2-22-18672/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18672

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti

12.12.2022 otsusele täiteasjas nr 048/2003/456

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Y

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus osas, millega maakohus jättis

Tallinna kohtutäitur Katrin Velletilt X kasuks menetluskulu hüvitisena välja

mõistmata 835 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna

kohtutäitur Katrin Velletilt X kasuks menetluskulu hüvitisena täiendavalt välja

835 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis

sellelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Jätta maakohtu

13.03.2025 määrus ülejäänud osas muutmata.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks Xle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista menetluskulude jaotuse alusel Tallinna kohtutäitur Katrin Velletilt X

kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks

kokku 2605 eurot.

3.3. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Katrin

Velletil tasuda Xle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2605 eurolt)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 ja X taotluse alusel määrab kohus,

et määruse täitmiseks tuleb Tallinna kohtutäitur Katrin Velletil määrusega

2-22-18672

välja mõistetud summad maksta OÜ TWINTES pangakontole nr

EE672200221041549862.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 13.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur

Katrin Velleti (puudutatud isik, kohtutäitur) 12.12.2022 otsusele täiteasjas nr 048/2003/456.

2. Harju Maakohus jättis 13.06.2024 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 25.11.2024 määrusega avaldaja määruskaebuse ja tühistas Harju

Maakohtu 13.06.2024 määruse, tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse ja

tühistas kohtutäituri 12.12.2022 otsuse täiteasjas nr 048/2003/456. Ringkonnakohus jättis

maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri kanda. Ringkonnakohtu 25.11.2024

määrus jõustus 11.12.2024.

3. Avaldaja 07.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud

maakohtu menetluses kulusid 2595 eurot (ilma käibemaksuta) ning 13.11.2024 esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtu menetluses kulusid 610 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Maakohtu menetluses on avaldajale osutatud õigusabi

kokku 21,5 tundi ja ringkonnakohtus 4,5 tundi. Lisaks on avaldaja tasunud riigilõivu avalduse

esitamisel 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Kokku on avaldaja kandnud

menetluskulusid 3205 eurot. Avaldaja kinnitas, et kõik menetluskulud on kostjal tekkinud

seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-22-18672. Samuti kinnitas avaldaja, menetluskulud ei

sisalda käibemaksu. Avaldaja palus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kohtutäitur leidis 12.03.2024 seisukohas, et tegemist polnud keeruka või sisulise

õigusvaidlusega ning pidas põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks kaebaja esindaja

ajakulu maakohtus mahus 4 tundi. Kohtutäitur tõi esile asjaolu, et kaebaja ja tema esindaja on

lähisugulased ning jagavad elukohta ja majapidamist. Tegelikkuses ei ole kaebaja nimetatud

kulusid kandnud ega kanna. Kohtutäitur ei pea õiglaseks, et kohtumenetluses oleks kellelgi

võimalik rikastuda teise menetlusosalise arvelt. Avaldaja ringkonnakohtu menetluskulude

osas kohtutäitur seisukohta ei esitanud.

2-22-18672

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 13.03.2025 määrusega avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt, määrates kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

ja mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitamiseks 1770 eurot ja viivise.

5.1. Avaldaja tasutud riigilõiv kokku 85 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

5.2. Avaldaja esindaja esitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 alusel

kohtule õigusabi osutamise arved, mida saab lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et

avaldajal on õigusabi eest tasumise kohustus tekkinud (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p

11). Asjaolu, et lepingulise esindaja näol on tegemist avaldaja pereliikmega, ei anna alust

eeldada, et ta osutas avaldajale õigusteenust tasuta. Sarnaselt äriühingu juhatuse liikme

äriühingule osutatud tasulise õigusabiga (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15), saab seda

eeldada ka menetlusosalise pereliikme puhul. Seega kuuluvad avaldaja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele. Küll aga leidis maakohus, et sellistel asjaoludel ei ole advokaadist

esindajaga samaväärne tunnitasumäär põhjendatud. Maakohus leidis, et vaidluse sisu

arvestades on mõistlik, põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta).

5.3. Maakohtu hinnangul oli avaldaja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga,

kuid ajakulu oli põhjendatud osaliselt.

