

2.3. Määrata W.S-ile usaldusisiku tasu summas 1 660,25 eurot (lisandub käibemaks

365,26 eurot).

2.4. Välja mõista J.W-lt usaldusisiku tasu summas 2 025,51 eurot W.S kasuks.

Usaldusisiku tasu väljamakse summas 1 099,53 eurot (so 2 025,51 eurot – 925,98

eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo

Palmits ja Partnerid (arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS).

2.5. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 925,98 eurot (sh käibemaks)

usaldusisik W.S-ile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb – Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid (arvelduskonto

EE662200221050114301 Swedbank AS).

3. J.W määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Võtta asja materjalide juurde J.W poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud J.W kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.W (võlgnik) esitas 25.06.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on

võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 56 885 eurot. Võlgniku

igakuine sissetulek on 2785 eurot, igakuised väljaminekud on kokku 1445 eurot, vara

võlgnikul ei ole. Võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab ja töötab Soome Vabariigis,

Soome ettevõttes, kuid kes ei oska piisaval tasemel soome ega inglise keelt ja kellel ei ole

piisavat sissetulekut, et tasuda õigusabi eest Soomes. Võlgnikul on alaealine laps, kes elab

Narvas. Võlgniku põhihuvide kese on Eestis, sest kõik laenulepingud, millest tekkinud

võlgade tõttu võlgnik avalduse esitas, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on

Eestis. Võlgniku suhtes toimub sundtäitmine Soomes Eestis tegutseva krediidiandja nõude

alusel. Võlgnik leiab, et tal on õigus vaidlustada Eesti krediidiandjate nõuded enda

maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus.

2. Harju Maakohus võttis 11.09.2024 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks W.S. Usaldusisik esitas kohtule 11.10.2024 aruande, milles leidis, et võlgniku

maksejõuetusavalduse menetlus tuleks lõpetada, kuna avaldus kuulub lahendamisele Soome

Vabariigi kohtus või kui kohus ei lõpeta menetlust, siis otsustada võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamine või pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Usaldusisik viitas, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

põhimõte on, et määruse alusel on võimalik algatada maksejõuetuse põhimenetlus

liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, sellise menetluse eesmärk on hõlmata kogu

võlgniku vara. Määrusest saab järeldada, et põhihuvide kese määratakse võlgniku vara (mitte

kohustuste) kaudu. Usaldusisiku arvates on võlgniku põhihuvide kese Soomes. Võlgnik on

mitu aastat elanud ja töötanud Soomes ning maksab Soomes makse. Eestis asuvad võlgniku

võlausaldajad, kuid vähemalt osad laenud on saadud siis, kui võlgnik oli juba Soome kolinud

(maksejõuetusavaldusest võib järeldada, et võlgnik kolis Soome 2020.a lõpus). Võlgnikul on

Eesti pangakonto (Swedbank) ja Soome pangakonto (S-pankki), kuid alates 2022.a

veebruarist ei ole Eesti pangakontot sisuliselt kasutatud, sellelt on maha läinud kaardi

kuutasu, võlgnik on kandnud Soome kontolt sinna raha, mille arvelt on tasutud Holm Bank

AS-ile ja Swedbak P&C Insurance AS-ile. Võlgniku töötasu laekub Soome kontole.

Usaldusisikule ei ole teada Eestis asuvat vara, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et

põhihuvide kese on Eestis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 11.11.2024 määrusega rahuldamata võlgniku maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Maakohus

vabastas usaldusisiku kohustustest ning määras talle tasu summas 1660,25 eurot, millele

lisandub käibemaks 365,26 eurot. Maakohus mõistis võlgnikult usaldusisiku kasuks välja

2025,51 eurot ning määras, et usaldusisiku tasu väljamakse summas 1099,53 eurot teostatakse

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Maakohus määras hüvitada riigi vahenditest

usaldusisiku tasu summas 925,98 eurot (sh käibemaks).

3.1. Maakohus leidis, et maksejõuetusavaldus ei kuulu rahuldamisele. Euroopa Liidus

reguleerib maksejõuetusmenetlust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848

(edaspidi EL määrus). EL Määruse art 3 lõike 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse

algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide

kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on

kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku

puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase

üksikisiku peamist tegevuskohta, muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite

puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Maksejõuetusmenetluse

algatamise avalduse saanud kohus kontrollib omal algatusel, kas tal on menetluse algatamise

pädevus vastavalt artiklile 3 (artikkel 4 lg1).

