4-25-1774/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

22.mail 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

menetlustalitus teabegrupi esindaja I.G ja

Kaebuse esitanud isiku Tristan Leedo

Isikukood: 50508080257

elukoht: xxx

töökoht xxx

Vaatas 22.05.2025 avalikul kohtuistungil läbi Tristan Leedo kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 muutmiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi

eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 kohaselt Tristan Leedo

23.03.2025 kell 00:15 Narva mnt 133 juures Tartus juhtis kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,48mg/l+- 0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate

vedamiseks ette nähtud. Rikkus liiklusseaduse §-de 31 lg 1p4, 69 lg 31 , nõudeid pannes sellega

toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 259 lg 1, 259 lg 2p1 järgi. Tristan

Leedole määrati karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse § 259 lg 2p1 järgi karistuseks

rahatrahv 25 trahviühikut s.o 200 eurot.

Tristan Leedo vaidlustas 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 paludes otsus tühistada. Ei

teadnud, et selline tegu on karistatav. On õpilane ja keskmine puue ning töövõime kaotus ning ei suuda

trahvi tasuda.

Tristan Leedo jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele

vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Tristan Leedo ja tunnistaja K.S.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

otsus väärteoasjas nr 2780,25,004583 (lk 1-2);

-

väärteoprotokoll (lk 3);

-

tõendusliku alkomeetri väljatrükk (lk 4-5);

-

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 6);

-

PPA teatis (lk 8-9);

-

Metrosert taatlustunnistus (lk 10-11);

-

detailandmete päring Tristan Leedo kohta politseiasutustele (lk 12-14);

-

Karistusregistri väljatrükk (lk 15);

-

Tristan Leedo kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-4).

Kaebuse esitaja T. Leedo ei vaidlusta väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid ning selgitas, et oli

Tartus vanavanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli palju, siis tahtis minna oma

ööbimiskohta ja võttis selleks tõukeratta. Joonud oli alla piirimäära ehk alla 0,5. Joomise lõpetas pool

tundi enne kinnipidamist. Samuti veendus enne kergliikuriga sõitmist enda joobes, keskkonnataju oli

hea ning kogemustega on end tundma õppinud. Teine inimene oli tõukeratta peal, kuna nad olid

kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole

lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Leiab, et ohtu otseselt ei tekitanud, kuna need

Väärteoasi nr 4-25-1774

masinad linnas üle 15 km/h ei liigu. Kaebuse esitaja selgitas istungil, et tal on väikesest saati xxx ning

võtab vastavaid ravimeid. Lõpetab gümnaasiumi ning soovib minna ülikooli ja sealt edasi õpitud

tööalale. Kaebaja palub trahvi vähendamist või tühistamist.

Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetlusalusele isikule ette heidetud väärtegu on isiku poolt

toime pandud. Kohtuvälise menetleja otsuses on juba arvestatud süüteo asjaolusid, menetlusalust isikut

ja tema elukorraldust, mh seda, et tegemist on osalise töövõimekaotusega keskkooli õpilasega. Isikul

on juhtimisõigus ja varem kokkupuuteid politseiga ning talle on määratud mitmeid mõjutustrahve, mh

ka see aasta. Õige ei ole menetlusaluse isiku väide, et tema arvates tohtis sellises seisundis kergliikurit

juhtida, kuna isik on teinud 2023 endale juhiload ja 2023 kehtinud liiklusseaduse kohaselt loeti

kergliikuri juhiks juhti, kellel oli keelatud igasugune alkoholisisaldus organismis. Alkoholi

manustamine on teadlik tegevus ja see pidanuks T. Leedol pirni peas põlema panema, mis võimaldaks

tal oma tegevuse lubatavuse kahtluse alla seada. Isik ise väitis, et see teadmine, et 0,25 mg/l on

lubatud, saabus temani läbi politseiametnike selgituste, enne ta oma seisundit kahtluse alla ei seadnud.

Purjus peaga elektritõukerattaga sõitmine on keelatud ja tõsiseid elulisi paralleele tõmmates saab iga

inimene aru, et see on päris ohtlik. Alkohol pärsib tajumismeeli, motoorikat ja elektritõukeratas on

ehituslikult selline sõiduvahend, mille juhtimine nõuab teatavat osavust, tal on väiksed ratta, ta ei ole

võrreldav teiste kaherattalistega. Iga väiksemgi muutus näiteks teekattes, tähelepanematus või

juhtimisviga võib lõppeda kukkumisega. Seda juhtimisviga või tähelepanematuse esinemist soosib

omakorda alkoholi mõju organismile. PPA ei näe võimalust menetlusalusele isikule määratud

rahatrahvi vähendamiseks, kuna rahatrahvi on juba kohaldatud oluliselt madalamas määras.

Menetlusaluse isiku selgitused on olnud ennast õigustavad. On ilmselge, et ta ei tajunud endast

lähtuvat ohtu ei endale ega kaasreisijale. Menetlusaluse isiku organismis olnud alkoholisisaldus oli

arvestatav. Kokku on tal olnud kaks rikkumist ja seetõttu leiab politsei esindaja, et määratud ¼

suurusjärk ja karistus on optimaalne mõjutamaks menetlusalust isikut tulevikus mitte elektritõukeratast

pärast alkoholi manustamist juhtima. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi ositi tasumisele.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja

tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid

alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu

seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse T. Leedole väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

liiklusseaduse (LS) § 259 lg-s 1 ja § 259 lg 2 p-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K B koostas

23.03.2025 väärteoprotokolli AB1623380 väärteoasjas nr 2780,25,004583 selle kohta, et T. Leedo

juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48mg/l+-0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui

sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Sellega rikkus T. Leedo LS § 31 lg 1 p 4 ja § 69 lg 31

nõudeid ning pani toime LS § 259 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Täpselt samal moel on T. Leedole süüksarvatavaid väärtegusid kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja

14.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,004583.

Väärtegu LS § 259 lg 1 järgi

LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi,

pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis.

Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud LS § 31 lg 1 p 4 nõude rikkumisele. LS § 31 lg 1 p 4

kohaselt kergliikurijuht ei tohi sõidutada sõitjat kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud.

Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et T. Leedo juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit ning ühes temaga oli elektrilisel tõukerattal ka alaealine

tütarlaps. Neid asjaolusid, ei ole T. Leedo kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud.

Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütlustest selgub, et kuna kell oli palju, siis tahtis ta minna

oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Tõukerattal sõidutas ta ka teist inimest, kuna nad olid

kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole

lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas

tunnistaja K.S ütlustega, mille kohaselt tehes Tartu linnas liiklusjärelevalvet, hakkas neile vahetult

enne Narva mnt ja Puiestee ristmikku silma kergliikur, millel oli kaks isikut peal. Sinise ja punase

vilkuriga andsid peatumismärguande kergliikurile, mis liikus Puiestee tn-lt ja liikus üle tee jalakäijate

teele. Tunnistaja istus kõrvalistmel, tegi akna lahti ja palus peatuda. Kergliikuril oli noormees, kes

juhtis ja tütarlaps, kellel polnud kiivrit, kuid see oleks pidanud olema. Kontrollisid ja selgitasid

rikkumised ja tegid kohapeal menetlustoimingud. Kergliikur oli Bolti oma, see oli kirjaga, et teist

liikujat ei tohi olla.

Kokkuvõtvalt on nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et T. Leedo

juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit,

sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Bolti elektrilise tõukeratta puhul

on tegemist kergliikuriga LS § 2 p 211 tähenduses. LS § 2 p 211 kohaselt on kergliikur LS § 87 lõike 12

nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud

jalgratas. Seega on kergliikur sõiduk, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sellega ei ole

lubatud lisaks kergliikuri juhile vedada teist sõitjat. Kuna T. Leedo juhtis elektrilist tõukeratast ehk

kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sõidutas kergliikuril ka teist isikut, rikkus

T. Leedo LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse

koosseisu.

Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu

hinnangul on T. Leedo teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel

elektrilisel tõukerattal pole lubatud sõita kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima

nii, et sellel oli ka teine inimene, pannes sellega toime liiklusrikkumise.

Väärtegu LS § 259 lg 2 p 1 järgi

LS § 259 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi,

pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja kui see on

toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis. LS § 69 lg 31 kohaselt ei tohi

jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,50 milligrammi või

rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.

Eelnevalt leidis tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu

linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette

nähtud, rikkudes sellega LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid. Lisaks eelnevale on T. Leedole ette heidetud ka LS

§ 69 lg 31 nõude rikkumist, mille osas puudub samuti vaidlus. Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus

antud ütluste kohaselt oli ta Tartus vanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli juba

palju, siis tahtis minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Joonud oli alla piirmäära ehk alla

0,5. Joomise lõpetas pool tundi enne kinnipidamist. Samuti veendus enne kergliikuriga sõitmist enda

joobes, keskkonnataju oli hea ning kogemustega on end tundma õppinud. Leiab, et ohtu otseselt ei

tekitanud, kuna need masinad linnas üle 15 km/h ei liigu. Tunnistaja K.S ütluste kohaselt oli T. Leedo

väliste tunnuste põhjal aru saada, et isik on tarvitanud alkoholi ning noormees tunnistas ka ise, et on

alkoholi tarvitanud. Kergliikur oli Bolti oma, seal oli kiri, et joove ei tohi olla üle 0,25. Kuna isik oli

nõus, et joove, siis kontrollisid tõendusliku alkomeetriga selle ka üle. Isikul oli selline suhtumine, et

tegu ei ole autorooliga ning sõiduki juhtimine joobes on palju hullem rikkumine, et ta ei ole väga

midagi rikkunud.

Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused riimuvad ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest

nähtuvalt kasutati 23.03.2025 kell 00.39 ja 00.44 T. Leedo seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE (ARTF-0022), mis oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRC-

24/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,48 mg ja 0,48 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe

liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks

tulemiks 0,43 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud

menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on

mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuna mõõtmist teostas pädev mõõtja K B, kes on läbinud PPA

teatise kohaselt mõõtealase koolituse (lk 8-9), kasutades taadeldud mõõtevahendit (lk10-11) ning

järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud, kuna T. Leedo väljahingatavas õhus kergliikuri juhtimiselt

kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,43 mg/l. Seega rikkus T. Leedo LS

§ 69 lg 31 sätestatud keeldu ja täitis LS § 259 lg 2 p-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

T. Leedo peeti kergliikuri juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus

0,43 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis kergliikuri juhtima asumine on

toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma

seisundist aru saada. T. Leedo ütlustest tuleneb, et ta tarbis sünnipäeval alkoholi ning lõpetas alkoholi

tarvitamise pool tundi enne kinnipidamist, ta teadis ka, et piirmäär on 0,50. Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks, et

tal on kergliikuri juhile keelatud seisund, kuid sellegipoolest asus ta kergliikurit juhtima ning ei

kontrollinud ega veendunud enne kergliikuriga sõitma asumist enda kergliikuri juhile lubatavat

seisundit. Seega tarvitas T. Leedo teadlikult alkoholi ja asus peale seda teadlikult ja kavatsetult

kergliikurit juhtima. T.Leedo vanust arvestades (19) ei ole eluliselt usutav, et isikul oleks senise

elukogemuse pinnalt oskused ja kogemused hinnata enda joobe astet. Leedo poolt väidetud teadmine,

et asus tõukeratast juhtima alla 0,5se joobega, ei ole eluliselt usutav on paljasõnaline ja ennast

õigustav, mida ei kinnita ükski uuritud tõend. Lisaks on isikul segamini mõisted, mille kohaselt veres

ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25

milligrammi või rohkem. Väljahingatavas õhus mõõdetud 0,43 mg/l ületab märgatavalt 0,25 mg/l.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärtegudes tuvastatud. T. Leedo on

süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 259 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut

ning LS § 259 lg 2 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euroga. Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule tuleb LS § 259 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel

lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud karistuse

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest

eesmärkidest.

Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus

hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest väiksemaks, kuigi isiku tegu vastab mitme

väärteokoosseisu tunnustele ning samuti tuvastati T. Leedol kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise

järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l, mis ületab oluliselt ka LS §

69 lg 31 mõttes lubatud piirmäära (väljahingatavas õhus 0,25 mg/l). Kohtu hinnangul on kohtuväline

menetleja mõistnud T. Leedole rikkumise eest proportsionaalse karistuse. LS § 259 lg 2 p 1 järgi saab

karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning praegusel juhul määras kohtuväline menetleja

T. Leedole rahatrahvi sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistust raskendavad

asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Kohtu hinnangul ei esine väärteoasjas ka

karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi T. Leedo on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, ei

pea kohus seda siiraks, kuna kohtuistungil ei kahetsenud ta kordagi tehtut ning tema suhtumine oli

pigem ennast õigustav (midagi ei juhtunud, kõik sõidavad nii, tundis end hästi). Karistusregistri

väljavõtte kohaselt on T. Leedo väärteokorras karistamata isikuks, mida on ka kohtuväline menetleja

karistuse määramisel arvesse võtnud. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo

toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on

proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja

süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas

määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist. Ka kergliikuri juht peab järgima

liiklusseaduse nõudeid, mistõttu on kohus veendunud, et T. Leedole määratud karistus annab talle

signaali, et liiklusnõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ning määratud karistuse kandmine ei pea T.

Leedole olema mugav, vaid peab ära hoidma uute süütegude toimepanemise ja saatma ühiskonnale

signaali, et rikkumisele järgneb ka karistus. Kuigi T. Leedo ei taha ise seda mõista, pani oma

tegevusega ohtu ka alaealise elu-ja tervise.

Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks T. Leedo suhtes menetluse

lõpetamist, kuna tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga ning kergliikurite juhtide

rikkumise osas on olemas ka avalik menetlushuvi. Kohus rahuldab T. Leedo kaebuse osaliselt.

Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et T. Leedo ei tööta ja ta lõpetab gümnaasiumi, siis

juhindudes VTMS § 132 p-st 2 peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse

karistuse täitmise osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 10 kuu jooksul

alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Kui

isik on suuteline õppima gümnaasiumis, on ta suuteline leidma endale ka lühiajalist või alalist tööd,

mis võimaldaks tal tasuda määratud rahatrahvi. Ühiskonnas on palju sama diagnoosiga isikuid, kes

suudavad leida ja hoida töökohta. Asjaolu, et seadusandja on näinud ette, et algajad juhid peavad

teatud rikkumiste korral juhilubade vahetamiseks sooritama uue eksami, näitab, et seadusandja

eesmärgiks on kujundada juba noortes juhtides teadmised ja arusaam, et liiklusnõuete rikkumisest

tuleb hoiduda ja vastupidisel juhul järgneb karistus. Kohustus sooritada uuesti teooriaeksami, annab

võimaluse liikluses osalemiseks vajalikud teadmised üle korrata.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada Tristan Leedo kaebus osaliselt.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus

teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 tühistada

rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tristan Leedot tasuma

rahatrahvi kogusumma 200 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 20 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB

pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198

Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 19.06.2025