5.4. Ajakulu materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks,

tõendite koondamiseks ja süstematiseerimiseks, analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ning

kohtule esitamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud 6 tunni ulatuses, vähendades

menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu 2 tunni võrra.

5.5. Ajakulu kohtutäituri 23.01.2023 ja 30.01.2023 vastustega tutvumiseks, 05.03.2024

menetluse kiirendamise taotluse esitamiseks, 06.03.2024 kohtu kirjaga tutvumiseks,

07.03.2024 täiendava seisukoha koostamiseks, tõendite koondamiseks ja kohtule esitamiseks

oli maakohtu hinnangul põhjendatud 6 tunni ulatuses, vähendades menetluskulude nimekirjas

märgitud menetluskulu 2 tunni võrra.

5.6. Ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud 0,5

tunni ulatuses, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu 1 tunni võrra.

5.7. Ülejäänud osas pidas maakohus avaldaja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulusid

põhjendatuks.

5.8. Avaldaja ringkonnakohtu menetluses kantud kulusid (kokku 4,5 tundi) pidas maakohus

täielikult põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks.

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse osaliselt ning määras avaldaja maakohtu menetluses kantud menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 1265 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1250 eurot) ja

ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 520 eurot (riigilõiv

70 euro + õigusabikulud 450 eurot), kokku 1770 eurot.

2-22-18672

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu tühistada osas, millega maakohus

jättis avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, ja teha uue määruse,

millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 1435 eurot.

7.1. Isegi, kui avalduses märgitud menetluskulude suuruse vähendamist vaidlustatud määruses

nimetatud toimingute ja tunnitasu määra osas saaks pidada põhjendatuks, on maakohus

eksinud hüvitise suuruse arvutamisel. Määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus

põhjendatud ajakuluks kokku 21 tundi, s.o 2100 eurot, millele lisandub riigilõiv 85 eurot. Jääb

arusaamatuks, miks mõisteti avaldaja kasuks välja menetluskulud 1770 eurot.

7.2. Avaldaja ei nõustu esindaja tunnitasumäära vähendamisega. Maakohus on avaldaja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel ületanud

diskretsiooni piire. Asjaolu, et avaldajat esindas perekonnaliige, ei tähenda, et see annaks

aluse õigusteenuse tunnitasu määra vähendamiseks. Nii nagu perekonnaliige ei pea osutama

teisele perekonnaliikmele õigusteenust tasuta, ei pea ta seda tegema ka tavapärasest madalama

tunnihinnaga. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seega on perekondliku

suhte arvestamine esindajatasu suuruse vähendamisel meelevaldne. Avaldaja esindaja

kvalifikatsioon vastab esindajale esitatavatele nõuetele. Esindaja tunnitasu suurus on

kooskõlas kohtuasja mahukuse ja keerukuse, aga ka menetluse kestusega, sh ei saa jätta

arvestamata, et avaldajat kohustati korduvalt esitama oma kulude suuruse kohta tõendeid ka

kohtumenetluse ajal. Lisaks venis menetlus ebamõistlikult pikaks ning avaldaja esindajal tuli

maakohtus taotleda kahel korral ka menetluse kiirendamist. Ühtlasi sai vaidlus oma lõpliku

lahenduse alles peale teises kohtuastmes tehtud kohtulahendi jõustumist. Avaldaja esindaja

tasu 120 eurot/tund jääb turuhinna piiresse, jäädes väiksemaks advokaadist esindaja tasu

keskmisest tunnitasu määrast.

7.3. Avaldaja ei nõustu toimingute ajakulu vähendamisega. Maakohus ei ole sisustanud ja

avaldajale ei ole arusaadavad need konkreetsed toimingud, milliste ajakulu pole põhjendatud

ega vajalik. Maakohus tugines ajakulu vähendamisel vaid kohtutäituri arvamusele. Maakohus

pidas mõlema menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses,

jättes tähelepanuta, et maakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

koostamine puudutas märksa suuremas mahus toiminguid ning nimekirja koostamise ajakulu

oli selle võrra suurem.

