4-25-384/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

27.05.2025. a)

Väärteoasja number

4-25-384

Kohtunik

Kristiina Laas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Regiina Laiapea

Väärteoasi

Daniil Svetlanovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a kiirmenetluse otsuse

peale väärteoasjas nr 2780,25,000901

Menetlusalune isik

Daniil Svetlanov

isikukood 50403063729; elukoht XXX; e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee;

esindaja Kajar Pent

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Daniil Svetlanovi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,25,000901 Daniil Svetlanovile

määratud karistuse ja selle tasumise korra osas ning teha vastavas osas uus

otsus.

3. Mõista Daniil Svetlanovile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi karistuseks

rahatrahv 90 trahviühikut ehk 720 eurot.

4. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Daniil Svetlanovil

tasuda rahatrahv 720 eurot 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 60

eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

19.01.2025. a otsuses nr 2780,25,000901 märgitud arvelduskontodest, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220192603091.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,25,000901 karistati Daniil Svetlanovit LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga

1000 eurot selle eest, et ta rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ning juhtis 19.01.2025 kella 14.47

ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 90. km-l mootorsõidukit

Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX kiirusega 152 +/-7 km/h. Kuna

lubatud sõidukiirus sel teelõigul oli 90 km/h, ületas Daniil Svetlanov lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 55 km/h.

2. 29.01.2025. a esitas Daniil Svetlanov Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a otsuse peale

kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses taotleb Daniil Svetlanov otsuse tühistamist, kuna

karistus põhineb tõendusmaterjalil (pardakaamera videosalvestisel), kust ei nähtu üheselt, et

rikkumise pani toime just tema juhitud sõiduk. Esiteks pole videolt võimalik tuvastada sõiduki

juhti ega ka numbrimärki. Teiseks võisid selle aja jooksul, mil politseipatrull jõudis Daniil

Svetlanovini, teel liikuda mitmed sarnased sõidukid ning tõendatud pole, et radariga

mõõdetud kiirus 152 km/h kuulus just Daniil Svetlanovi autole, mitte mõnele teisele

sõidukile. Juhul, kui kohus siiski leiab, et rikkumine leidis aset, palub Daniil Svetlanov

karistuse määramisel lähtuda algselt mõõdetud kiirusest, mis oli 120 km/h. Lõpuks juhib

Daniil Svetlanov tähelepanu asjaolule, et kiirmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et tal on

XXX kodakondsus. Tema arvates on nimetatud eksitus tõsine, kuna võib mõjutada menetluse

õigsust ja tema õiguste kaitset.

3. Tartu Maakohtu 26.03.2025. a määrusega võeti Daniil Svetlanovi kaebus kohtulikule

arutamisele. Asja arutati 27.05.2025. a toimunud avalikul kohtuistungil, kus uuriti kirjalikke

tõendeid ja videosalvestisi ning kuulati üle menetlusalune isik. Täiendavalt kuulati üle ka

kiiruseületamise tuvastanud ning kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinik Sten

Edala, kes andis selgitusi patrullsõiduki pardakaamera salvestise kohta ning kirjeldas, mida

tema ise sündmuskohal vahetult tajus.

4. Kohtuistungil jäi Daniil Svetlanov kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a kiirmenetluse otsuse tühistamist. Juhul, kui

leiab veenvalt tõestamist, et kiiruseületamine toimus siiski tema juhitud sõidukiga, palub

Daniil Svetlanov arvestada, et tegu on esmakordse rikkumisega, ning piirduda karistuse

mõistmisel hoiatusega.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõidukiirust mõõdeti

pädeva politseiametniku poolt mõõtemetoodikat järgides. Samuti oli mõõtevahend taadeldud.

Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti. Arvestades lubatud sõidukiiruse

ületamise määra, vastab määratud karistus ka süü suurusele. Seega pole otsuse tühistamiseks

või muutmiseks alust.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

2 / 8

7. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et

Daniil Svetlanov pani toime Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a

kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo ning täitis LS § 227 lg 3 järgse väärteokoosseisu.

8. LS § 50 lg-le 1 vastavalt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud

sõidukiirust. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90

km/h. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

9. Asjas puudub vaidlus selles, et Daniil Svetlanov juhtis 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva

maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 90. km-l Jõhvi suunal liikudes

mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX. Samuti pole vaidlust

selles, et nimetatud teelõik asus asulavälisel teel, kus oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90

km/h. Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud kogumis menetlusalune isiku ja tunnistaja S.

E. ütlustega, politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestise ning kiirusmõõturi

kasutamise protokolliga (dtl 40-41).

10. Vaidlus käib selle üle, kas 19.01.2025 kella 14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas

Jõhvi-Tartu-Valga mnt 90. km-l liiklusjärelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust mõõtnud

patrullpolitseinik Sten Edala omistas kiirmenetluse otsuses kajastatud kiiruseületamise õigesti

Daniil Svetlanovi juhitud sõidukile. Menetlusalune isik Daniil Svetlanov nimelt leiab, et

patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis ei võimalda usaldusväärselt väita, et sõiduk, mille

kiiruseks Sten Edala fikseeris kiirusmõõturiga sõidukiiruse 152 km/h, oli just Daniil

Svetlanovi juhitud sõiduk.

11. Kohtu hinnangul pole selliseks kahtluseks alust. Tuleb küll nõustuda menetlusaluse

isikuga, et patrullsõiduki pardakaamera salvestis ei anna edasi rikkumise kõiki tehiolusid, ega

ole seetõttu eraldiseisvana piisav väärteotunnuste tuvastamisel. Eriti kui arvestada, et

rikkumise fikseerimise ajal oli samal teelõigul teisigi sõidukeid, mis muudab rikkumise

omistamise ühele kindlale sõidukile mõnevõrra keerulisemaks. See aga ei tähenda, et

piirkiirust ületanud sõidukit pole menetluses läinud korda usaldusväärselt välja selgitada.

Patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis koostoimes ülejäänud tõendite, eriti aga

kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseiniku Sten Edala kohtus antud ütlustega, tõendab

ühemõtteliselt, et kiirmenetluse otsuse etteheited on õigesti tehtud Daniil Svetlanovile.

12. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist selgub, et 19.01.2025. a kella 14.47 ajal tuvastas

riiklikku järelevalvet teostanud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

patrullpolitseinik Sten Edala, et Jõhvi-Tartu-Valga mnt 90. kilomeetril suunaga Jõhvi poole

liigub mootorsõiduk Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX, ning mõõtis

kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X S.N. DP019597 selle kiiruseks 152 km/h. Kiirusmõõturi

lugeminäit fikseeriti hetkel, kui Mercedes-Benz C200 CDI liikus vastassuunavööndisse ja tegi

teisest sõidukist möödasõitu. Politsei patrullsõiduki liikumiskiirus oli 135 km/h ning

protokolli kohaselt oli Mercedes-Benz C200 CDI kiirusemõõtmise hetkel patrullautost

eemaldumas.

13. Vastavate asjaolude osas kuulati Sten Edala kohtus üle. Sten Edala kinnitas, et viis

19.01.2025. a koos oma paarilisega läbi liiklusjärelevalvet Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ta

selgitas täiendavalt, et nad olid patrullautoga parasjagu suundumas Tartusse, kui vastu tuli

kaks sõidukit – Ford ja siis Toyota –, millest esimese kiirus oli natuke üle 100 km/h ja teise

3 / 8

kiirus oli 90 km/h ringis. Pärast neid sõidukeid tuli veel üks sõiduk – halli värvi Mercedes –,

mille kiirus oli 120 km/h.

