2-24-11661/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

13.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11661

Tsiviilasi

Jõelähtme valla hagi Köögiviljaaianduse Ühistu Kadakas

ja tema osade liikmete vastu tehingute tühisuse

tuvastamise nõudes

Vaidlustatud otsused

Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-24-11661

ja 26.11.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-24-16702

Kaebuste esitaja ja liik

Jõelähtme valla apellatsioonkaebused

Asja hind ringkonnakohtus

14 000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Jõelähtme vald (vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75025973), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Taimar Ehrlich ja jurist Kätlin Rennel

Kostja 1: Köögiviljaaianduse Ühistu Kadakas (registrikood

80136653), seaduslikud esindajad A.H , A. K, S. R ja O.Q,

lepinguine esindaja Tanel Brandmeister

Kostjad 2–27 ja 29–46: P.Y (isikukood XXX), R.Y

(isikukood XXX), V.Y (isikukood XXX), F.L (isikukood

XXX), V.E (isikukood XXX), I.V (isikukood XXX), B.X

(isikukood XXX), C.R (isikukood XXX), U.L (isikukood

XXX), Z.V (isikukood XXX), K.J (isikukood XXX), D.Z

(isikukood XXX), P.T (isikukood XXX), Q.B (isikukood

XXX), L.N (isikukood XXX), L.Y (isikukood XXX), X.E

(isikukood XXX), R.L (isikukood XXX), O.T (isikukood

XXX), V.X-i (isikukood XXX), T.S (isikukood XXX), J.T

(isikukood XXX), F.H (isikukood XXX), U.U (isikukood

XXX), C.E (isikukood XXX), J.Y (isikukood XXX), D.I

(isikukood XXX), O.Q (isikukood XXX), P.H (isikukood

XXX), I.Z (isikukood XXX), P.Z (isikukood XXX), T.V

(isikukood XXX), G.K (isikukood XXX), K.Z (isikukood

XXX), T.X (isikukood XXX), K.X (isikukood XXX), T.B

(isikukood XXX), O.Q B.U (isikukood XXX), R.F

(isikukood XXX), K.C (isikukood XXX), X.D (isikukood

XXX), H.Q (isikukood XXX), S.E (isikukood XXX), G.X

(isikukood XXX), ühine lepinguline esindaja Tanel

Brandmeister

Kostjad 28, 47 ja 48: T.T (isikukood XXX), A.H

(isikukood XXX) ja V.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-24-11661 ja 26.11.2024 otsus

tsiviilasjas nr 2-24-16702 jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostjate 1–27 ja 29–46 taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata nimetatud kostjate põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 832,65 € ja mõista see summa

hagejalt Jõelähtme vallalte nimetatud kostjate kasuks välja. Hagejal tuleb

väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda alates otsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

5. Rahuldada kostjate 1–27 ja 29–46 taotlus otsuse täitmise korra kindlaks-

määramiseks ning kohustada hagejat kandma menetluskulude hüvitis Köögivilja-

aianduse Ühistu Kadakas pangakontole nr EE562200221042274262.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Jõelähtme vald (hageja) esitas 31.07.2024 Harju Maakohtule hagi Köögiviljaaianduse

Ühistu Kadakas (kostja 1) ja tema osade liikmete (kostjad 2–48) vastu tehingute tühisuse

tuvastamise nõudes ja tahteavalduste andmiseks kinnistusraamatu kande tegemiseks.

1.1.

Hageja tõi esile, et kostja 1 sõlmis neli notariaalset lepingut (17.01.2023 leping Kure tee

47 kinnisasja kohta, 24.01.2023 ja 05.04.2024 lepingus Luige tee 4 kinnisasja ja 15.03.2023

leping Kure tee 37 kinnisasja kohta – edaspidi vastavalt Kure 47, Luige 4 ja Kure 37

kinnistud ning vaidlusalused lepingud), millega jagati kostjale 1 kuulnud maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistud mõttelisteks osadeks. Mõttelised osad võõrandati füüsilistele

isikutele, sh kostjatele 2–48 ning lisaks sõlmiti kokkulepped kasutuskordade ja kaasomandi

lõpetamise suhtes. Asjaolude kontrollimisel selgus, et kostjad 2–48 on kolmandate riikide

kodanikud KAOKS § 5 lg 3 tähenduses (st nad ei ole Eesti või mõne teise Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni

liikmesriigi kodanikud).

1.2.

KAOKS piirab mh põllumajandusmaad sisaldava kinnisasja omandamist kolmanda riigi

kodaniku poolt ja selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused. Kostjad 2–48 on

2 (6)

kolmanda riigi kodanikud, kes saavad põllumajandusmaad omandada üksnes kohaliku

omavalitsuse volikogu loal. Kostjad vastava taotlusega hageja poole ei pöördunud. Seega on

vaidlusalustes lepingutes sisalduvad mõtteliste osade omandamise tehingud tühised.

1.3.

Hageja leiab, et kinnisasja omandamisega tuleb käesoleval juhul lugeda võrdseks

mõttelise osa omandamine. Hageja esitas oma seisukoha kinnituseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kantsleri 06.09.2023 kirja (kantsleri kiri). Viidatud kirjas

selgitatakse, et KAOKS § 2 lg 2 mõte ei ole olnud välistada kolmanda riigi isik kinnisasja

mõttelise osa omandamisel KAOKS §-s 5 sätestatud kitsendustest. Viidatud isikutele kehtivad

KAOKS § 5 kitsendused sõltumata sellest, mitu hektarit põllumajandus- või metsamaad

omandatakse või kas kinnisasi omandatakse tervikuna või sellest mõtteline osa.

1.4.

KAOKS-is sätestatud kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuv tehing on tühine

(KAOKS § 3 lg 1) ning hagejal on õigus nõuda selle tuvastamist ja kinnistusraamatu kannete

parandamist (KAOKS § 3 lg 2).

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ning palus arestida ja kanda

kinnistusraamatusse keelumärked kostjate mõtteliste osade käsutamise keelamiseks (täiendav

taotlus 02.08.2024). Kohus rahuldas hagi tagamise taotlused 02.08.2024 määrustega.

3. Kostjad 1–27 ja 29–46 vaidlesid hagile vastu. Tehingud ei ole tühised, sest nende ese ei

olnud kinnisasjad tervikuna vaid üksnes mõttelised osad. KAOKS § 2 lg 2 sätestab, et

kinnisasja omandamisega on samas seaduses võrdsustatud kinnisasja mõttelise osa

omandamine, kui kinnisasi tervikuna vastab KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud nõuetele või

asub KAOKS § 10 lg 1 nimetatud maa-alal. Vaidlusalused kinnisasjad ei vasta KAOKS § 4 lg

3 tingimustele, sest ei sisalda vähemalt 10 ha põllumajandusmaad. Kostjad 2–27 ja 29–46 on

kostja 1 liikmed ning kasutavad sama maa-ala juba aastakümneid aiasaaduste kasvatamiseks.

Lepingutega faktiline olukord ei muutunud.

4. Kostja 28 vaidles hagile vastu, leides, et kohaliku omavalitsuse luba ei ole nõutav, kui isik

omandab osa kinnistust.

5. Kostjad 47 ja 48 hagile ei vastanud.

6. Maakohus eraldas 04.11.2024 määrusega hageja nõude kostjate 47 ja 48 vastu eraldi

menetlusse (tsiviilasi nr 2-24-16702).

MAAKOHTU OTSUSED

7. Maakohus jättis hagi kostjate 1–46 suhtes rahuldamata 25.11.2024 otsusega (otsus 1) ning

kostjate 47 ja 48 suhtes 25.11.2024 otsusega (otsus 2, koos: vaidlustatud otsused). Menetlus-

kulud jäid mõlemas otsuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras otsuses

1 kostjatele 1–27 ja 29-46 hüvitatavate menetluskulude summaks 2458,30 € ja kohustas

hagejat tasuma hüvitise koos viivisega kostjale 1. Kostjatel 28 (otsus 1) ning 47 ja 48 (otsus

2) hüvitatavad menetluskulud puudusid. Ühtlasi tühistas kohus hagi tagamise (TsMS § 386 lg

4).

7.1.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:



kostja 1 sõlmis neli notariaalset lepingut, millega jagati talle kuulunud

maatulundusmaa sihtotstarbega Kure 47, Luige 4 ja Kure 37 kinnistud mõttelisteks

osadeks ning võõrandati need füüsilistele isikutele, sh kostjatele 2–48; lisaks sõlmiti

kasutuskordade ja kaasomandi lõpetamise kokkulepped;



kostjad 2–48 on kolmandate riikide kodanikud KAOKS § 5 tähenduses;



Kure 47 (registriosa nr 19285250) pindala on 3,75 ha, Luige 4 (registriosa nr

19285050) pindala on 3,73 ha ja Kure 37 (registriosa 19285350) pindala on 2,93 ha.

3 (6)

7.2.

Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamine kolmanda riigi

kodaniku poolt on piiratud ja selleks peavad olema täidetud täiendavad tingimused (KAOKS

§ 5). KAOKS § 2 reguleerib seaduse kohaldamisala ja selle lg 2 kohaselt on kinnisasja

omandamisega võrdsustatud kinnisasja mõttelise omandamine üksnes juhul kui kinnisasi

tervikuna vastab KAOKS § 4 lg-tes 3–5 sätestatud nõuetele või asub KAOKS § 10 lg-s 1

nimetatud maa-alal. KAOKS § 5 lg 1 tuleb koostoimes KAOKS §-ga 2 lugeda järgmiselt:

Kolmanda riigi kodanikul on õigus omandada põllumajandus- ja metsamaad sisaldav

kinnisasi või kinnisasja mõtteline osa, kui kinnisasi tervikuna vastab sama seaduse § 4

lg-tes 3–5 sätestatud nõuetele või asub sama seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud maa-alal,

üksnes volikogu loal […].

7.3.

Kure 47, Luige 4 ja Kure 37 kinnistud ei vasta KAOKS § 4 lg-te 3–5 tingimustele ega

asu KAOKS § 10 lg-s 1 nimetatud maa-alal. KAOKS § 2 lg-st 2 tuleneb, et kinnisasja, mis on

väiksem kui 10 ha, mõttelise osa omandamisele KAOKS ei kohaldu. KAOKS § 2 asub

seaduse esimeses peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ ja mõjutab seega kogu seaduse

kohaldamisulatust. Kuivõrd KAOKS § 2 lg 2 välistab seaduse kohaldumise 10 ha-st väiksema

kinnisasja mõtteliste osade omandamisele, ei teki olukorda, kus kinnisasja mõttelise osa

omandamisel tuleks hinnata ja kohaldada KAOKS § 5 ehk kolmandate riikide kodanikel

tekiks vajadus saada volikogu luba.

7.4.

Kuivõrd Kure 47, Luige 4 ja Kure 37 kinnistute koosseisus ei ole 10 ha või rohkem

põllumajandusmaad ning kostjad omandasid kinnistutest mõttelised osad, siis ei kuulu

vaidlusalustes lepingutes sisalduvad müügitehingud KAOKS-i kohaldamisalasse. Seega ei

esine kitsendusi, mida need tehingud oleksid rikkunud ja mis oleks toonud kaasa KAOKS § 3

lg 1 järgse tühisuse. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagi rahuldada.

7.5.

Kostjate 1–27 ja 29–46 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati neile õigusabi 15,5 t

tunnitasuga 130 € (lisandub käibemaks) – kokku summas 2458,30 €. Teiste kostjate menetlus-

kulu toimikust ei nähtu. Osutatud õigusteenuse maht ja tunnitasu on vaidluse ulatust ja

keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei nõustunud

hageja väitega, et menetlusdokumendi koostamise puhul tuleks lähtuda käsitlusest 1 t = 1 lk.

Kostjate lepingulise esindaja suurem ajakulu on põhjendatud mh põhjusel, et 45-l kostjal on

üks ühine esindaja, mis on kogumis aitas kulusid oluliselt kokku hoida. Samas on mõistetav,

et sedavõrd suure kostjate hulgaga suhtlemine on ajamahukam, kui ühe kostja esindamisel.

Kostjate taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohustas kohus hagejat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas apellatsioonkaebused, milles palub vaidlustatud otsused tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna võrdsetes osades kostjate kanda.

8.1.

Maakohus kohaldas valesti KAOKS § 2 lg 2 ja § 5 ja rikkus otsuse põhjendamise

kohustust. Tõlgendades KAOKS § 2 lg 2 ja § 5 eesmärgipäraselt, süstemaatiliselt ja

ajalooliselt tuleb asuda seisukohale, et KAOKS § 2 lg 2 rakendub mh põllumajandusmaa

lisatingimusega KAOKS § 4, kuid mitte KAOKS § 5 puhul. Teisisõnu – kolmanda riigi isik ei

saa omandada põllumajandusmaad sisaldava kinnisasja mõttelist osa ilma kohaliku

omavalitsuse volikogu loata sõltumata kinnisasja koosseisus oleva põllumajandusmaa

pindalast.

8.2.

KAOKS § 2 lg 2 mõte on võrdsustada mõttelise osa omandamise tingimused kinnisasja

omandamisel rakendatavate tingimustega lepinguriigi isikute puhul, mitte aga leevendada

kolmandate riikide isikutele kehtestatud kitsendusi. Kolmanda riigi isikutele kehtivad

KAOKS § 5 kitsendused sõltumata sellest, mitu hektarit põllumajandus- või metsamaad

omandatakse või kas kinnisasi omandatakse tervikuna või sellest mõtteline osa.

4 (6)

8.3.

Lisaks jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-24-16702 ebaõigesti menetlusse kaasamata

kostja 1. Nõuete eraldamisel, oleks maakohus pidanud eraldama ka hageja nõude kostja 1

vastu tahteavalduse asendamiseks ja kaasama kostja 1 tsiviilasja nr 2-24-16702 menetlusse.

Selle tõttu jäi tsiviilasja nr 2-24-11661 nõue, mis polnud selle vaidluse suhtes asjassepuutuv.

9. Kostjad 1–27 ja 29–46 vaidlesid neid puudutavale otsuse 1 peale esitatud esimesele

kaebusele vastu. Kostja 28 teatas 06.04.2024 vastuses samale kaebusele, et puudus tema

volitus kostjale 1. Kostjad 47 ja 48 ei vastanud otsuse 2 peale esitatud teisele kaebusele.

10. Ringkonnakohus liitis 21.03.2025 määrusega maakohtus asjade eraldamise tulemusel

loodud tsiviilasja nr 2-24-16702 uuesti algse tsiviilasja nr 2-24-11661 juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsused muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

12. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 7.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

13. Õige on hageja arusaam, et maakohus eksis asjade eraldamisel, kui ei kaasanud kostjat 1

tsiviilasja nr 2-24-11661 menetlusse või vähemalt ei arvestanud tema vastusega hagile.

Hageja nõudis kostja 1 ja ülejäänud kostja vahel sõlmitud müügitehingute tühisuse

tuvastamist. Sellise nõude saab panna maksma ainult müüja ja ostja vastu ühiselt. Siiski ei

toonud rikkumine kaasa ebaõiget lahendit ja kostja 1 ei ole tema menetlusse kaasamata jätmist

vaidlustanud. Hageja menetlusõigusi maakohus ei rikkunud. Pärast asjade taasliitmist on

puudus ka sisuliselt kõrvaldatud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, vaid käsitles poolte väiteid vajalikus

ulatuses. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist.

14.1. Hageja taotletud ja ka kantsleri kirjast nähtuv õiguskäsitlus ei ole kooskõlas kehtiva

õigusega. Maakohus otsustas õigesti, et KAOKS § 2 paiknemise tõttu seaduse 1. ptk-s ehk

üldosas rakendub see kõigile sama seaduse eriosa sätetele, sh §-le 5. Seadusandjal oli

võimalus moodustada kas seaduse struktuur teisiti, piirata § 2 lg 2 kohaldamisala, märkida

mõttelise osa omandamine § 2 lg 3 loetelus või näiteks sõnastada § 5 lg 1 avaramalt – lisades

sõna „kinnisasi“ järgi sõnad „või selle mõtteline osa“. Ühtegi neist või mõnda muud

võimalust seadusandja ei kasutanud. Tegemist ei ole seaduse lüngaga.

14.2. KAOKS-i eelnõu (XII koosseis, 108 SE) seletuskirjast ei nähtu samuti, et seadusandja

oleks soovinud jätta § 2 lg-s 2 sisalduvad mõttelise osa kriteeriumid rakendamata kinnisasja

omandamise kitsendustele. Maakohus viitas asjakohaselt seletuskirja lakoonilisele

sedastusele, et sarnaselt varasema õigusega oleneb KAOKS-i kohaldamisel mõttelise osa

võrdsustamine kinnisasjaga mh sellest, kas kinnisasja koosseisu kuulub vähemalt 10 ha

põllumajandusmaad (lk 10). Maakohus ei omistanud seletuskirjale siduvat jõudu. Koostoimes

otsuse ülejäänud põhjendustega on arusaadav, et maakohus ei leidnud seletuskirjast kinnitust

hageja soovitud ja kantsleri kirjast nähtuvale, aga seaduse tekstist irduvale tõlgendusele.

14.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et KAOKS § 2 lg 2 viidet § 4 normidele tuleb

mõista sama sätte kohaldamise piiranguna. Sellist sisu KAOKS § 2 lg 2 sõnastusest ei tulene.

Samuti ei nähtu KAOKS §-de 4 ja 5 sõnastusest ega sisust erisusi kinnisasjade mõtteliste

osade suhtes, mis võiksid kinnitada hageja arusaama. Hageja soovitud tõlgendus viiks niisiis

seaduse lubamatu contra legem-tõlgenduseni.

14.4. Arusaadav ja põhjendatud on hageja argument, et KAOKS-i praegune tekst ja selle

järgimine toovad kaasa mõneti vastuolulise tulemuse: kolmanda riigi isik ei saa ilma volikogu

loata omandada kinnisasja, mille koosseisu kuulub vähem kui 10 ha põllumajandusmaad, aga

5 (6)

saab piiranguteta omandada sellest nt 99% suuruse mõttelise osa. Samuti ei takista kehtiv

õigus seda, et mitu kolmanda riigi isikut omandavad mõtteliste osadena kogu kinnisasja.

Hageja osutatud kitsaskohad ei anna alust kehtiva õiguse tõlgendamiseks contra legem, kuid

neid saab arvestada seadusemuudatusi kaaludes (vrd sarnaselt nt RKKKm 19.02.2025, 1-23-

5023, p 9).

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Otsuse

resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

16. Apellatsioonimenetluse kulude jaotuse järgi tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata kostjate kulunimekirjade põhjal.

16.1. Kostjad 1–27 ja 29–46 taotlesid ühiselt 1387,75 € hüvitamist, mis on tasu 8 t 45 min

õigusteenuse eest tasumääraga 130 €/t (lisandub käibemaks). Hageja leidis, et taotlus on

hilinenud ja selles kajastatud maakohtu menetluse toimingud pole hüvitatavad. Lisaks palus

hageja kohtul hinnata ka ülejäänud toimingute põhjendatust.

16.2. Kulunimekirja ühepäevane hilinemine ei takista selle menetlemist. Hageja sai taotlusele

vastata ja menetlemine ei too kaasa asja lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1).

16.3. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kostjate ühise esindaja vajalik ja põhjendatud

ajakulu apellatsioonimenetluses 5 t 15 min (sh kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 t

ning kulunimekirja koostamine 15 min). Põhjendatud ei ole täiendav õiguslik analüüs (45

min) ja kaebusega tutvumise aega vähendab kohus 30 min võrra. Ringkonnakohus võtab

siinjuures arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu

maakohtus ja pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Kostjate kulunimekirjas märgitud

maakohtu menetluse toimingud (2 t 15 min) ei ole hüvitatavad apellatsioonimenetluse kuluna.

Esindaja tunnitasu määr on sama nagu maakohtus ja seda ei ole kaebusega vaidlustatud.

Kulude hüvitamist taotlevad kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Neil

kaalutlustel tuleb hagejal nimetatud kostjatele hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 832,65

€ (= 5 t 15 min × 130 + 22%). Rahuldamata jääb taotlus 555,10 € (= 1387,75 – 832,65)

saamiseks.

16.4. Vastavalt kostjate 1–27 ja 29–46 taotlusele ning TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma

viivist. Ühtlasi rahuldab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga nimetatud kostjate taotluse, et

menetluskulude hüvitis tuleb tasuda kostjale 1 (TsMS § 445 lg 1).

16.5. Kostjad 28, 47 ja 48 kulunimekirju ei esitanud ja nende kulusid toimikust ei nähtu.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)