Menetluse edasine käik

8. Kohtutäitur leiab, et maakohus ei eksinud õigusabikulude hindamisel ja arvutamisel, aga

möönab, et maakohtul jäi ekslikult arvesse võtmata maakohtus tasutud riigilõiv 15 eurot, mis

on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §

667 lg 2 alusel osaliselt tühistada avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise

2-22-18672

suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskulu hüvitisena lisaks välja 835 eurot ja seadusjärgse

viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Avaldaja

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab

ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse ja ühtlasi parandab tervikresolutsioonis maakohtu ekslikud viited hagejale ja

kostjale (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

11. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kohtutäiturilt

avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1770 eurot. Avaldaja vaidlustab maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis tema avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

1435 euro ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes

vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule

antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse

leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust

ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt

põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja

mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb avaldajale

osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav

ja arusaadav. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab

määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude

nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise

esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna

vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-

124505, p 12). Seega maakohus võis hinnata toiminguid grupeeritult, nii nagu avaldaja on

kulude nimekirjas oma menetlustoimingud ka ise grupeerinud. Kõrvutades menetluskulude

nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu

järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. Kohtutäituri vastuväidetele viitamine ei tähenda, et

maakohus tugines ajakulu hindamisel üksnes kohtutäituri seisukohale. Maakohus on

põhjendatult vähendanud mõlema menetluskulu nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tunnini.

See, et avaldaja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga

menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu

järeldust ebaõigeks. Põhjendatud ei ole kohtutäituri seisukoht, et maakohtul jäi ekslikult

arvesse võtmata maakohtus tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole

2-22-18672

maakohus avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused

maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega õigusabi ajakulu hindamisel ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda.

14. Määruskaebuses ei nõustu avaldaja maakohtu põhjendatuks peetud tunnihinnaga.

Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015,

3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et maakohus on lepingulise

esindaja tunnitasu vähendamisel diskretsioonipiire ületanud.

15. Maakohus võttis põhjendatult arvesse, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on

üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest.

Maakohus ei ole eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab,

et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus põhjendamatult vähendanud avaldaja

lepingulise esindaja tunnihinda. Viimastel aastate on kohtupraktikas leitud, et põhjendatud on

juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11;

TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka

Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik).

16. Maakohus viitas tunnitasu vähendamisel muu hulgas ka asjaolule, et avaldajat esindab

tema tütar. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavate menetluskulude väljamõistmise

eelduseks lepingulise esindaja osalemine menetluses. Tulenevalt TsMS § 218 lg 1 p-st 5 võib

lepinguline esindaja kohtus olla ka menetlusosalise alaneja sugulane. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna siinsel juhul tunnitasu vähendamiseks alust asjaolu, et esindajaks on olnud

avaldaja tütar.

17. Seega arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise

hindasid, saab kolleegiumi hinnangul pidada käesolevas asjas avaldaja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses.

18. Avaldaja toob määruskaebuses õigesti esile, et maakohus on eksinud avaldaja

menetluskulude arvutamisel. Menetluskulude nimekirjade järgi osutati avaldajale õigusabi

maakohtus 21,5 tundi, mida maakohus vähendas 5 tunni võrra. Ringkonnakohtus osutatud

õigusabiteenuse ajakulu (4,5 tundi) maakohus ei vähendanud. Seega pidas maakohus

põhjendatuks ajakulu kokku 21 tundi (21,5 – 5 + 4,5). Maakohus on jätnud menetluskulude

hüvitise kokku arvestamisel ekslikult tähelepanuta menetlustoimingud (15.12.2022

menetlusse võtmise määrusega tutvumine, puudutatud isiku seisukohtadega tutvumine

(29.12.2022 seisukoht), 12.01.2023 kohtunõudega tutvumine ning seisukoha koostamine,

tõendite koondamine ja kohtule esitamine, 4 tundi, dtl 275), mille ajakulu oli maakohtu

hinnangul täielikult põhjendatud (maakohtu määruse p 18).

2-22-18672

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 21

tundi ja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120 eurot ning tasutud riigilõivu, lugeda avaldaja

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2605 eurot (21 tundi x 120 eurot + 15

eurot + 70 eurot).

20. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

21. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)