14. Sten Edala eelnevalt kirjeldatu on jäädvustatud ka patrullsõiduki pardakaamera

videosalvestisele. Videofaililt nimega signal 2025-01-28-11-12-03-846 võib näha, kuidas

patrullsõiduk liigub mööda asulavälist 1+1 sõidureaga kahesuunalist maanteed. Maantee on

sirge ning ettepoole hea nähtavusega. Patrullsõiduki armatuurlauale on paigaldatud

kiirusemõõtur, mis on käivitatud olekus. On näha, kuidas maantee vastassuunavööndis

läheneb patrullsõidukile tumedat värvi Ford Mondeo ning kiirusemõõturi tabloo lugemi

kohaselt on selle maksimaalseks kiiruseks 104-105 km/h. Ca 10 sekundi pärast läheneb

politseiautole järgmine sõiduauto – tumedat värvi Toyota Corolla – ning tablool kuvatakse

selle maksimumkiirusena 96 km/h. Veel ca 8 sekundi möödudes läheneb patrullsõidukile

vastassuunavööndist kolmas, heledat värvi Mercedes-Benz, mille puhul näitab kiirusemõõturi

lugem maksimaalseks kiiruseks 120 km/h.

15. Edasi selgub Sten Edala ütlustest kokkuvõtlikult, et Mercedes-Benzile järgnemiseks

keeras patrullsõiduk end teel ümber. See ei õnnestunud kohe, kuna patrullauto oli künka peal

ja tee oli piiretega, mistõttu tuli sõita natuke edasi. Samuti liikus teel teisi sõidukeid, mis tuli

enne manöövri tegemist mööda lasta. Lõpuks, saanud ümber keerata, jõudis patrullsõiduk

järgi 90-ga sõitnud Toyotale. Mercedes oli aga kiiresti kadunud. Siis nägi Sten Edala eespool

halli värvi sõidukit – Mercedest. See läks vastassuunda ning tegi parasjagu möödasõitu

Fordist, mis samuti oli politseile eelnevalt vastu sõitnud. Sten Edala meenutas kohtus, et ütles

ka paarimehele, et näe, sealt läheb halli värvi sõiduk. Tema sõnul oli selgesti näha, kuidas see

sõiduk kiirendas, ning seetõttu omistas ta kiirusmõõturi üle 150-se lugemi just sellele

Mercedesele. Nad järgnesid sõidukile, kuid üks hetk oli see jälle kadunud. Sten Edala andis

sõidukist teada teistele patrullidele – ta ütles vaid numbrid, tähed ei olnud talle meelde jäänud

– ning 10-15 minutit hiljem teavitas teine patrull, et sõiduk on paar kilomeetrit pärast

Mustveed kätte saadud. Sten Edala sõitis kohale ning veendus, et tema edastatud numbrid

vastavad kinnipeetud auto numbrimärgile.

16. Neidki asjaolusid võib teataval määral näha pardakaamera videosalvestiselt. Nimelt

kajastab ülejäänud salvestis (failid nimedega 20250119_144645_NF, 20250119_144742_EF

ja 20250119_144837_EF) hetki, kui patrullsõiduk on teel end ümber pööranud. Nähtub,

kuidas politsei patrullsõiduk liigub mööda pikka sirget maanteed, mille paremal pool on

suunaviit Jõhvi ning Mustveesse, ning möödub ca 10 sekundi pärast kahest lähestikku sõitvast

autost – neist, mis Sten Edala selgituste kohaselt möödusid politseisõidukist siis, kui see üritas

ümber keerata. Seejärel on näha, kuidas politseisõiduk kiirendab ning kuidas kiirusmõõturi

tablool vilksatab samaaegselt punasega kiirusenäit 152-153 km/h, mis tähistab ees kõige

kiiremini liikuva sõiduki kiirust. Patrullsõiduki enda kiirus on sel ajal jõudnud ca 130-135

km/h peale ning sõiduk jätkab kiirendamist. Järgnevalt on näha, kuidas patrullauto sõidab

Jõhvi-suunalises sõidureas rohkem kui 1 minuti jooksul üksinda, kuni jõuab järgi ning

möödub politseisõidukile varem vastu sõitnud Toyota Corollast, mis liigub endiselt ca 91-90

km tunnikiirusega. Seejärel liigub patrullsõiduk jälle tükk aega üksi, kuid siis jõuab järgi

teiselegi varem vastu tulnud sõidukile. Ka nimetatud Ford Mondeo liigub endiselt 101-105

kilomeetrise tunnikiirusega ning patrullsõiduk möödub sellest. Mercedes-Benzi teel näha

pole, ehkki politseisõiduk oli vahepeal oma sõidukiiruse tõstnud koguni 186 kilomeetrise

tunnikiiruseni.

17. Nagu eespool märgitud, pole politseisõiduki pardakaamera videosalvestis rikkumise

asjaolude osas üksinda võttes kuigi informatiivne, kuid koos ja Sten Edala ütluste ja

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga moodustavad need küllaldase tõendikogumi

4 / 8

tuvastamaks piirkiirust ületanud sõidukit ja selle juhti. Sten Edala kinnitas, et on täiesti

veendunud, et mõõtis menetlusaluse isiku juhitud auto sõidukiiruse, ning kohtul ei tekkinud

kõhklusi, et politseinik on kiirusemõõtmise asjaoludes eksinud. Sten Edala on 4-aastase

kogemusega patrullpolitseinik, kelle peamisteks ülesanneteks on olnud liiklusjärelevalve ja

kiirusemõõtmine ning kes on läbinud ka mõõtmisalase koolituse (vt dtl 44). Tema tähelepanu

oli teravdatult suunatud Mercedes-Benzile, kuna see sõitis juba patrullsõidukile vastu tulles

lubatust oluliselt kiiremini, ning Sten Edala mitte lihtsalt ei näinud, vaid otsis seda pilguga,

teades, et see liigub temast eespool. Pealegi oli ajal, mil kiirusmõõturi lugem fikseeris

Mercedes-Benzi kiiruseks 152-153 km/h, pikk sirge teelõik ning seega polnud Sten Edalal

objektiivselt võimatu Mercedes-Benzi eespool näha. Samal põhjusel polnud ka mõõteseadmel

sõiduki kiiruse fikseerimine tehniliselt takistatud. Kui arvestada sedagi, et patrullsõiduki

pardakaamera videosalvestise kohaselt oli Mercedes-Benz jõudnud mööduda nii Toyota

Corollast kui ka Ford Mondeost, millest viimane sõitis samuti lubatust kiiremini (ca 105

km/h), ning et politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus oli suur, küündides vahepeal koguni

186 kilomeetrini tunnis, kuid polnud ikkagi piisav Mercedes-Benzi kätte saamiseks, siis on

eluliselt usutav, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus lubatust kiiremini ning et kohati

(nt möödasõitudel) võis selle kiirus küündida 152 kilomeetrini tunnis. Viimase kasuks räägib

täiendavalt seegi, et ajal, mil kiirusmõõturi lugem näitas 152-153 km/h, oli politsei

patrullsõiduki enda liikumiskiirus 135 km/h, kuid kiirusmõõturi protokolli kohaselt oli

Mercedes-Benz kiirusemõõtmise hetkel patrullautost sellele vaatamata eemaldumas.

18. Tegelikult ei eita ju ka menetlusalune isik Daniil Svetlanov, et ta ületas lubatud

piirkiirust. Ta tunnistas kohtuistungil, et sõitis Jõhvi ning kiirustas, kuna pidi kas kell neli või

kolm kokku saama ühe inimesega, kes teda ootas. Enda hinnangul ületas ta sõidukiirust aga

oluliselt väiksemas määras, sõites maksimaalselt 120 või 125 kilomeetrise tunnikiirusega.

Samas märkis ta sedagi, et pööras mingil hetkel kõrvalteele, kuna tahtis minna vetsu ja tahtis

ühtlasi pääseda ka vastutusest.

19. Kõik eelnevalt osutatu ei jäta kohtu hinnangul kõhklust, et kiirusmõõturi kasutamise

protokollis fikseeritud näit kuulus just menetlusaluse isiku juhitud Mercedes-Benzile

registreerimismärgiga XXX.

20. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Nagu kohus juba märkis, on Sten Edala 4-aastase kogemusega

patrullpolitseinik, kelle peamisteks ülesanneteks on olnud liiklusjärelevalve ja

kiirusemõõtmine. Ta on 15.03.2021. a läbinud kiirusemõõtmise koolituse, mis hõlmas kiiruse

mõõtmist nii laser- kui radarseadmetega (vt vastavat teatist dtl 44). Kiirusmõõturi kasutamise

protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et kiirusemõõtmisel kasutatud mõõteseade Stalker

DSR 2X S.N. DP019597 oli testitud ja töökorras ning et mõõtmisel lähtuti nõutavast

mõõtemetoodikast. Lisaks nähtub Metrosert taatlustunnistusest (dtl 42), et kõnealune

mõõtevahend oli nõuetekohaselt ka taadeldud (selle taatluskehtivuse lõppkuupäev oli

31.05.2025). Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt

tõendatud.

21. Kiirusmõõturi protokollist nähtuvalt mõõtis Sten Edala kiirust liikuvast sõidukist samas

suunas liikuva objekti suhtes ning politsei patrullsõiduki enda liikumiskiirus oli sel ajal 135

km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt

on liikuvast sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel, kui mõõtja kiiruseks on

5 / 8

134-166 km/h ning mõõdetava kiiruseks 134-166 km/h, saadava sõiduki kiiruse väärtuse

laiendmääramatuseks +/- 7 km/h. Seega oli Daniil Svetlanovi juhitud sõiduki kiiruse

laiendmääramatuseks +/- 7 km/h.

22. Lähtudes ülaltoodust loeb kohus tõendatuks, et Daniil Svetlanov juhtis 19.01.2025 kella

14.47 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 90. km-l Jõhvi suunal

liikudes mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 CDI registreerimismärgiga XXX kiirusega 152

+/- 7 km/h. Kuna sel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületas Daniil Svetlanov

kiirust mitte vähem kui 55 km/h ning seega on tema tegevuses tõendamist leidnud LS § 227

lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

23. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus

leiab, et Daniil Svetlanov pani teo toime tahtlikult, s.o vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16

lg 3). Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, ning

ilmselgelt teadis seda asjaolu ka Daniil Svetlanov. Kuna Daniil Svetlanov ületas sõidukiirust

mitte vähem kui 55 km/h, pole kahtlust selleski, et ta teadis, et ei ületa mitte üksnes suurimat

lubatavat sõidukiirust, vaid et ületab seda oluliselt. Sõidukiirus 152 +/- 7 km/h on igale juhile

tajutav, seda isegi juhul, kui juht ei jälgi spidomeetrit. Kuna aga Daniil Svetlanov kiirustas

kohtumisele ning oli eelnevalt näinud ka vastutulevat patrullsõidukit, siis on kohus

veendunud, et Daniil Svetlanov teadis väga hästi, milline näit spidomeetril on. Pealegi märkis

Daniil Svetlanov kohtus, et ta maanteel tavapäraselt pigem vaatab spidomeetrit. Seetõttu on

kohus veendunud, et Daniil Svetalnov pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda.

24. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et

menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

25. LS § 227 lg-s 3 sätestatu kohaselt on karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

Daniil Svetlanovit rahatrahviga 125 trahviühikut ehk 1000 eurot, st trahviga, mis ulatub üle

keskmise sanktsioonimäära.

26. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Kohus leiab, et Daniil Svetlanovi tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

28. Daniil Svetlanovi süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 3 sätestatud

vahemiku (41-60 km/h) ülemisse määra. Tegu on väga suure sõidukiirusega, mille puhul võib

eeldada, et isegi väike takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib

kergesti viia sõiduki üle kontrolli kaotamiseni ning kaasa tuua rasked ja pöördumatud

tagajärjed. Ehkki sellise teo juures on eeskätt määravaks valitud sõidukiirusega kaasnevad

ohtlikud füüsikalised mõjud (nt pidurdusteekonna pikkus ja peatumiseks kuluv aeg; kiirust

ületava sõiduki suurem jääkkiirus ja sellest tulenevalt suurem võimalike vigastuste hulk ning

raskusaste), võis ohtlikkust täiendavalt suurendada see, et Daniil Svetlanov ei olnud kuigi

6 / 8

pikaaegse kogemusega juht – enda sõnul sai ta juhiloa alles 2022. a juunikuus. Seega tuleb

taolisel kiirusel juhtimist pidada äärmiselt ohtlikuks, eriti kui seda tehakse päevasel ajal

põhimaanteel, kus, nagu nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt, on

arvestataval määral teisigi liiklejaid. Samas räägib Daniil Svetlanovi kasuks see, et tuvastatu

kohaselt rakendas ta etteheidetud kiirust siiski vaid lühiajaliselt, kui teostas möödasõitu

eessõitvast autost, ja kohas, kus oli pikalt sirge hea nähtavusega teelõik. Eelnevalt nimetatud

asjaolusid arvestades leiab kohus, et Daniil Svetlanovi süü jääb keskmisele tasemele.

29. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Daniil Svetlanovit pole

kunagi varem karistatud (vt karistusregistri väljatrükk, dtl 58), ehkki enda sõnul on ta nn

igapäevane sõitja. Selle põhjal võib väita, et käsitletav rikkumine on tema puhul pigem

juhuslik, mitte aga väljakujunenud käitumismuster. Kuna Daniil Svetlanov tunnistas kohtus,

et ta taunib ka ise kiiruseületamist ning leiab, et seda ei tohi teha isegi juhul, kui on kiire, asub

kohus seisukohale, et käesolev väärteomenetlus on Daniil Svetlanovi õiguskuulekust juba

niigi kinnistanud ning seega ei pea mõistetav karistus eripreventsiooni arvestavalt olema

tingimata karm.

30. Tuginedes ülaltoodule, asub kohus seisukohale, et Daniil Svetlanovi karistamine

rahatrahviga üle keskmise karistusmäära pole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ning

õiglane on Daniil Svetlanovit LS § 227 lg 3 järgi karistada rahatrahviga 90 trahviühikut ehk

720 eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid

eesmärke, kuna signaliseerib piisavalt tugevalt liiklusturvalisuse tähtsust.

31. Daniil Svetlanov palus, et tema suhtes kohaldatakse hoiatust, kuid kohtu hinnangul pole

see võimalik. VTMS § 541 lg-le 1 vastavalt saab hoiatusmenetlust kohaldada väga piiratud

olukordades ning käesolev juhtum sinna alla ei käi. Kuna Daniil Svetlanovi süü pole väike

ning liiklussüütegude puhul, eriti kui see puudutab kiiruseületamisi, on avalik menetlushuvi,

siis ei saa jätta Daniil Svetlanovit karistamata ning menetlust lõpetada ka otstarbekuse

kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

32. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.01.2025. a kiirmenetluse otsuses määrati, et

Daniil Svetlanov võib rahatrahvi tasuda kuues võrdses osas. Kohtus selgitas Daniil Svetlanov,

et XXX ning XXX. Tema ainukeseks iseseisvaks sissetulekuks XXX eurot, mis kulub aga

üürile. Sellest järeldab kohus, et Daniil Svetlanovile võib mõistetud rahatrahvi tasumine ühe

ning isegi ka kuue osamaksega käia majanduslikult üle jõu, mistõttu tuleb tal võimaldada

tasuda rahatrahv maksimaalse 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuiste osamaksetena.

33. Daniil Svetlanov juhtis kaebuses tähelepanu sellele, et kiirmenetluse otsuses on ekslikult

märgitud, et tal on XXX ning tema arvates võib see mõjutada menetluse õigsust ja tema

õiguste kaitset. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu pole mingilgi määral mõjutanud Daniil

Svetlanovi kohtlemist väärteomenetluses. Pole tuvastatud, et kohtuväline menetleja oleks sel

põhjusel ebaõigesti kohaldanud menetlus- või materiaalõigust, ning kohuski pole seda teinud.

Daniil Svetlanovile on olnud tagatud seadusjärgsed õigused tema kodakondsust tähtsustamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

7 / 8

Kohtunik

8 / 8