3.2. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt elab ja töötab võlgnik Soomes. Rahvastikuregistri

andmetel on võlgniku elukoht Soome Vabariigis. EL määruse artikkel 3 punkti 1 neljanda

lõike kohaselt eeldatakse, et võlgniku põhihuvide kese asub seal, kus isik on viimase 6 kuu

jooksul elanud, see eeldus on võimalik aga ümber lükata. Sama põhimõte tuleneb ka EL

määruse preambula punktist 30. Seega pidi võlgnik käesolevas menetluses ümber lükkama

EL-i määruse art 3 lg-s 1 nimetatud eelduse, mille kohaselt peetakse võlgniku põhihuvide

keskmeks tema alalist elukohta. Kohtu hinnangul võlgnik seda eeldust ümber lükanud ei ole.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega

Soome Vabariigis. Tema tulu tuleb täies ulatuses Soome Vabariigis saadavast töötasust.

Võlgnik maksab Soomes makse, võlgniku töötasu laekub Soome S-pankki pangakontole.

Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks asuda

seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on märkinud, et tema soov on vaidlustada

Eesti krediidiandjate nõuded, kuid nimetatud asjaolu ei oma võlgniku põhihuvide keskme

määramisel tähtsust. Kohus asus seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese on Soome

Vabariigis ning tulenevalt EL määruse artiklist 3 puudub Eesti kohtul pädevus võlgniku

maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks.

3.3. Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 1 ja

pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku

ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse vastavalt FIMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused

pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

Usaldusisik esitas tasunõude summas 1 660,25 eurot. Kohus leidis, et tasunõue on

põhjendatud. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult

väljamõistmisele. Võlgnikul piisavad rahalised vahendid puuduvad, mistõttu kuulub tasunõue

PankrS § 23 lg 4 ja lg 41 alusel 925,98 euro (sh käibemaks) ulatuses rahuldamisele riigi

vahenditest.

Määruskaebus

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata maksejõuetusavaldus Harju Maakohtule uueks lahendamiseks.

4.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus EL määrust ebaõigesti kohaldanud. Võlgnik on

teinud oma majanduslikud otsused Eestis. Selleks, et saada võimalus kohustustest vabaneda,

ei pea ta asuma alaliselt elama Eestisse ja oma töökohta Soomes kaotama. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks on Eesti krediidiandjate nõuded ning võlgnikul on õigus vaidlustada

neid enda maksejõuetusmenetluses Harju Maakohtus. Lisaks on võlgnikul alaealine laps

elukohaga Narvas. Viru Maakohtu 22.04.2022 määruse järgi tsiviilasjas nr 2-22-15723 on

võlgnikul lapse suhtes elatise maksmise kohustus ning võlgnikul on lapse emaga lapse suhtes

ühine hooldusõigus.

4.2. Kohtuasjas C-253/19 on leitud, et EL määruse artikli 3 lõike 1 esimest ja neljandat lõiku

tuleb tõlgendada nii, et eelduse, et iseseisva äritegevusega mittetegeleva füüsilisest isikust

võlgniku alaline elukoht eeldatakse olevat tema põhihuvide kese, võib jätta arvestamata juhul,

kui alalise elukoha paik ei täida oma otstarvet paigana, kus võlgnik teeb oma majanduslikud

otsused, saab või kulutab enamuse oma tulust või kus asub enamik tema varasid. Seda eeldust

ei saa siiski ümber lükata riigi kasuks, mille territooriumil asub võlgniku ainus kinnisvara, kui

puuduvad muud asjaolud, mis näitavad, et selle võlgniku põhihuvide kese asub selles

liikmesriigis. Selle asjaolu võib tuvastada võlgniku majandushuve puudutavate objektiivsete

asjaolude põhjal, mis on kolmandate isikute (tegelikud ja potentsiaalsed võlausaldajad) poolt

kontrollitavad. Võlgnik leiab, et tema põhihuvide kese on Eestis, sest kõik võlgniku

laenulepingud, mille alusel tekkinud võlgade tõttu võlgnik maksejõuetusavalduse esitas, on

sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis. Nende vastu on võlgnikul õigus

vaielda Eestis. Vaieldamatult kontrollivad Eesti krediidiandjad võlgniku majanduslikke

otsuseid, mille hulka kuulub ka võlgniku lapse ülalpidamiskohustuse täitmine, sest nende

nõudel on toimunud ka sundtäitmine Soomes võlgniku töötasu arvelt.

4.3. Määruskaebuse kohaselt ei vaielnud võlgniku lepinguline esindaja maakohtu istungil

vastu usaldusisiku tasunõudele, kuid usaldusisiku õigus tasu saada peaks tekkima lõplikult

jõustunud kohtumääruse alusel.

Menetluse edasine käik

5. Usaldusisik oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659

alusel tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks rahuldamata ja teha

selles osas uus määrus, millega jätta avaldus läbi vaatamata. Muus osas tuleb maakohtu

määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu

määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

8. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses võlgniku poolt esitatud

tõendid.

9. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus

võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1

kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015. a määruse (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi EL määrus) artikkel 3 lg 1

kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus

asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt

oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Üksikisikute

puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist

elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne

maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise

liikmesriiki. EL määruse preambula punkti 30 kohaselt peaks olema võimalik ümber lükata

eeldust, et üksikisiku põhihuvide keskmeks on tema alaline elukoht ning liikmesriigi kohus

peaks hoolikalt hindama, kas võlgniku põhihuvide kese asub tõepoolest asjaomases

liikmesriigis. Seda eeldust peaks olema võimalik ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa

võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik

kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise

avaldus uues kohtualluvuses ning kui selline avaldus kahjustaks oluliselt nende võlausaldajate

huve, kelle tehingud toimusid enne põhihuvide keskme ümberpaigutamist.

10. Asjaolu, millise liikmesriigi territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, tuleks teha

kindlaks maksejõuetusavalduse esitamise aja seisuga (vt nt EKo 17.01.2006, C-1/04).

Euroopa Kohus on 16.07.2020 otsuse C-253/19 p-s 24 selgitanud, et sobivad kriteeriumid,

mille alusel määrata kindlaks sellise isiku põhihuvide kese, kes ei tegele iseseisva äri- või

kutsetegevusega, on need, mis on seotud tema varalise ja majandusliku olukorraga, mis vastab

kohale, kus see isik tegeleb oma majanduslike huvide realiseerimisega ja kus on saadud ja

kulutatud suurem osa tema tulust, või kohale, kus asub suurem osa tema varast.

11. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik tegutseb regulaarselt oma huvide realiseerimisega

Soome Vabariigis. Võlgnik töötab Soomes ja tema tulu tuleb täies ulatuses Soomes saadavast

töötasust. Võlgnik maksab Soomes makse ja tema töötasu laekub Soome S-pankki

pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada võlgnikule Eestis kuuluvat vara, mille põhjal võiks

asuda seisukohale, et põhihuvide kese on Eestis. Võlgnik on seisukohal, et tema põhihuvide

kese on Eestis, kuna laenulepingud, millest tekkinud võlgnevuste tõttu on

maksejõuetusavaldus esitatud, on sõlmitud krediidiasutustega, mille tegutsemiskoht on Eestis.

Samuti on võlgnikul alaealine laps, kes elab Narvas.

12. Ringkonnakohus leiab, et võlgnik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome

Vabariigis. Võlgnik on elanud ja töötanud Soomes alates 2020. aasta novembrist ning tema

sissetulek laekub Soomes asuvale pangakontole. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgnikul

oleks Eestis vara. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt teeb võlgnik oma igapäevased

majanduslikud otsused ning kulutab suurema osa oma sissetulekust Soomes (dtl 235-510).

Asjaolu, et võlgnik elab alaliselt Soomes, on ka kolmandate isikute (võlausaldajate) poolt

kontrollitav (tuvastatav), mida kinnitab võlgniku väide, et üks võlausaldajatest on algatanud

tema vastu Soomes täitemenetluse. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et võlgniku

poolt esile toodud asjaolud, et võlgniku võlausaldajad asuvad Eestis ning võlgnikust lahuselav

alaealine laps elab Eestis, ei ole piisavad selleks, et pidada Eestit võlgniku põhihuvide

keskmeks. Võlgniku põhihuvide keskme kindlakstegemisel ei oma määravat tähtsust asjaolu,

et laenulepingud, millest tulenevad võlgniku vastu nõuded, on sõlmitud Eestis tegutsevate

krediidiandjatega. Sealjuures on usaldusisiku aruande kohaselt osad laenud võetud siis, kui

võlgnik elas juba Soomes. Võlgnik ei saa valida endale meelepärast kohtualluvust ka selle

järgi, millises riigis on talle õigusabi paremini kättesaadav.

13. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et võlgniku

põhihuvide kese EL määruse art 3 tähenduses asub Soomes, mistõttu allub

maksejõuetusvaidluse lahendamine Soome Vabariigi kohtule. Küll aga leiab ringkonnakohus,

et maakohtu määrust tuleb muuta osas, milles maakohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata.

FIMS § 18 lg 5 sätestab, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus,

mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Seega tuleb võlgniku

maksejõuetusavaldus jätta FIMS § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata, sest avaldust ei oleks

pidanud FIMS § 4 lg 1, § 5 lg 2, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt

kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtma.

14. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud kindlaks usaldusisiku tasu suuruse,

mõistnud selle võlgnikult välja ja määranud osaliselt selle hüvitamise riigi vahenditest.

Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et usaldusisiku tasu suurust ta ei vaidlusta, kuid õigus

tasule peaks usaldusisikul tekkima jõustunud kohtulahendi alusel. Ringkonnakohus märgib, et

FIMS § 7 lg 1 sätestab, et määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi

vaatamata kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et

määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg 3 sätestatule. Arvestades, et võlgnik ei

ole usaldusisiku tasu suurust ja väljamõistmist sisuliselt vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul

alust selles osas maakohtu määrust muuta.

15. Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. FIMS § 18 lg 10 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov