3-25-1908/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1908

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann ja

Ege-Lii Luik

Puudutatud isik X. X (endine nimekuju X. X), esindaja

vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 12.06.2025 kohtuistungil (videosilla

vahendusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba X. X (endine nimekuju

X. X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks

(12.08.2025).

2. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused puštu keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

3. Määruse avaldamisel asendada X. X nimi, isikukood ja sünniaeg (sh varasem

nimekuju ja sünniaeg) tähemärkidega.

4. Võtta asja juurde:

4.1. haldusasjast 3-24-3183 19.11.2024, 13.01.2025, 13.05.2025 Politsei- ja

Piirivalveameti taotlused ühes lisadega ja 21.11.2024, 16.01.2025, 14.05.2025

istungi salvestised ühes protokollidega;

4.2. haldusasjast 3-23-2774 Politsei- ja Piirivalveameti 15.01.2024 kaebuse vastuse lisa

1-1, lisa 2, lisa 3, lisa 14, lisa 22 ja lisa 25.

5. Tunnistada käesoleva määruse resolutsiooni punktiga 4.2 asja juurde võetud

lisade osas menetlus kinniseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 23.05.2023 kell 04:18 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Võru maakonnas kinni

Venemaa ja Eesti vahelise ajutise kontrollijoone ületanud mehe, kes tuvastati kui Afganistani

kodanik X. X (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx. aastal). Mees esitas samal päeval kell 10.40

rahvusvahelise kaitse taotluse. Hiljem, kell 18.08 andis ta teada soovist taotlusest loobuda ja

tegi seda 25.05.2023.

2. 25.05.2023 määrusega andis Tartu Halduskohus asjas nr 3-23-1153 PPA-le loa paigutada

X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

alusel.

3. 31.05.2023 esitas X. X uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Selle menetlemisel selgus, et

mees on nii Afganistani kui ka Pakistani kodanik. Tallinna Halduskohus andis 02.06.2023. a

määrusega asjas nr 3-23-1196 PPA-le loa paigutada X. X KPK-sse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. Selles haldusasjas tehtud määruste

alusel peeti X. Xt KPK-s kinni kuni 29.11.2023, mil ta paigutati varjupaigataotlejate

majutuskeskusesse.

4. 31.01.2023 tegi PPA otsuse jätta X. X rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. X. X

vaidlustas PPA otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2774). Tallinna Halduskohus jättis

14.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus peatas esialgse õiguskaitse (EÕK)

korras PPA 31.10.2023 otsuse kehtivuse kuni kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. Kohtuotsuse järgi puudub EÕK jõusoleku ajal kehtiv otsus rahvusvahelise

kaitse taotluse kohta. Seetõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2025 otsusega X. X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. X. X esitas 09.05.2025 kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus

otsustas jätta menetlusse võtmata 10.06.2025.

5. 12.05.2024 lahkus X. X luba küsimata varjupaigataotlejate majutuskeskusest. 20.05.2024

esitas ta Leedus uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäeti läbi vaatamata. Leedu

Migratsiooniamet esitas PPA-le 24.05.2024 palve X. X tagasivõtmiseks. Mees saabus Dublini

III määruse1 art 18 lg 1 alusel Eestisse tagasi 19.11.2024.

6. 21.11.2024 andis Tallinna Halduskohus määrusega asjas nr 3-24-3183 PPA-le loa

paigutada X. X KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

21.01.2025.

7. 21.01.2025 määrusega pikendas halduskohus kinnipidamise tähtaega 21.05.2025.

8. 15.05.2025 määrusega pikendas halduskohus kinnipidamise tähtaega 15.09.2025 VRKS §

36¹ lõike punkti 5 alusel.

9. 11.06.2025 kell 14:00 pidas PPA isiku kinni VSS § 23 lõike 1 punkti 1 ja VSS § 23 lõike 1

punktide 1, 2 ja 3 alusel, kuna 10.06.2025 Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust

haldusasjas 3-23-2774 menetlusse, millega lõppes isiku rahvusvahelise kaitse menetlus.

10. 11.06.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X. X (X. X, edaspidi

isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lõike 1 alusel kuni

kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23

lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 asjaolud.

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

11. PPA põhjendas oma 11.06.2025 taotlust, sh 12.06.2025 kohtuistungil, järgmiselt:

-

Isikul puudub Eestis viibimiseks VMS § 43 lõikele 1 vastav alus. Varasemas

haldusmenetluses 3-23-1153 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning

tema eesmärk oli jõuda Saksamaale.

-

Puudub vaidlus selles, et pärast isiku paigutamist Vao keskusse lahkus ta sealt

omavoliliselt (VRKS § 34 lg 1). Leedu ametnikud pidasid isiku kinni Tallinn-Berliin bussis.

Kuivõrd isikul puudus luba Vao keskusest lahkumiseks, on VSS § 68 punkti 9 kohaldamise

eeldused täidetud

-

VSS § 68 punktile 6 vastavalt on isiku hoiakud ja käitumine, millest PPA järeldab, et isik ei

soovi lahkumiskohustust täita järgmised: a) Puudutatud isik ületas 24.05.2023 ebaseaduslikult

Venemaa ja Eesti vahelise ajutise kontrolljoone ja varjas ennast politseinike eest; b)

Haldusmenetluse (lahkuma kohustamise menetlus) raames 25.05.2023 toimunud küsitluses

selgitab isik, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda. Teda pidi auto ootama ning pidi sõitma

Saksamaale. Saksamaal on isikul sõbrad ja sugulased; c) 31.05.2023, kui võeti vastu isiku

rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis, selgitab isik, et tema reisi eesmärgiks ja tegelikuks

sihtkohaks on Saksamaa, kuna seal on sugulased ja pereliikmed; d) 14.06.2023 vestluses, mis

toimus rahvusvahelise kaitse menetluse raames, kinnitas isik, et tema plaan oli minna

Saksamaale; e) 11.05.2024 kontrollisid Leedu ametivõimud Tallinn – Berliin liinibussi, kus

viibis ka isik (Leedu päring isiku tagasivõtmiseks); f) isikuga on vestelnud tagasipöördumise

nõustaja nii novembris 2024 kui 13.01.2025 ning isik väidab järjekindlalt, et tema tagasi ei

kavatse pöörduda. Kinnipidamiskeskuses isik on uurinud erinevaid variante, et kuidas ta saaks

minna kolmandasse riiki iseseisvalt.

-

Lähtuvalt tema varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, ei pea PPA

eluliselt usutavaks, et välismaalane jääb väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadavaks.

Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületamaks riigi piire, mille vahel

on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll

ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Kõiki juhtumiga

seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi

saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu on PPA seisukohal, et

isiku vabastamise korral võib isik järjekordselt ebaseaduslikult lahkuda ega ole motiveeritud

jääma Eestisse enda väljasaatmist ootama.

-

Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse

tagasilükkava otsuse ning kohtud on nõustunud PPA seisukohaga.

-

PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada

leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei

vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt

isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik pole varasemalt Eestis käinud. Isiku jätkuv soov on

jõuda Saksamaale, kus on tema pereliikmed, sõbrad ja kogukond. PPA hinnangul on isik

andnud korduvalt menetluse raames valeütlusi. PPA rõhutab, et isik on teadlikult ja tahtlikult

ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri,

lahkunud loata temale määratud viibimiskohast ning PPA hinnangul näitab isiku selline

käitumine ,et isik ei järgi talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib taaskord

omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda ning jätkata teekonda endale sobivasse Euroopa riiki.

-

Põgenemisohtu on jaatanud Tallinna Ringkonnakohus oma 04.07.2023 määruses 3-23-

1196. Varasemalt analüüsis isikust tulenevat põgenemisohtu Tallinna Ringkonnakohus oma

07.02.2025 määruses haldusasjas 3-24-3183.

-

PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad ka VSS § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud

kinnipidamise alused, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada

isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd

rahvusvahelise kaitse menetluses. Ta on korduvalt andnud PPA-le valeütlusi, seega pole

eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks.

Puudutatud isiku seisukoht

12.

12.06.2025 esitas puudutatud isiku esindaja kohtule seisukoha, et tema kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ebaproportsionaalne ning PPA taotlus tuleb jätta

rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

-

Puudub selline põgenemisoht, mis õigustaks isiku kinnipidamist. Puudutatud isik siinkohal

rõhutab, et Eestist lahkumise juhtum leidis aset rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole antud

faktilisele asjaolule nii suure kaalu andmine tänase päeva seisuga põhjendatud ega

proportsionaalne. Puudutatud isik on seisukohal, et lahkumiskohustuse täitmise

mittesoovimist ei ole praegusel juhul avaldatud viisil ja määral, mis annaks alust eeldada isiku

põgenemissoovi. Kuigi isik ei taha kodumaale tagasi minna (varjupaiga menetluses tuginetud

asjaolude tõttu), on ta ühtlasi kinnitanud, et ta Eestist ei põgene ning tema soov on olla

vabaduses ja mitte kinnipidamiskeskuses.

-

Puudutatud isik ei nõustu PPA-ga selles, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tegemist on vaid subjektiivse oletusega. Samuti ei saa

isikule ette heita, et ta ei soovi naasta riiki, mille eest ta varjupaika taotles. Seega puudutatud

isiku hinnangul peaks eelkõige arvestama sellega, milline peaks olema isiku motiiv Eestist

põgenemiseks tänasel päeval, mitte arvestama mitu aastat tagasi olevate isiku soovidega.

-

VSS § 23 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel isiku kinnipidamiseks peab kaasaaitamiskohustuse

rikkumine olema juba toimunud. PPA väited kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta on aga

liiga üldised, konkretiseerimata ja tõendamata. Siinkohal rõhutab puudutatud isik, et PPA

esitatud väljavõte nõustaja märkustest ei ole käsitletav tõendina.

-

Asjaolu, et kohtute hinnangul isik ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks, ei tähenda,

et isiku poolt välja toodud asjaolud ei ole aset leidnud, mistõttu on ekslik PPA hinnang

valeandmete esitamise kohta, mille läbi on isik väidetavalt rikkunud kaasaaitamiskohustuse.

Puudutatud isik on menetluse jooksul reaalselt teinud PPA-ga koostööd ja on valmis seda

tegema ka edaspidi.

-

Põgenemisohtu maandab mh asjaolu, et isik on pärast loata lahkumist kinni peetud ja

viibinud kinnipidamises kokku ca üks aasta ning kokku (sh kinnipidamine Leedus) on isiku

vabadust piiratud ca 19 kuu vältel. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates tuleb järeldada, et

tänase päeva seisuga isikul puudub igasugune huvi ja soov Eestist omavoliliselt lahkuda ning

tema kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks.

-

Leebema järelevalvemeetmena isiku suunamine kindlaks määratud elukohta ei eelda, et

isikul peaks olema Eestis oma elukoht. Praktikas on aktsepteeritud ajutist üüripinda sh ka nt

hotelli. Isikul oleks rahaline võimekus tagada endale ajutine elukoht Eestis, millele on isik

tuginenud ja tõendanud varasemas menetluses (vt puudutatud isiku 15.01.2025 seisukoht ja

lisad PPA loataotlusele haldusasjas nr 3-24-3183).

13. Puudutatud isik avaldas 12.06.2025 istungil kokkuvõtvalt, et tal on dokumendid olemas

ja ta on Afganistanist pärit. Ei ole arusaadav, mida ta peale kohtult eitavat vastust üldse teha

võib. Ta on sellest olukorrast väga väsinud. Kui kohus ta praegu vabastaks, siis ta asuks siin

töötama ja elama. Tal on onu, kes elab 19 aastat Saksamaal ja tal on äri, onu tahaks, et ta

tegeleks selle äriga siin Eestis. Ta ei soovi lahkuda Euroopa Liidust.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Esmalt märgib kohus, et otsustab võtta haldusasjast nr 3-24-3183 asja juurde PPA

19.11.2024, 13.01.2025, 13.05.2024 taotlused ühes lisadega ja vastavad 21.11.2024,

16.01.2025, 14.05.2025 istungi salvestised ühes protokollidega ja haldusasjast 3-23-2774

PPA 15.01.2024 kaebuse vastuse lisa 1-1, lisa 2, lisa 3, lisa 14, lisa 22 ja lisa 25.

Haldusasjast 3-23-2774 käesoleva asja juurde võetud lisad tuleb tunnistada kinniseks, kuna

tegemist on tõenditega rahvusvahelise kaitse asjas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §

38 lg 1 p 2; VRKS § 13 lg 1).

15. PPA tugineb taotluse esitamise VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõttele ja VSS § 23

lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud asjaoludele.

16. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lõikes 1 nimetatud alustest on

täidetud. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele VSS § 23 lõike 1 punkti

1 ja lõike11 alusel.

17. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema

väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et

välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust

(VSS § 23 lg 1 p 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3). Kinnipidamine on võimalik, kui VSS-s sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

18. Puudutatud isikul puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus (VSS § 2 lg 1 välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg 1. Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema

kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki (VSS § 17).

Põgenemise oht

19. PPA tugineb esiteks VSS § 23 lõike 1 punktis sätestatud kinnipidamise alusele ja sisustab

põgenemisohtu VSS § 68 punktides 6 ja 9 tooduga.

20. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud

põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on

Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Praegusel juhul nähtub isiku 23.05.2023, 30.05.2023 ja 14.06.2023, 11.10.2023 küsitluse

protokollidest (haldusasjas 3-24-2744 PPA 15.01.2024 kaebuse vastuse lisad nr 2, 3 ja 14,

25), et puudutatud isik ei soovi naasta päritoluriiki. Kaebaja omavolilist Eestist lahkumist ja

soovimatust päritoluriiki naasta on kinnitanud ka Ringkonnakohus kaebaja rahvusvahelise

kaitse asja vaidluses (vt TlnRnKo 11.04.2025 3-23-2774, p 14). Puudutatud isiku soovimatus

päritoluriiki naasta nähtub nii 13.01.2025 nõustajaga peetud vestlusest (HKMS § 134 lg 2 p 4)

kui ka isiku viimatistest seletustest 14.05.2025 istungil asjas 3-24-3183. Kohtu hinnangul ei

piisa puudutatud isiku kinnitusest käesoleva haldusasja lahendamisel ja 12.06.2025 antud

istungil antud seletusest (istungi salvestis 00:14:47 jj), et ta asuks Eestis elama ja töötama,

varasemalt väljakujunenud hoiakute ja seisukohtade mustri, mis kinnitavad põgenemisohtu,

murdmiseks. Sealjuures arvestab kohus seda, et puudutatud isikul on lähedane Saksamaal ja

isik on väljendanud selget seisukohta, et ta soovib jääda Euroopa Liitu (istungi salvestis

00:18:39 jj ning 00:21:37 jj). Seega ei ole puudutatud isik nõus järgima asjas jõustunud

otsusega asjas 3-23-2774 kinnituse saanud ja 31.10.2023 otsusega kohaldatud 5 aastast

sissesõidukeeldu Schengeni alale (VSS § 74 lg 2).

21. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 9

toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on

loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist. PPA viitab kohaselt, et pärast isiku paigutamist Vao keskusse lahkus ta sealt

omavoliliselt (VRKS § 34 lg 1). Leedu ametnikud pidasid isiku kinni Tallinn-Berliin bussis.

Seega on VSS § 68 punkti 9 kohaldamise eeldus täidetud. Kohtu hinnangul saaks

omavoliliselt uuesti lahkumise kahtluse miinimumi viia see kui lisaks aasta möödumisele

oleks isik selle aja jooksul väljendanud läbivalt selgeid seisukohti vabatahtliku lahkumise

osas olles valmis astuma selleks ka reaalseid samme. Praegusel juhul see nii ei ole.

Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine ja reisidokumentide puudumine

22. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esinevad ka VSS § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3

sätestatud kinnipidamise alused, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on

tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval hetkel tal seda ei ole. Isik ei ole teinud

PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Ta on korduvalt andnud PPA-le

valeütlusi, seega pole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda

väljasaatmiseks. PPA selgitas istungil täiendavalt, et PPA lähtub asjaoludest kogumis, samuti

nõustaja vestlustest. PPA tõlgendab isiku käitumist keeldumisena (istungi salvestis 00:09:47

jj).

23. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul VSS § 23 lõike 2 punktile 2, sest VSS alusel

kinnipidamisel ei ole PPA sisustanud kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist.

Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine peab olema reaalne tegevusega seotud ega saa

tugineda üksnes prognoosile isiku käitumise osas isiku varasemalt antud selgituste pinnalt

seoses soovimatusega lahkuda. 13.01.2025 nõustaja vestluse protokollist, kus on isiku

seletused vahendatult ja üldistatult kirja pandud, nähtub kohtu jaoks küll isiku tahtmatus

riigist lahkuda, kuid mitte otsene keeldumine kaasaaitamiseks dokumentide hankimisega

seoses. VSS § 23 lõike 1 punkt 3 ei ole samuti seega paigutamisel praegusel juhul

asjassepuutuv, sest puuduvad tõendid, et isik oleks olnud juba sõna või teoga keeldunud

väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimises (vrd RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p

11).

Proportsionaalsus ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimatus

24. Kohus arvestab lisaks ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, p 13, RKHKm

16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 12). Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis

elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid. Isik on varem omavoliliselt Eesti riigist lahkunud ja

esitanud vestlustes sooviavaldusi liikuda edasi teise liikmeriiki. Kuna isik on kinnitanud, et tal

on onu Saksamaal ja ta soovib jääda Euroopa Liitu, saab pidada pigem tõenäoliseks isiku

liikumist Saksamaale.

25. Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik

PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Kohus nõustub, et

eelpool kirjeldatut arvestades saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik lahkub

väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise tõkestamiseks siin varjama.

Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus. Kui isiku suhtes on

varem läbi viidud menetlusi, nagu praegusel juhul, tuleb kasutada ka neis menetlustes

kogutud andmeid (RKHKm 17.04.2020 nr 3-19-1068/39, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

26. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu

tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja

vajadusel arstiabi. Puudutatud isikul ei olnud istungil KPK tingimuste osas etteheiteid. Kohus

arvestab sellega, et kuigi kinnipidamine on toimunud küllalt pikka aega, oli X. X 29. 11.2023

kuni 11.05.2024 vabaduses.

27. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Puudutatud isiku

välja saatmine Pakistani Islamivabariiki on PPA esindaja 12.06.2025 istungil antud selgituste

kohaselt võimalik, kuid see võtab aega (istungi salvestis 00:12:34 jj).

28. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (12.08.2025).

29. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh.

juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

30. Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis (sh faili nimes) puudutatud isiku nime,

isikukoodi ja sünniaja (sh varasem nimekuju ja sünniaeg) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)