Legislator Case Law & Legislation
2-22-4762/43 AI generated

2-22-4762/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-4762/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

Legislator headnote

AI generated

2-22-4762/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

Keywords

AI generated
repair costs securities lending right to cure defect assessment procedures levies and loans loan for consumption
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4762

Tsiviilasi

Enima Trade OÜ hagi Saloni Büroomööbli AS

vastu tasu ja viivise nõudes

Saloni Büroomööbli AS vastuhagi Enima Trade

OÜ vastu leppetrahvi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 17 887,48 eurot

Vastuhagi hind 15 513,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja Enima Trade OÜ,

registrikood 12333557;

lepinguline esindaja

prokurist Aivar Verro;

Kostja/vastuhagis hageja Saloni Büroomööbli

AS, registrikood 10289177; lepinguline esindaja

Mihkel Nukka.

Kohtuistungi toimumise aeg

Eelistung 20. märts 2024, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Enima Trade OÜ kasuks välja 9350,07

eurot, sh põhivõlg 7910,38 eurot ja viivis 31.12.2021 kuni 31.03.2022 eest

1439,69 eurot.

3. Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Enima Trade OÜ kasuks välja viivis

tasumata põhivõlalt (7910,38 eurot) alates 01.04.2022 kokkulepitud

viivisemääras 0,2% päevas kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

4. Jätta hagi 1422 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.

5. Jätta vastuhagi rahuldamata.

6. Jätta poolte menetluskulud Saloni Büroomööbli AS kanda.

7. Määrata Enima Trade OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2947,50

eurot.

8. Välja mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Enima Trade OÜ kasuks

menetluskulud 2947,50 eurot.

9. Saloni Büroomööbli AS-il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Enima Trade OÜ-le tema poolt tasutud

tagatis menetluskulude katteks 1800 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Enima Trade OÜ (hageja) esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse Saloni

Büroomööbli AS (kostja) vastu võla nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja

mõista 9365,17 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 1685,73 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse jäägilt (9365,17 eurot)

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivisemääraga

0,2% päevas, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja lepingu Tartu Ülikooli J. Liivi 2

õppehoone I korruse auditooriumi eritellimusmööbli valmistamiseks ja

paigaldamiseks. Kostja allkirjastas lepingu 28.06.2021 ja lepingujärgne ettemakse

laekus 29.06.2021. Lepingu järgi oli tarneajaks 31.08.2021. Tellimuse kinnituse

kohaselt pidi objekti mõõdistamine toimuma hiljemalt 15.07.2021 ja tootmisjoonis

tuli kinnitada hiljemalt 29.07.2021 ning elektritöid ja -tarvikuid leping ei hõlma.

Kostja viivitas tellimuse kinnitamise, lepingu allkirjastamise, ettemaksu tasumise ja

tootmisjoonise kinnitamisega, pannes hageja keerulisse olukorda, kuna mööbli

tootmiseks ja paigaldamiseks jäi vaid 27 päeva (04.08-31.08.2021). Lepingu järgi

pidi kogu mööbli maksumus (55 536 eurot koos käibemaksuga) olema tasutud enne,

kui hageja transpordib mööbli objektile ja asub seda seal paigaldama. Paigalduse

alustamises 06.09.2021 leppisid pooled kokku 24.08.2021 kirjavahetuses. Seetõttu

esitas hageja 01.09.2021 kostjale arve nr 3200138 summas 23 736 eurot

maksetähtajaga 02.09.2021. Arvestades eelnevaga oli nimetatud päevaks hageja nõue

teise lepingujärgse osamakse tasumiseks sissenõutavaks muutunud.

03.09.2021 teatas kostja, et objektil toimuvad ehitustööd, põrandakate on

paigaldamata ja enne 15.09.2021 paigaldusega alustada ei saa. 06.09.2021

informeeris hageja kostjat, et suur osa mööblist on juba Adduco Kolimisteenused OÜ

laos ning hoiatas veelkordselt, et paigalduse viibimisega kaasnevad kulud.

09.09.2021 teatas Adduco hagejale, et paigalduse tühistamisega seotud lisakulud

moodustavad 1 100 eurot ja käibemaks ja mööbli (11 alust) ladustamisega seotud

kulud moodustavad 0,6 eurot + käibemaks aluse kohta päevas. Samal päeval edastas

hageja saadud info ka kostjale. Vastava arve esitas Adduco Kolimisteenused OÜ

hagejale 13.10.2021.

Kostja teatas 14.09.2021, et vaja on esitada auditooriumi laua ja tooli näidis

ülevaatuseks. Hageja vastas, et kuigi sellist kokkulepet polnud, saab näidise

esitada.16.09.2021 e-kirjas tänas kostja näidise eest ning märkis, et kuna näidisel

puudus elektripistik, siis tuleks saata sellest pilt. Hageja vastas, et elektripesad ei

sisaldunud mööbli mahus ning viitas pakkumisele ja tellimuse kinnitusele, kus on

kirjas, et „pistikupesad, ühendused ei sisaldu hinnas“.

Kostja eiras järjekindlalt vaatamata korduvatele meeldetuletustele oma

lepingujärgset maksekohustust, ei taganud objekti paigaldusvalmidust ning üritas

hagejale panna ka kokku leppimata töid nagu pistikupesade hankimine ja

kaabliavade märkimine.

Alates 17.09.2021 asus Adduco mööblit objektile vedama ja alates 21.09.2021

paigaldama esimest lauarida. Esimese rea toole ega järgnevaid lauaridu ei saanud

paigaldada enne elektrikaabelduse teostamist, kuna need oleks kaablite vedamist

takistanud.

24.09.2021 selgus, et osade laudade plaadid tulevad neid lahti tõmmates korpusest

välja. Hageja edastas oma e-kirjas kostjale lahendusena lisada laudade külgedele

täiendav fikseeriv kruvi ning palus kooskõlastada lahendus lõpptellijaga. Laudade

avamisel esinenud puudus lahendati mööbli paigalduse käigus fikseeriva kruvi või

liistu abil mööblit objektilt ära vedamata.

04.10.2021 laekus kostjalt hageja pangakontole 4 488 eurot selgitusega „ettemaks

auditooriumitoolid“. 07.10.2021 pöördus hageja e-kirjaga kostja poole, edastas

mööbli kasutusjuhendi ja tuletas meelde, et ootab infot, kuidas paigaldada

auditooriumi tagumine rida ning et viimane paigalduse päev on planeeritud

11.10.2021. Mööbli üleandmise soovis hageja teostada 13.10.2021. Kostja lükkas

üleandmise 18.10.2021 peale ning siis allkirjastasid pooled üleandmise akti, millega

kostja võttis mööbli ja paigalduse vastu ning millele märgiti ka avastatud paigalduse

vaegtööd. Samal päeval edastas hageja info vaegtööde kohta Adducole ja palus need

kiiresti ära teha.

25.10.2021 teostas Adduco objektil vaegtööd ning 26.10.2021 edastas hageja

kostjale arve nr 2200486 summas 8064 eurot lepingujärgse kolmanda makse

tasumiseks 30 päeva jooksul mööbli üleandmisest (s.o 17.11.2021) ja arve nr

2200487 summas 1422 eurot ära jäänud paigalduse ja mööbli ladustamisega seotud

lisakulu tasumiseks hiljemalt 09.11.2021, samuti lisas hageja Adduco asjaomase

arve.

Täiendavalt saadud info kohaselt ei olnud Tartu Ülikool endiselt mööbli

paigaldusega rahul ning Adduco paigaldajad käisid 10.11.2021 veelkordselt objektil

mööblit sättimas ning said kohapeal Tartu Ülikooli esindaja suulise kinnituse töö

sobivuse kohta.

Kuna 19.11.2021 seisuga ei olnud kostjalt ühtki makset laekunud, siis tuletas hageja

kostjale meelde, et 19 248 euro ulatuses on maksmata enne mööbli paigaldust

maksmisele kuulunud arve nr 3200138 ja täielikult on tasumata arved nr 2200486 ja

2200487. Võlgnevusele lisandub viivis 0,2% päevas. Kompromissina tegi hageja

ettepaneku, et „juhul kui võlg on kogu ulatuses tasutud hiljemalt 25.11.2021, loobub

hageja viivise nõudmisest“. Kostja pretensioonile ei vastanud, kuid saatis 22.-

23.11.2021 hagejale neli kaherealist e-kirja, kus heitis ebamääraselt ette mööbli

paigalduse puudusi, mis olid 25.10.2021 ja 10.11.2021 kõrvaldatud.

26.11.2021 esitas hageja kostjale uue pretensiooni põhivõla 28 734 eurot ja viivise

3752,90 euro tasumiseks.

03.12.2021 saatis kostja hagejale pikema e-kirja, kus heitis jällegi üldsõnaliselt ette

mööbli paigalduse puudusi ning tegi ettepaneku kohtuda 06.12.2021 objektil.

07.12.2021 läksid hageja töötajad objektile, vaatasid mööbli üle ning ühtki

märkimisväärset puudust ei tuvastanud. Kostja kohale ei ilmunud ja telefonile ei

vastanud. Seepeale pöördus hageja telefoni teel Tartu Ülikooli esindaja poole ning

selgus, et Tartu Ülikoolil lõpptellijana mööbli ja selle paigalduse osas pretensioonid

puuduvad. Täpsustavas e-kirjas märkis Tartu Ülikooli esindaja, et 19.11.2021 vaatas

Tartu Ülikool ise ja 22.11.2021 koos kostjaga asjassepuutuva auditooriumi üle ning

mööbli ja selle paigalduse osas märkusi polnud, märkused puudutasid vaid 4

kokkupandavat lauda klassi ees, samuti, et kostja ei ole veel soovinud mööblit TÜ-le

üle andma asuda. Seega oli kostjale hiljemalt 22.11.2021 teada, et mööbli paigalduse

puudused on likvideeritud ja mööbli lõpptellijale üleandmisele takistusi ei ole.

Tõenäoliselt takistasid auditooriumisisustuse TÜ-le üleandmist hoopis hageja

tellimuse hulka mittekuulunud nelja kokkupandava laua puudused.

Kuna kostja võlga ei tasunud, esitas hageja 13.12.2021 kostjale nõude 33 463,85

euro tasumiseks hiljemalt 15.12.2021 ja hagihoiatuse.

Kostja võlga ei tasunud, kuid saatis 23.12.2021 hilisõhtul hagejale „Nõude

leppetrahvi tasumiseks ja ettepaneku“, mille kohaselt hageja olevat kohustatud

nõuetekohaselt paigaldatud mööbli üle andma 01.10.2021 ning kuna hageja lõpetas

puuduste kõrvaldamise 07.12.2021, siis oli viivitus nõuetekohaselt paigaldatud

mööbli üleandmisega vähemalt 66 päeva. Kostja tunnistas oma põhivõlga hageja ees

summas 27 312 eurot ning teatas, et teostab tasaarvestuse leppetrahviga 8395,20

eurot ning pakkus, et pooled võiksid sõlmida kompromisslepingu, mille kohaselt

tasuks ostja müüjale koheselt 25 000 eurot ja pooled loobuvad vastastikku muudest

nõuetest teineteise vastu. Vastust oma ettepanekule soovis kostja hiljemalt

28.12.2021. 31.12.2021 tasus kostja hagejale 25 000 eurot.

Hageja edastas 04.01.2022 kostjale seisukoha, milles märkis, et kostja väited

hagejapoolse hilinemise ja viivise (leppetrahvi) kohaldumise kohta on meelevaldsed

ja kostjal ei ole õigust viivist nõuda ega teostada selle arvel tasaarvestust, samuti ei

ole hageja nõus kostja esitatud kompromissettepanekuga. Kompromissina pakkus

hageja välja, et kui kostja tasub 7000 eurot hiljemalt 10.01.2022, loobub hageja

ülejäänu võla sissenõudmisest. Kostja võlga ei tasunud.

31.12.2021 seisuga olid kostjal hageja ees järgmised sissenõutavaks muutunud

kohustused: a) mööbli valmistamise eest vastavalt lepingule enne paigaldust esitatud

arve nr 3200138, tähtajaga 02.09.2021, oli tasumata summas 19 248 eurot; b) mööbli

paigaldamise ja üleandmisakti allkirjastamise järgselt vastavalt lepingule esitatud

arve nr 2200486 summas 8064 eurot, tasumise tähtajaga 17.11.2021; c) Vastavalt

Lepingu p 5.2 lisandunud viivitusintress 0,2% tasumata summast päevas eeltoodud

kohustustelt kogusummas 5616,38 eurot; d) Seoses kostja poolt mööbli paigalduse

tööfrondi mittetagamisega tekkinud kulutuste arve nr 2200487 summas 1422 eurot,

tasumise tähtajaga 09.11.2021, lisanduva seadusjärgse viivisega summas 14,79 eurot.

Kokku moodustas kostja võlgnevus 34 365,17 eurot. 31.12.2021 tasutud 25 000

eurot jaguneb järgmiselt: esmalt 1436,79 eurot ulatuses kulutuste ja vastava viivise

katteks, seejärel 5616,38 eurot ulatuses lepingujärgse viivise katteks, ning 17 946,83

eurot ulatuses põhivõla katteks. Kostja võlgnes seejärel hagejale põhikohustusena

9365,17 eurot, millele lisandub lepinguline viivis 0,2% päevas.

Kasutamise käigus on osal mööblist ilmnenud vigu, samas on kõik vead olnud

garantiitöödega kõrvaldatavad. Valdavas osas oli mööbel (11.04.2024 seisuga)

jätkuvalt kasutuskorras. Kostja ei ole puudustest nõuetekohaselt teavitanud ega saa

VÕS § 644 lg 3 kohaselt seetõttu neile enam tugineda. Samuti on kostja

pahatahtlikult takistanud garantiitööde teostamist ega saa VÕS § 111 lg 3 kohaselt

tugineda garantii- või muu kohustuse võimalikule rikkumisele hageja poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Ebaõige on kostja väide, et

puudused eksisteerisid 18.10.2021 mööbli üleandmisele järgnenud vaegtööde

likvideerimise järgselt (s.o peale 10.11.2021). Kõik puudused tekkisid hiljem

kasutamise käigus või kostja „remonditööde” tulemusena. Perioodil 30.10.2021-

06.01.2023 ei esitanud kostja ühtki nõuetekohast pretensiooni mööbli väidetavate

puuduste kohta. Garantiitööd jäid teostamata kostja vastutegevuse tõttu.

Tõele ei vasta kostja poolt esitatud väited, et mööbli vineerdetailid ei ole piisavalt

valgeks peitsitud ja ei vasta seetõttu lepingutingimustele. Hageja esitas 16.09.2021

kostjale ja lõpptellijale mööblikompleti näidise, mille viimased üle vaatasid,

sealjuures kirjalikult fikseerides, et nii tooli kui laua näidis on „tunnistatud

vastavaks”.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

4. Vastuse kohaselt on ebaõige väide, et hageja andis üle ning paigaldas nõuetekohase

ja puudusteta mööbli. Kostjal on õigus keelduda lõppsummade tasumisest, sest

tarnitud mööblil esinesid olulised puudused, mis takistasid selle kasutamist; kostja

teavitas hagejat puudustest ning andis mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks; hageja

ei kõrvaldanud puudusi või tegi seda ebapiisavalt. VÕS § 110 lg 1 ja kohtupraktika

kohaselt on ostjal õigus tasumisest keelduda seni, kuni müüja on täitnud oma

puuduste kõrvaldamise kohustuse. Täitmisest keeldumine oli proportsionaalne ja

kooskõlas õiguskirjanduse ning kohtupraktika põhimõtetega. Hageja oli juba saanud

üle 90% müügihinnast, mistõttu oli põhjendatud hageja lepingurikkumise ja hageja

reaalsete makseraskuste ja saneerimismenetluse tõttu tasu maksmata jätta.

Hageja nõue 1422 euro suuruse lisakulu (paigalduse tühistamise ja ladustamise

kulud) hüvitamiseks on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Müügileping ei pane

ostjale töövõtulepingule omaseid kaastöökohustusi, nagu objekti paigaldusvalmiduse

tagamine jms. Kostja ei saanud mõjutada objekti valmidust ega vastutanud selle eest.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et väidetavad kulud (1422 eurot) on

tegelikult tekkinud, on põhjendatud ega ole kattuvad muude lepinguliste või

garantiikohustustega.

Teine osamakse muutus sissenõutavaks alles pärast kaupade tarnimist, üleandmise-

vastuvõtu akti allkirjastamist ja puudusteta kauba üleandmist. Hageja ei esitanud

üleandmise-vastuvõtu akti enne 18.10.2021, mistõttu puudus tal õigus nõuda II

osamakse tasumist varasemalt. Lisaks leppisid pooled pärast puuduste ilmnemist

(laudade konstruktsioonivead, käetugede logisemine jm) suuliselt kokku, et teise

osamaksena tasutakse ainult toolide maksumus (4488 eurot), mida hageja

aktsepteeris ja millele ta ei esitanud vastuväiteid.

Kostja ei tunnista ega ole tunnistanud hageja nõudeid. Kostja 23.12.2021 tehtud

kompromissettepanekust ei tulene mitte võla tunnistamine, vaid ettepanek vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja pakkus välja, et tasub täiendavalt 25 000 eurot,

kui pooled loevad kõik vastastikused nõuded lõppenuks. 23.12.2021 avaldusest

nähtub selgelt, et tegemist oli ettepanekuga tasaarvestada vastastikused nõuded ja

lõpetada vaidlus kompromissiga, mitte tunnistada hageja nõuet. Kostja märkis

ettepanekus selgelt, et kui hageja ei vasta tähtajaks, loetakse vaikimist nõustumiseks.

Hageja ei esitanud vastuväiteid ega keeldunud kompromissist enne, kui kostja oli

juba 25 000 eurot tasunud.

Kostja teavitas hagejat puudustest järjepidevalt nii üleandmisel (18.10.2021 akt, e-

kirjad, fotod) kui ka hilisemates kirjavahetustes, täpsustades puuduste olemust ja

ulatust. Hageja ise tunnistas puuduste olemasolu ja lubas neid korduvalt kõrvaldada,

kuid ei esitanud kunagi parandustööde akti ega tõendanud puuduste tegelikku

kõrvaldamist.

Hageja väide, et kostja takistas garantiitööde tegemist, ei ole tõendatud ega

põhjendatud. Kostjal on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda tasu maksmisest seni,

kuni hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ega puudusi kõrvaldanud.

Riigikohtu praktika kohaselt on tellijal õigus kinni pidada tasu, kui töö või kaup ei

vasta lepingutingimustele, eriti kui puudused on olulised ja püsivad. Seega on kostja

õigustatult keeldunud tasu maksmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Kolmas ehk viimane osamakse muutus sissenõutavaks 17.01.2022, kui möödus

lepingus ette nähtud 30-päevane tähtaeg hooldusjuhendite üleandmisest, mille alusel

võis hageja esitada kostjale arve alates 16.12.2021. 18.10.2021 üleandmisel

fikseeritud puudused, mida hageja ei kõrvaldanud ja mille alusel oli kostjal õigus

keelduda tasu maksmise kohustuse täitmisest. Asjaolu, et hooldusjuhendeid

18.10.2021 üle ei antud, tuleneb 18.10.2021 aktist, mille kohaselt ei ole dokumente

üle antud.

Kostja hinnangul on hageja võimalikud nõuded kostja vastu lõppenud

tasaarvestusega kostja leppetrahvinõudega.

5. Kostja esitas vastuhagi, paludes välja mõista Enima Trade OÜ-lt Saloni

Büroomööbli AS kasuks leppetrahvi 8056 eurot ja viivise leppetrahviga tasumisega

viivitamiselt perioodi 17.12.2021-24.03.2023 eest 7457,08 eurot ning jätta vastuhagi

menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.

6. Vastuhagi põhjenduste kohaselt nõuab kostja leppetrahvi ja viivise tasumist,

tuginedes lepingu p-le 5.2, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2%

päevas tähtaegselt mittekohaselt üleantud, üleandmata või vastuvõtmata jäetud

kaupade maksumuselt iga viivitatud päeva eest, seega peab hageja lepingu järgi

maksma leppetrahvi mittekohase üleandmisega viivitamise eest. Poolte kokkuleppel

pidi mööbli paigaldus olema lõpetatud 5 tööpäeva jooksul pärast paigalduse

alustamist, mis pidi toimuma hiljemalt 15.09.2021. E-kirjavahetus (24.08.2021)

kinnitab, et paigaldustähtaeg oli mõlema poole poolt aktsepteeritud.

Hooldusjuhendid, mis on lepingu kohaselt nõuetekohase üleandmise lahutamatu osa,

anti kostjale üle alles 16.12.2021. Seega viivitas hageja müügilepingu kohustuste

nõuetekohase täitmisega vähemalt 76 päeva (02.10.2021–15.12.2021). Tegelikult on

kohustused nõuetekohaselt täitmata tänaseni, sest hageja ei ole mööblit tänaseni

korda teinud ega täitnud lepingust tulenevat garantiikohustust. Eeltoodust tulenevalt

on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 8056 eurot (53 000 eurot x 0,2% x 76

päeva) müügilepingu punkti 5.2 alusel. Lisaks on kostjal õigus nõuda viivist

tasumata leppetrahvilt perioodi 17.12.2021 kuni 24.03.2023 eest summas 7457,08

eurot.

VASTUS VASTUHAGILE

7. Hageja vaidleb vastuhagile vastu.

8. Vastuväidete kohaselt puudub lepingus leppetrahvi kokkulepe. Hageja ei ole mööbli

üleandmisega viivitanud. Kostja ei saa nõuda viivist kogu mööbli maksumuselt kuni

selle väidetavate puuduste kõrvaldamiseni ega ka hooldusjuhendi üleandmisega

viivitamise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 28.06.2021 lepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt 168

kokkupandava tooli ja laua komplekti vastavalt kostja joonistele ning paigalduse

õppehoonesse Tartus.

-

Pooled leppisid kokku lepingu hinnas 53 000 eurot, koos käibemaksuga 63 000

eurot.

-

Lepingu järgi pidi mööbel olema paigaldatud 31.08.2021.

-

Kostja on hagejale tasunud I osamakse (ettemakse) 31 800 eurot; 04.10.2021 4488

eurot; 31.12.2021 25 000 eurot.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud leping on müügileping või

töövõtuleping, kas ja millal on hageja tasunõuded sissenõutavaks muutunud, kas

vaegtööd on kõrvaldatud, kas kostja on puudustest õigeaegselt teavitanud ning kas

kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue.

12. Kohus määratleb esmalt pooltevahelise õigussuhte (I), seejärel hindab tasunõude

sissenõutavust (II), tasu maksmisest keeldumise aluste esinemist (III), paigaldamise

ja ladustamisega tekkinud kahjunõude põhjendatust (IV), käsitleb viivisemäära

põhjendatust (V), teeb otsustuse hageja esitatud põhi- ja kõrvalnõude kohta (VI),

käsitleb kostja tasaarvestusavaldust ja leppetrahvi (VII), teeb otsustuse vastuhagis

esitatud nõude kohta (VIII) ning viimasena jaotab menetluskulud (IX).

I

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud leping on töövõtuleping või müügileping.

Hageja on seisukohal, et tegemist on töövõtulepinguga, kostja leiab, et tegemist on

müügilepinguga. Arvestades, et pooled on menetluse kestel erinevalt määratlenud

sõlmitud lepingu olemust, siis kohus kvalifitseerib esmalt selle, kas poolte vahel

28.06.2021 sõlmitud leping on müügileping või töövõtuleping.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava

asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus selle üle, et Enima Trade OÜ pidi

kokkuleppe kohaselt valmistama konkreetsetele tunnustele vastavad 168

auditooriumitooli ja 168 auditooriumilauda, ning seejärel toolid ja lauad paigaldama.

15. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb

lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige

arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise

asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud,

lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja

eesmärki ning tavasid ja poolte vahelist praktikat (vt Riigikohtu 12. mai 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19; 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

167-12, p 12; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

16. VÕS §-st 29 tulenevad lepingu tõlgendamise üldised kriteeriumid ja töövõtulepingu

mõiste tuleneb VÕS §-st 635. Kohus leiab, et töövõtulepinguga on tegemist siis, kui

lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi ja lepingu juures on esmase

tähtsusega töö tegemine või teenuse osutamine, aga mitte võõrandamine. Puudub

vaidlus, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal ei olnud auditooriumitoolid ega -

lauad valmis, vaid neid hakati alles valmistama. Kohtu hinnangul on lepingul mõned

müügilepingule vastavad tingimused, kuid suurem osa tingimusi vastavad

töövõtulepingule. Arvestades, et leping ei ole osadeks jagatav, siis kohtu hinnangul

sõlmisid pooled lepingu, mis oma sisult vastab kõige enam töövõtulepingule.

II

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt poolte vahel sõlmitud

lepingu alusel tasu, sh kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja väitel jättis

hageja töödel esinenud puudused parandamata, mistõttu ei ole tasunõue

sissenõutavaks muutunud. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada

maksetingimusi pooltevahelises kirjalikus lepingus. Lepingu p 3.2.3 järgi kohustus

ostja tasuma müüjale ettemaksu 31 800 eurot, enne toodete paigaldust objektil 23

736 eurot ja ülejäänud 8064 eurot 30 päeva jooksul pärast kauba ja hooldusjuhendite

üle andmist ostjale müüja poolt esitatud arve ja üleandmise-vastuvõtmise akti alusel

(dtl 38).

18. Eeskätt on pooltel erimeelsus selle üle, millal muutus sissenõutavaks teine

lepingujärgne makse summas 23 736 eurot.

Hageja võib kostjalt tasu nõuda, kui hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7

mõttes sissenõutavaks. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub

tasunõue sissenõutavaks juhul, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Pooltel on vaidlus asjaolus, mida on mõeldud teise osamakse tähtpäeva tingimuse

„enne toodete paigaldust objektil“ all. Kostja on seisukohal, et kuna hageja

komplekteeris tooted samaaegselt nende paigaldamisega, siis sai kostja alles

11.10.2021 kontrollida tarnitud toodete vastavust lepingutingimustele. Enne

nimetatud kuupäeva ei olnud hagejal õigus nõuda lepingu punkti 3.1.1 ja 3.2.3 alusel

teise osamakse tasumist.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos

teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku

olemusest ja eesmärgist. Hageja 29.03.2021 hinnapakkumises on tingimus „teise osa

tasumine vahetult enne kättesaamist” (dtl 23). 04.06.2021 tellimuse kinnituses on

sätestatud „Ülejäänud summa tasuda enne paigaldamist” (dtl 30). Hageja seaduslik

esindaja A.A teatab 14.06.2021 e-kirjas: „Makse-ettepanekust ma samuti ei tagane,

enne tarnet peab olema tasutud kogu summa ilma paigalduse maksumuseta” (dtl 35).

Seepeale kostja muudab maksetingimusi oma standardlepingu tekstis (vt kostja

18.06.2021 e-kiri, dtl 34) sõnastades lepingu p 3.2.3 ümber sõlmitud kujule.

Varasemalt ehk enne 18.06.2021 parandust olid Lepingu p 3.2.3 maksetingimused:

„Ostja kohustub tasuma Müüjale 50% (31 800 €) ettemaksu, ülejäänud 50% (31 800

€) 30 päeva jooksul pärast kauba ja hooldusjuhendite üle andmist Ostjale Müüja

poolt esitatud arve ja üleandmise-vastuvõtmise akti alusel” (dtl 586). Peale parandust

on tekst alljärgnev: „Ostja kohustub „tasuma Müüjale ettemaksu 31 800 €, enne

toodete paigaldust objektil 23 736 € ja ülejäänud 8 064 € 30 päeva jooksul pärast

kauba ja hooldusjuhendite üle andmist Ostjale Müüja poolt esitatud arve ja

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel” (dtl 38). Hageja on lepingueelselt,

lepingutekstis kui lepingu täitmisel nõudnud, et kogu mööbli maksumus peab olema

tasutud enne paigaldust objektile. Kostja on sellise lepingutingimusega nõustunud.

Kohtu hinnangul sisaldub seega lepingus kokkulepe, et kogu mööbli maksumus (55

536 € koos käibemaksuga) peab olema tasutud enne, kui hageja transpordib mööbli

objektile ja asub seda seal paigaldama. Juhul kui poolte eesmärgiks oli makse

teostamine tarnimise ja paigaldamise vahel, oleks see pidanud selliselt ka lepingus

kajastuma.

Hageja kirjutab 01.09.2021 e-kirjas, et „tuletan meelde, et vastavalt meie

kokkuleppele on makse laekumine tingimuseks, et alustame paigaldust“ (dtl 49),

samuti 06.09.2021 e-kirjas, et „Kauba teie lattu üle andmiseks kehtivad samad

tingimused, mis objekti alustamise puhul - palun tasuge arve ja ma lasen Adducol

kohe kauba teie juurde tuua” (dtl 47).

Hageja on poolte 24.08.2021 e-kirjavahetusega tõendanud, et pooled leppisid kokku,

et paigalduse alustatakse 06.09.2021 (dtl 44). Selleks ajaks oli hageja mööbli valmis

tootnud, metallosad Tartusse transportinud ja värvinud ning kogu mööbel oli

paigalduseks valmis. Lepingu kohaselt muutus teine osamakse summas 23 736 eurot

sissenõutavaks, kui mööbel oli toodetud ja paigalduseks valmis (ehk enne

tarnet/kättesaamist/paigaldust objektile). Seetõttu esitas hageja 01.09.2021 kostjale

arve nr 3200138 summas 23 736 maksetähtajaga 02.09.2021 (dtl 46).

Kostja tugineb tasu maksmisest keeldumisel sellele, et mööblil olid puudused. Kohus

leiab, et ebaõige on kostja väide, et puudused eksisteerisid 18.10.2021 mööbli

üleandmisele järgnenud vaegtööde likvideerimise järgselt (s.o peale 10.11.2021).

VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. VÕS § 643 lõikest 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks

tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö

ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö

tegemist.

Lepingu p 3.2.2 oli kostjal kohustus teavitada puudusest kirjalikult taasesitatavas

vormis 14 päeva jooksul. Lepingu p 6.6 kohaselt tuli esitada pretensioon, kus „ära

näidata defektse Kauba või Kauba detaili nimetus, vea kirjeldus ja foto defektsest

Kaubast või Kauba detailist” (dtl 37-38). Perioodil 30.10.2021 - 06.01.2023 ei

esitanud kostja ühtki nõuetekohast pretensiooni mööbli väidetavate puuduste kohta.

22.11.2021 – 09.12.2021 saatis kostja vaid mõnerealisi e-kirju ebamääraste

etteheidetega. Alles pärast hagiavalduse esitamist (01.04.2022) pöördus kostja

11.04.2022 hageja poole, edastades 08.04.2022 kuupäeva kandva mööbli ülevaatuse

protokolli, mille kohaselt esinevad mööblil kolm puudust: „auditooriumitoolide

käetoed loksuvad, vajalik ennetavalt uuesti kinnitada; osad toolid kriuksuvad, vajalik

kõrvaldada kriuksumine; 1 tool TÜ remondimehe poolt parandatud” (dtl 575-577).

Muude puuduste esinemist ei tuvastatud. Sellest saab järeldada tõsiasja, et mööbli

puudused tekkisid ekspluatatsiooni käigus hiljem.

Peale seda, kui hageja üritas kahel korral (dtl 577) kokku leppida aega mööbli ja

võimalike puuduste ülevaatamiseks, teatas kostja 18.04.2022 et „Kuna Enima ei

suutnud operatiivselt reageerida ja puuduseid kõrvaldada, siis ei jäänud muud üle,

kui need tuli kiirelt omal käel parandada.” (dtl 576). Kohus nõustub hagejaga, et

sellest järeldub, et 08.04.2022 seisuga oli mööblil vaid piiratud arv kiiresti

kõrvaldatavaid defekte.

Kohus leiab, et kostja ei saa tugineda töövõtulepingu järgsete kohustuste täitmisest

keeldumisel garantiikohustusele. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika järgi tuleb

eristada töövõtulepingut ja garantiisuhet. Samuti on Riigikohtu praktika kohaselt

garantii sisuks ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii

kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekib garantiilepingu alusel

võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta

töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt

Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-2-1-7-14, p 11, 28.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-177-11, p 12; 06.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja teine osamakse sissenõutavaks

muutunud 02.09.2021.

19. Poolte vahel puudub vaidlus, et 04.10.2021 tegi kostja hagejale ülekande 4488 eurot

selgitusega „ettemaks auditooriumitoolid“. Kostja leiab, et pooled on suuliselt kokku

leppinud, et seoses laudadel ilmnenud puudustega pidi kostja teisest lepingujärgsest

osamaksust tasuma vaid toolide maksumuse summas 4 488 eurot. Hageja hinnangul

poolte vahel sellist kokkulepet sõlmitud ei ole ning tegu on teise osamakse osalise

tasumisega.

VÕS § 13 lg 1 ja 2 järgi võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on

lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu

muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku

üldosa (TsÜS) § 83 lg 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral

tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja vastuväide, et pooled sõlmisid suulise

kokkuleppe, et teise osamaksena tasutakse ainult toolide maksumus 4488 eurot.

Hageja esindaja K.R kirjutas 28.09.2021 kostja esindajale: „Saadan tänase telefoni

nõupidamise ja kokkuleppe kokkuvõtte /.../ Täna 28.09.21 telefoni teel nõupidamisel

leppisime kokku J.Liivi tn Tartu Ülikooli õppehoone auditooriumis paigaldatavate

Enima poolt tarnitud auditooriumi toolide ja laudade kohta /…/ Lepiti kokku, et

Saloni tasub praeguses olukorras lepingu maksumusest toolide maksumuse. Laudade

eest tasumiseks, leiab Enima parandus lahenduse, mis tagab ja väldib auditooriumi

laudade välja tuleku nende korpuse kastidest.“ Eelnevale vastas hageja seaduslik

esindaja A.A 29.09.2021 „Kõik on nii nagu rääkisime.“(dtl 60-61).

Ebaõige on kostja väide, et hageja tasutud summale vastuväiteid ei esitanud. Nii on

hageja saatnud 19.11.2021 e-kirja teemareaga „tasumata arved“ kostjale, milles on

selgesõnaliselt kirjas, et arve nr 3200138 on võlas summas 23 736 eurot (dtl 72).

Kohus nõustub hagejaga, et hageja on läbivalt nõudnud, et kogu mööbli maksumus

peab olema tasutud enne paigaldust. Kohtu hinnangul seisnes poolte kokkulepe

selles, et kostja tasub esialgu osa ja hiljem terve osamakse. Siiski oleks ka selline

kokkulepe lepingu p-s 10.2 nõutud kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu tühine.

20. Poolte vahel on vaidlus, millal muutus sissenõutavaks viimane osamakse. Hageja on

seisukohal, et kuna 18.10.2021 allkirjastasid pooled üleandmise akti, siis edastas

hageja 26.10.2021 arve nr 2200486 lepingujärgse kolmanda osamakse 8064 eurot

tasumiseks 30 päeva jooksul mööbli üleandmisest maksetähtajaga 17.11.2021.

Hageja leiab seega, et viimane osamakse summas 8064 eurot muutus sissenõutavaks

17.11.2021. Kostja leiab, et viimane osamakse muutus sissenõutavaks 17.01.2022,

kui möödus 30 päeva dokumentide üleandmisest.

Lepingu p 3.2.3. järgi tuli tasu maksta kolmas osamakse 8064 eurot 30 päeva jooksul

pärast kauba ja hooldusjuhiste üleandmist arve ja üleandmis-vastuvõtmisakti alusel.

Hageja on seisukohal, et kostja on tööd vastu võtnud. Vaidlus puudub, et

üleandmisakti allkirjastasid pooled 18.10.2021 (dtl 64). Üleandmisaktile on märgitud

vaegtööd: „korrigeerida ridasid, käetugesid, toolide ja laudade asetust“. Adduco

teostas vaegtööd 25.10.2021, misjärel hageja edastas 26.10.2021 kostjale arve nr

2200486 summas 8064 eurot. Hageja on Tartu Ülikooli esindaja e-kirjaga tõendanud,

et 19.11.2021 vaatas Tartu Ülikool ise ja 22.11.2021 koos kostjaga asjassepuutuva

auditooriumi üle ning mööbli ja selle paigalduse osas märkusi polnud, märkused

puudutasid vaid 4 kokkupandavat lauda klassi ees (dtl 77). Nimetatud neli

kokkupandavat lauda hageja tellimuse sisse ei kuulunud.

Kohus leiab, et kostja 03.12.2021 ja 08.12.2021 e-kirjas (dtl 119, 122) olevad

etteheited on üldised ja ebamäärased. Samas on näha poolte kirjavahetusest, et

hageja tegeles probleemidega jooksvalt ja pakkus välja lahendusi (dtl 107-117).

Kohus nõustub hagejaga, et kostjale oli hiljemalt 22.11.2021 teada, et mööbli

paigalduse puudused on likvideeritud ja mööbli lõpptellijale ehk Tartu Ülikoolile

takistusi ei ole. Kostja on küll saatnud hagejale e-kirju, kuid etteheited on

ebamäärased (dtl 117-123).

Kohus selgitab, et lepingus kokku lepitud üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamine on sisuliselt poolte kokkulepe tööde üleandmise kohta. Kohtu

hinnangul on eluliselt usutav, et üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti üle ka

hooldusjuhendid, sest vastasel korral oleks see puudus olnud üleandmise-

vastuvõtmise aktis kajastatud. Hageja 07.10.2021 e-kirjast, milles on küll kirjas, et

„Saadan kasutusjuhendi kohe ära“ ei nähtu, et kirjal oleks manuseid (dtl 63).

Tõendina esitatud pdf-faili ei saa lugeda manuseks (dtl 578-580). Siiski ei saa kohtu

hinnangul poolte e-kirjavahetusest, kus 15.12.2021 kostja kirjutab, et „Puuduvad

hooldusjuhendid. Palun saada kiiresti, peame Ülikoolile üle andma. Vaja kõik korda

saada, et saame maksta,“ ja millele hageja vastab: „Edastan veelkord kasutus- ja

hooldusjuhendi. See on ka paberkujul teile üle antud projekti üleandmisel 13.10.“

(dtl 507) järeldada, et hooldusjuhendeid varasemalt üle ei antud. Kohus järeldab

sellest, et hooldusjuhendid anti üle hiljemalt 18.10.2021 ning seetõttu muutus kolmas

osamakse sissenõutavaks 17.11.2021.

21. Kohus märgib seoses muude kostja etteheidetega mööbli osas järgmist. Lepingus

puudus kokkulepe, et tooted peavad olema tarnitud komplekteeritud kujul. Kohus

nõustub hagejaga, et ebaõiged on kostja väited, et mööbli vineerdetailid ei ole

piisavalt valgeks peitsitud ega vasta seetõttu lepingutingimustele. Asjatundja Kaimo

Kiiman on oma arvamuses (dtl 644) märkinud, et mööbli spetsifikatsioonis ja

tellimuse kinnituses märgitud „valge peits, matt lakk” annab vaid ebamäärase

kirjelduse, millele aga auditooriumis oleva mööbli viimistlus vastab. Reeglina

konkreetset viimistlust soovides lepitakse kokku viimistlusnäidis ja see kinnitatakse

tellija poolt. Vaidlus puudub, et hageja esitas 16.09.2021 kostjale ja lõpptellijale

(TÜ) mööblikompleti näidise, mille viimased üle vaatasid, sealjuures kirjalikult

fikseerides, et nii tooli kui laua näidis on „tunnistatud vastavaks” (dtl 59). Seega

puudub alus etteheiteks selle kohta, et mööbel ei ole valgeks peitsitud.

22. Poolte vahel on vaidlus kostja poolt tehtud ülekande 25 000 euro tähenduse üle.

Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, et ostja tasub müüjale koheselt 25

000 eurot ja pooled loobuvad vastastikku muudest nõuetest teineteise vastu.

31.12.2021 tasus kostja hagejale 25 000 eurot. Hageja saatis 04.01.2022 kostjale

vastuse, et ei ole kompromissiga nõus ja märkis, et kostja võlgneb hagejale 9 365,17

eurot, millele lisandub viivis 0,2% päevas (dtl 87-88). Kompromissina pakkus hageja

välja, et kui kostja tasub 7000 eurot, loobub hageja ülejäänud võla sissenõudmisest.

Puudub vaidlus, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi. Samas nähtub kostja

käitumisest, et ta tegi ülekande ära, ootamata ära hageja seisukohta, kohtu hinnangul

saab sellest järeldada, et kostja tunnistas võlgnevuse olemasolu.

