2-24-17979/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17979

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi X vastu 10 921,18 euro tagastamata

krediidisumma, 10,00 euro sissenõudekulu, 633,43 euro

intressi, 6,00 euro lepingu haldustasu, sissenõutavaks

muutunud viivise 1729,38 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja esindajad

15150,73 eurot

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine Kohtuistungil 23.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bigbank AS hagi X vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Bigbank AS kanda.

3. Määrata, et Xl menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas hagis kostja vastu järgnevad nõuded: mõista kostjalt hageja kasuks välja 10

921,18 eurot tagastamata krediidisumma, 10,00 eurot sissenõudekulu, 633,43 eurot intress,

6,00 eurot lepingu haldustasu ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 729,38 eurot; mõista

kostjalt hageja kasuks alates 28.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tagastamiseni viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-

011615142. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 15 070,00 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,17%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisumma 15 070,00 eurot, intressimäär 16,90%, osamaksete arvu 72,

maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 226,05 eurot, igakuine lepingu haldustasu

1,50 eurot. Kõigi krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusuma moodustab 24 368,76 eurot.

3. 11.06.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 3

kuud. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,27%. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 12 742,14 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 58

kuud, intress on 16,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 30,00 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus ning kostja täidab oma kohustusi kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi kostja poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 19 007,96 eurot.

4. 07.12.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 6

kuud. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,21%. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 12 264,72 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 58

kuud, intress on 16,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 30,00 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus. Kõigi kostja poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 18 505,81 eurot.

5. 12.10.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 3, millega pooled pikendasid lepingu

lõpptähtpäeva. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,48%. Krediidi kulukuse

määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 11 599,18 eurot, krediidilepingu lisa

kehtib 86 kuud, intress on 16,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 116,00 eurot,

igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus. Kõigi kostja poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 20 213,26 eurot.

6. 14.06.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4, millega hageja andis kostjale maksepuhkust

2 kuud. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,15%. Krediidi kulukuse määr on

arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 11 009,79 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 80

kuud, intress on 16,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 45,00 eurot, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma moodustab 18 638,99 eurot.

7. Alates 14.11.2019 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 20.12.2023 on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 486,78

eurot, millest 8 049,34 eurot arvestati intressi katteks, 4 148,82 eurot krediidisumma katteks,

67,30 eurot lepingu haldustasu katteks, 221 eurot lepingu muutmise tasu katteks ja 0,32 eurot

viivise katteks.

2 / 9

8. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja väljamakstud krediidisummast lepingu

sõlmimise tasu summas 226,05 eurot, teostas krediidisumma väljamakse kande kostja

arvelduskontole ning krediidisaaja palvel järgmised ülekanded kolmandatele isikutele: 1)

Placet Group OÜ kontole 3 810,40 eurot; 2) IPF Digital Estonia OÜ kontole 2 601,49 eurot;

3) Omaraha OÜ kontole 332,39 eurot ja 4) Bondora AS kontole nr 7 326,00 eurot.

9. Kostja ei täitnud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

hageja kostjale 17.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale 2-nädalase

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja 21.12.2023 lepingu üles.

10. 29.04.2025 menetlusdokumendis leiab hageja, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud

hagejale 12 486,78 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2

357,17 eurot (14 843,95–12 486,78 = 2 357,17). 14.06.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr

4, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2 kuud, mille tulemusena muutus

krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks 15.01.2030.

11. Hageja määras tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 20.12.2023 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega

võlas. Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 13.11.2019 –

15.01.2030 hagejale tasuma 14 843,95 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.11.2024 oli

sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 7 300,20 eurot (osamaksed perioodil

13.11.2019 - 15.11.2024) ning kostja oli hagejale tasunud 12 486,78 eurot. Hagiavalduse

esitamise hetkel ei olnud põhivõlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel veel

sissenõutavaks muutunud. Uue maksegraafiku järgi muutub esimene osamakse, summas

45,23 eurot, sissenõutavaks 15.06.2028. Järgmised maksed summas 121,67 eurot kuus

muutuvad sissenõutavaks alates 17.07.2028 ning viimane makse, summas 121,88 eurot,

kuulub tasumisele 15.01.2030.

12. Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 15.08.2023, st kostja ei ole

lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle 1,5 aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka

tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Hageja palub alternatiivselt

mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 15.06.2028 uuesti määratud

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete

tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2 357,17 eurot järgmiselt

Kostja seisukoht

13. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

15. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

3 / 9

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

16. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr

SL19-01-1615142 (dtl 12-16). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle

15 070,00 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 19,17%. 11.06.2021 sõlmisid pooled

lepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 3 kuud (dtl 21-29). Krediidi

kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,27%. 07.12.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2,

millega hageja andis kostjale maksepuhkust 6 kuud (dtl 30-37). Krediidi kulukuse määr

lepingus aasta kohta on 19,21%. 12.10.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 3, millega pooled

pikendasid lepingu lõpptähtpäeva (dtl 38-42). Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta

on 19,48%. 14.06.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4, millega hageja andis kostjale

maksepuhkust 2 kuud (dtl 43-49). Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu

põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi

kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 19,15%. Alates 14.11.2019

(s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 20.12.2023 on kostja teinud lepingu

raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 486,78 eurot, millest 8

049,34 eurot arvestati intressi katteks, 4 148,82 eurot krediidisumma katteks, 67,30 eurot lepingu

haldustasu katteks, 221 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 0,32 eurot viivise katteks.

17. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja väljamakstud krediidisummast

lepingu sõlmimise tasu summas 226,05 eurot, teostas krediidisumma väljamakse kande kostja

arvelduskontole ning kostja palvel järgmised ülekanded kolmandatele isikutele: 1) Placet Group

OÜ kontole nr 3 810,40 eurot; 2) IPF Digital Estonia OÜ kontole 2 601,49 eurot; 3) Omaraha

OÜ kontole 332,39 eurot ja 4) Bondora AS kontole 7 326,00 eurot.

18. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.

19. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

20. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt

teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

4 / 9

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1

p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo),

tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS

§ 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

21. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotleja esitatud andmete, kostja arvelduskont väljavõtte

ja registripäringute alusel. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

hageja lisaks eelnevale veel kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja

Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E.-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike

Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne

tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

22. Hageja seisukoha kohaselt ta veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus

esitatud 11.11.2019) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus.

Kostja arvelduskonto väljavõttelt selgus, et ajavahemikul juulist novembrini oli kostja saanud

järjest viis palgalaekumist, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning

stabiilne sissetulek. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus hageja viimase kolme kuu

keskmine sissetulek

1 029 eurot, sh töötasu 708 eurot, peretoetus 79 eurot, töövõimetoetus 201 eurot ning

sotsiaaltoetus 41 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel, et tema olemasolevate krediidikohustuste

igakuine kogumakse on 650 eurot ning ta soovib olemasolevad kohustused refinantseerida.

Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte ning kostja täiendavate selgituste põhjal, et

kostjal on järgmised igakuised krediidikohustused: 1) kohustus AS Krediidipank Finants ees

igakuise maksega summas 58 eurot; 2) kohustus Inbank AS ees igakuise maksega summas 34

eurot; 3) kohustus Swedbank AS ees igakuise maksega 10 eurot; 4) kohustus Bigbank AS ees

igakuise maksega 127,88 eurot; 5) kohustus Placet Group OÜ ees igakuise maksega 225 eurot,

kohustuse jääk 3 810,40 euro (kostja kinnitas hagejale, et tal on üks kehtiv krediidileping Placet

Group OÜ-ga ning esitas hagejale sellekohase kinnituskirja); 6) kohustus IPF Digital Estonia

OÜ ees igakuise maksega 133 eurot, kohustuse jääk 2 601,49 eurot; 7) kohustus Omaraha OÜ

5 / 9

ees igakuise maksega 72 eurot, kohustuse jääk 332,39 eurot; 8) kohustus Bondora AS ees

igakuise maksega 243 eurot, kohustuse jääk 7 326 eurot.

23. Kostja avaldas soovi refinantseerida kohustused Placet Group OÜ, IPF Digital Estonia OÜ,

Omaraha OÜ ja Bondora AS ees. Kõnealused kohustused refinantseeriti täielikult

krediidilepingu nr SL19-01-1615142 sõlmimise tulemusena, mistõttu hageja neid

krediidivõimelisuse analüüsi käigus arvesse ei võtnud. Krediidilepingust nr SL19-01-1615142

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 335,91 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast

krediidilepingu nr SL19-011615142 sõlmimist igakuiseid kohustusi kokku summas

(58+34+10+127,88+335,91) 565,79 eurot. Hageja on esile toonud, et refinantseerimise

tulemusena vähenesid kostja igakuised krediidikohustused summas 337,09 eurot

(refinantseeritud kohustuste osamakse ühes kuus moodustus 673 eurot ning pärast kohustuste

refinantseerimist oli kuumakse suuruseks 335,91 eurot). Hageja hinnangul on kostja soov olnud

kohustuste refinantseerimisega vältida maksejõuetust, vähendades oma igakuised kohustusi ning

muuta kohustuste igakuine osakaal jõukohaseks. Kostja märkis laenutaotluse vormil elukoha

tüübiks „Muu“, kuid ei esitanud lisateavet, mis viitaks eluasemekulude olemasolule. Seetõttu

hageja järeldas, et kostjal puuduvad eluasemekulud nagu üürikulu. Kostja andis hagejale

laenutaotluses teada, et tal on üks ülalpeetav. Hageja hinnangul oli panga sise-eeskirjade

kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks, sh

majandamiskulude kandmiseks arvestades asjaolu, et kostjal ei olnud üürikulusid. Hageja

arvestuste kohaselt jäi kostjale pärast krediidilepingu sõlmimist vabalt kasutada 2019. a. veel

vähemalt 463,21 eurot.

24. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

25. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt (periood 01.07.2019 – 11.11.2019) moodustus

hageja sissetulek kokku 5315,45 eurot, sh töötasu, peretoetus 79,18 eurot, töövõimetoetus ning

sotsiaaltoetus (dtl 78-85). Keskmine sissetulek oli seega 1063,09 eurot. Kostjal olid

laenulepingu sõlmimise ajal kohustused AS Krediidipank Finants ees igakuise maksega summas

58 eurot; 2) kohustus Inbank AS ees igakuise maksega summas 34 eurot; 3) kohustus Swedbank

AS ees igakuise maksega 10 eurot; 4) kohustus Bigbank AS ees igakuise maksega 127,88 eurot;

5) kohustus Placet Group OÜ ees igakuise maksega 225 eurot, kohustuse jääk 3 810,40 euro

(kostja kinnitas hagejale, et tal on üks kehtiv krediidileping Placet Group OÜ-ga ning esitas

hagejale sellekohase kinnituskirja); 6) kohustus IPF Digital Estonia OÜ ees igakuise maksega

133 eurot, kohustuse jääk 2 601,49 eurot; 7) kohustus Omaraha OÜ ees igakuise maksega 72

eurot, kohustuse jääk 332,39 eurot; 8) kohustus Bondora AS ees igakuise maksega 243 eurot,

kohustuse jääk 7 326 eurot. Kohustused Placet Group OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, Omaraha

OÜ ja Bondora AS ees refinantseeriti täielikult krediidilepingu nr SL19-01-1615142 sõlmimise

tulemusena, mistõttu hageja neid krediidivõimelisuse analüüsi käigus arvesse ei võtnud. Pärast

kohustuste refinantseerimist oli kuumakse suuruseks 335,91 eurot. Kostja arvelduskonto

väljavõttelt nähtusid igakuised regulaarsed kulud teleteenusele AS STV 31 eurot, kindlustus

Swedbank AS-ile 16,61 eurot ja eeldatavalt transpordikulud 23 eurot kuus Ritangole. Veel

lisanduvad toidukulud ning ülalpeetava kulud. Eluasemekulude mittenäitamine oleks pidanud

olema laenuandjale ohumärk. Isegi kui need kostjal laenusaamise hetkel puudusid, pidi hageja

arvestama nende tekkimisega igal hetkel. Samuti pidi kostjale olema ohumärk kostja varasem

maksekäitumine (mitmed kiirlaenud kokku suures summas).

