2-24-15078/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15078

Kohtuasi

Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu avaldus

äraolija X varale hoolduse seadmiseks ja hooldaja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2025 avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu 03.03.2025

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu

(registrikood 80396259), lepinguline esindaja Irina

Reva

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 määrus ja saata avaldus tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

2-24-15078

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Loksa linn, Tallinna tn 39 korteriühistu (avaldaja) esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule

avalduse äraolija X (puudutatud isik) varale hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks.

Avalduse 25.11.2024 täienduses palus avaldaja puudutatud isiku vara hooldajaks määrata Y.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Loksa linn, Tallinna tn 39 asuv

korteriomand nr 43 (korteriomand), kuid puudutatud isik nimetatud korteris ei ela. Puudutatud

isiku tegelik elukoht on avaldajale teadmata.

1.2. Avaldaja esitas 02.04.2024 tsiviilasjas nr 2-24-112315 kohtule puudutatud isikult võla

väljamõistmiseks avalduse, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 2 alusel. Kohus tuvastas rahvastikuregistri

andmete alusel, et puudutatud isik on Venemaa kodanik ja tal puudub registrijärgne elukoht

Eesti Vabariigis. Puudutatud isiku elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Venemaa. Loksa

linnas asuv elukoht on kehtetu alates 24.04.2002. Ka muude asjaolude pinnalt ei saa järeldada,

et Loksa linnas asuv korteriomand oleks tema elukohaks. Puudutatud isiku abikaasa kinnitas

03.04.2024 maksekäsu kiirmenetluses, et puudutatud isik elab juba aastaid Venemaal ja

temaga puudub igasugune kontakt.

1.3. Puudutatud isik ei ole aastate jooksul kordagi tundnud huvi oma vara vastu. Samuti ei ole

korteriomanik korraldanud oma korteriomandi valitsemist ajal, kui ta ise viibib eemal. Korter

seisis tühjana aastaid. Viimasel aastal elavad korteris seadusliku aluseta illegaalsete

kasutajatena ukrainlased. Puudutatud isiku korteriomandiga seotud võlg kasvab pidevalt. Võla

suurenemine toob omakorda kaasa korteriomandi väärtuse pideva vähenemise, kahjustades

sellega korteriomaniku varalisi huve.

1.4. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades on avaldaja hinnangul oluline määrata

korteriomaniku varale hooldaja, kelle kaudu oleks tagatud vara heaperemehelik kasutamine,

vara säilimine ja võlausaldajate (sh avaldaja) huvide kaitse.

Maakohtu määrus

2. Maakohus jättis 12.02.2025 määrusega avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viitavad esitatud asjaolud ja kohtu tehtud

päringud võimalusele, et puudutatud isik on teadmata kadunud. Kuigi puudutatud isik võib

olla teadmata kadunud isik, kelle vara võiks seetõttu hooldust ja hooldaja määramist vajada, ei

ole teadmata kadunud isikuks puudutatud isiku abikaasa C, kes elab Eestis ja on esitatud

asjaoludest nähutvalt ka kättesaadav.

2.2. Maakohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et puudutatud isik ja C on abielus

alates 20.02.1998. Kinnistusraamatust nähtuvalt on korteriomanikuna kinnistamisavalduse

29.07.2002 sisse kantud puudutatud isik 08.02.2002, s.o abielu ajal. Abikaasade abielu kestel

omandatud vara puhul eeldatakse varaühisust. Abieluvararegistris puudub märge muu

varasuhte liigi kohta. Seega on C samuti korteriomandi omanik, kuni mõni asjakohane

notariaalne leping või kohtuotsus ei ütle vastupidist. Kuivõrd varal on tegelikult üks

kättesaadav (ühis)omanik olemas, ei pidanud maakohus põhjendatuks algatada sellele varale

hoolduse seadmist.

2-24-15078

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi

tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3.1. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega. Maakohus jättis avalduse eesmärgi

tähelepanuta.

3.2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 1 näeb ette, et kui korteriomand

kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi

üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud

kinnistusraamatusse.

3.3. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi

ainuomanikuna. Seega ei ole korteriomand ühisomandis KrtS § 15 lg 1 mõttes. Eelmainitust

tulenevalt ei ole avaldajal õigust esitada puudutatud isiku abikaasale nõudeid, mis on seotud

korteriomandiga.

3.4. Puudutatud isiku abikaasa ei tunne huvi korteriomandi vastu. Avaldajale ei ole tema

kontaktandmed teada. Avaldajal ei ole võimalik ilma puudutatud isiku varale hooldaja

määramiseta lahendada korteriomandiga seotud võla probleeme. Samuti on võimatu tagada

korteriomandi säilitamist ning korteriomandiga kaasnevate kohustuste täitmist.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus

tuleb rahuldada.

5.1. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile TsMS §-s 371

sätestatud alustel menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole

vastuolus hagita menetluse olemusega (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 18).

5.2. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse

võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse

võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet

võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p

10). TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus

hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust

(RKTKm 01.02.2017, 3-2-1-146-16, p 9).

5.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg-s 1 on sätestatud, et teadmata kadunud

isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud

2-24-15078

isiku või tema ülalpeetava huvides. Hoolduse võib seada ka varale, mis kuulub isikule, kes

asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. TsMS § 516 lg 1 kohaselt

määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub teadmata kadunud

isikule või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul

põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda.

5.4. Avaldaja on avalduses välja toonud, et puudutatud isiku asukoht ei ole teada ja temaga ei

ole aastaid kontakti saadud. Avaldaja hinnangul on oluline määrata korteriomaniku varale

hooldaja, kelle kaudu oleks tagatud vara heaperemehelik kasutamine, vara säilimine ja

võlausaldajate (sh avaldaja) huvide kaitse.

5.5. Maakohus eeldas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel, et vara kuulub puudutatud

isiku ja tema abikaasa C ühisvara hulka. Maakohus ei pidanud põhjendatuks algatada sellele

varale hoolduse seadmist, kuna kohtu hinnangul piisab, kui varal on üks kättesaadav

(ühis)omanik.

5.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldus maakohtu määruses toodud põhjendustel

õiguslikult perspektiivitu. Maakohus eeldas ennatlikult avalduse menetlusse võtmisel, et

korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuna selle asjaolu tuvastamine eeldab

tõendite hindamist. Ka juhul, kui leiab tuvastamist, et vaidlusalune vara kuulub abikaasade

ühisvara hulka, võib esineda vajadus varale hoolduse seadmiseks, kuna ühisvara hulka

kuuluvat vara käsutavad abikaasad ühiselt. Hoolduse võib seada elulise vajaduse tõttu, et

välistada omaniku äraolekuga kaasneda võivad negatiivsed tagajärjed. KrtS § 12 kohaselt

teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-

s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriühistul on KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-test 1

ja 2 tulenevalt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus, mis tähendab

eelkõige korteriomanike ühist korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite

kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja

hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Isegi, kui korteriomand on ühisomandis, ei

ole välistatud seega eluline vajadus seada äraolija huvide kaitseks sellele varahooldus. Ka

nimetatud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul iseenesest võimalik, et esinevad TsÜS §

18 lg-s 1 sätestatud eeldused äraolija varale hoolduse seadmiseks.

5.7. Seega ei olnud maakohtul avalduse menetlusse võtmise faasis õigust tuvastada asjaolusid,

sh seda, kas vaidlusalune korter kuulub puudutatud isiku ainuomandisse või abikaasade

ühisomandisse. Ka juhul, kui korter kuulub abikaasade ühisvara hulka, ei välista see

puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale varale hooldaja määramist, arvestades

seda, et abikaasad peavad valitsema ühisomandis olevat korteriomandit PKS § 28 ja 29 järgi

ühiselt ja vastutavad KrtS § 15 lg 1 järgi korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest

korteriomandi solidaarselt.

5.8. Seda, kas avaldus tuleb rahuldada, saab maakohus hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.

Maakohtul tuleb hinnata, kas puudutatud isik võib olla äraolija TsÜS § 18 lg 1 esimese või

teise lause tähenduses ja vajadusel kaasata menetlusse puudutatud isikuna C. Maakohtul tuleb

vajadusel avaldajale selgitada avalduse põhjendamise kohustust ja tõendamiskoormist ning

anda tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja tõendite esitamiseks. TsMS § 475 lg 1 p 4

ja § 516 jj kohaselt lahendatakse asi hagita menetluses. Seega peab ka kohus ise olema

aktiivne selleks, et avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid välja selgitada.

6. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

2-24-15078

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

7. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse algatamise otsustamiseks tagasi

maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg 1 alusel

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)