26. Kostjale antava laenu näol oli tegemist suure summaga (ca 15 000 eurot), mille tagasimakse aeg

pidevalt pikendati (kokku sõlmiti 4 lepingu lisa) ja anti ka maksepuhkust. Kohtu hinnangul ei

ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab väikelaenu kohustus summas 15 070,00 eurot

kostja finantsseisule ning kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt

6 / 9

kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral).

Samuti ei ole arvestanud hageja kostja ülalpeetava kuludega. Tarbija krediidivõime hindamisel

peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

27. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles

näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel.

Krediidiandja teostas küll analüüsi, kuid analüüs oli ebapiisav ja ei arvestanud ka kostja

varasemat maksekäitumist. Eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja krediidilepinguid sõlmides

krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on krediidiandja eiranud VÕS § 4034 lg-s

1 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas.

28. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Intressi saab nõuda kuni lepingu

ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi

tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine

(laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-

12, p 10).

29. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

30. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

saatis hageja 17.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg 2nädalat võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles hageja 21.12.2023 lepingu üles.

31. 29.04.2025 menetlusdokumendis on hageja teinud võlgnevuse ümberarvestused ja määranud

tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik

kostja krediidilepingu katteks tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda

krediidilepingut 20.12.2023 kehtivalt üles öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu

ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas.

32. Lepingu alusel sai kostja krediiti 14 843,95 eurot ja pidi krediidi tagastama perioodil 13.11.2019

kuni 15.12.2025. Käesoleval juhul sõlmiti leping 13.11.2019, lepingu perioodiks oli 73 kuud

ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 15.12.2025. 11.06.2021 sõlmisid

pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 3 kuud, mille

tulemusena muutus krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks 16.03.2026.

07.12.2021 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega krediidiandja andis krediidisaajale

maksepuhkust 6 kuud, mille tulemusena muutus krediidilepingu viimase osamakse tasumise

tähtajaks 15.09.2026. 12.10.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 3, millega pooled pikendasid

7 / 9

lepingu lõpptähtpäeva ning uueks lepingu lõpptähtpäevaks määrati 15.11.2029. 14.06.2023

sõlmisid pooled lepingu lisa nr 4, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 2

kuud, mille tulemusena muutus krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks

15.01.2030. Seega ei ole lepingu lõpptähtpäev saabunud.

33. Vastavalt lepingu põhitingimustele moodustas krediidisumma 15 070,00 eurot ning hageja

teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 14 843,95 eurot (krediidisumma 15 070,00

eurot - lepingu sõlmimise tasu 226,05 eurot). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttest

nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale 12 486,78 eurot. Seega, kuna kohus

leidis, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 2 357,17 eurot (14 843,95–12 486,78 = 2 357,17).

Nimetatud summa (2 357,17 eurot) ei ole aga muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks).

34. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.

35. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus

sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud,

et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul

kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Hageja on esile

toonud, et viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 15.08.2023, st kostja ei

ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle 1,5 aasta ning seega võib eeldada, et kostja ei

tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

36. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul ei ole

käesoleval juhul alust eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Maksete tegemata jätmine

1,5 aasta jooksul ei saa olla eelduseks tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaskete tasumata

jätmisel. Täiendavalt märgib kohus, et iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas

saaks hageja esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks kostjale kaasa ebaproportsionaalsed

ja ebamõistlikud täitekulud. Iga osamakse puhul on uue täitemenetluse alustamisel täitekulud

ning ei saa välistada võimalust, et iga osamakse sissenõudmiseks algatatakse eraldi

täitemenetlus. Seega jätab kohus rahuldamata hageja hagi alternatiivselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvate nõuete osas.

37. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

38. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

39. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

40. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

8 / 9

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik

9 / 9