III

23. Seoses kostja väitega, et kostja võis VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda puudustega

mööbli eest tasumisest, kuna hageja ei suutnud pikema aja jooksul ning peale

korduvaid pretensioone mööblil ja paigalduses esinevaid olulisi puuduseid

kõrvaldada, leiab kohus järgmist. VÕS § 644 kohaselt peab tellija teatama töö

lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul

töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja

arvatud saamata jäänud tulu.

Puudub vaidlus, et tellimus oli suur, ligi 170 lauda ja samapalju toole. Kohus leiab, et

kostja on esitanud mööblile ja selle paigaldusele etteheiteid vaid üldsõnaliselt, täpselt

välja toomata, millisel auditooriumilaual või -toolil milline väidetav puudus esineb.

Ainuüksi seetõttu ei saa kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna

õiguskaitsevahendi kasutamisel (sh leppetrahvi nõudmisel) mööbli väidetavale

mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja poolte kirjavahetusega

tõendanud, et kostja ei taganud objektil lepingus kokkulepitud ajal

paigaldusvalmidust (dtl 44-45, 47) ning elektrikaabelduse järel ootamine pikendas

ooteaega veelgi (dtl 54-54). Kostja esitatud fotod ei tõenda kaabelduse olemasolu,

sest fotodelt ei ole tuvastatav nende tegemise aeg (dtl 507-508).

Hageja on tõendanud, et hiljemalt 22.11.2021 olid paigaldusega seotud vaegtööd

likvideeritud (dtl 77). Seetõttu ei ole kostja vastuväide tasumisest keeldumiseks

põhjendatud. Üldteadaolevalt on mahukate töövõttude puhul puuduste esinemine

tavapärane ja objektidel kõrvaldatakse vaegtöid. Käesoleval juhul tuleb ka arvestada,

et kostja ei tellinud mõnd hageja valmistoodet, vaid kostja juhiste järgi toodetud

eritellimusmööbli konkreetse auditooriumi tarbeks.

24. Puudub vaidlus, et auditooriumi mööbel on kasutuses ka käesoleval ajal. Kostja on

esitanud Roman Adami 04.09.2023 „Ülevaatusakti“ (dtl 604-612), mille järgi tuleks

sisuliselt mööbel ümber vahetada. R. Adami sõnul „Kõiki tooteid on võimalik

parandada, kuid arvestades parandustööde mahtu, samuti olemasolevate toodete

demonteerimise ja parandamisega kaasnevaid etteteadmata lahendusi, on küsitav

olemasolevate toodete parandamise mõistlikkus“ (dtl 608). Hageja on esitanud

Karmo Kiimani asjatundja arvamuse (dtl 643-649). Karmo Kiimani arvamuse

kokkuvõttes märgib asjatundja, et 11.04.2024 seisuga „esineb Mööblil puuduseid,

mille tekkepõhjuseid ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Kõik esinevad puudused

on kõrvaldatavad ja parandatavad” (dtl 648). Samuti, et kostja esitatud Roman

Adami arvamuses viidatud puuduseid valdavalt ei esinenud (dtl 643) ning

„Ülevaatusele saabudes oli auditoorium kasutuskorras, ühtki istet, lauda ega käetuge

ei olnud irdunud ega eemaldunud”. Lähtuvalt asjatundja arvamusest on probleemsed

peamiselt kuni 30 tooli, mille puhul istme maksimaalsel külgsuunas liigutamisel on

võimalik istme kinnitustihvti väljumine kinnitusavast tooliraamis. Viga on võimalik

parandada kasutades pikemate tihvtidega kinnitusdetaile (vt dtl 646). Samuti on

mõistlik muuta tugevamaks toolide käetugede kinnitust, sest osad käetoed loksuvad.

Viga on võimalik parandada muutes käetoe kinnitusvahendit (vt dtl 645). Seega

oleksid puudused kõrvaldatavad garantiitööde käigus.

25. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu

maksmise kohustus vastastikused kohustused, sest garantii andmine ja kehtivus ei

sõltu töövõtulepingust ja selle täitmisest ei või töövõtja keelduda VÕS § 111 lg-le 1

tulenevalt (RK TsKo 3-2-1-73-10, p 34). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja keelduda

töövõtulepingujärgse makse tasumisest, viidates garantiitööde tegemise minetustele.

Pooltevahelise lepingu (dtl 37-38) p 6.2, 6.5 ja 6.6 sätestavad: „Garantii kehtivuse

ajal kohustub Müüja defektse või muul viisil Lepingule mittevastava Kauba või

kauba detaili tasuta asendama või parandama poolte poolt kokkulepitud aja jooksul,

aadressil J. Liivi 2, 50409 Tartu, punktis 6 märgitud pretensiooni kättesaamisest

arvates. Garantiist tulenevate õiguste teostamiseks peab Ostja garantiiajal ilmnenud

defektidest Müüjale teatama kirjalikult mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

Kauba defektist teada sai või pidi teada saama. Pretensioonis tuleb ära näidata

defektse Kauba või Kauba detaili nimetus, vea kirjeldus ja foto defektsest Kaubast

või Kauba detailist.“ Lepingu p 3.2.2 kohaselt kohustub kostja lepingutingimustele

mittevastavusest teatama koheselt, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul alates

puuduse avastamisest. Seega tuli defekti avastamisel 14 päeva jooksul esitada

kirjalikus vormis teade hagejale.

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole puudustest nõuetekohaselt teavitanud ega saa

VÕS § 644 lg 3 kohaselt seetõttu neile enam tugineda. Samuti on kostja

pahatahtlikult takistanud garantiitööde teostamist ega saa VÕS § 111 lg 3 kohaselt

tugineda garantii- või muu kohustuse võimalikule rikkumisele hageja poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Lisaks on kostja ise teostanud

mööbli kallal omal käel teadmata hulga „parandustöid” ning selle tulemusena võis

mööbli seisund halveneda. Ühtlasi on seoses eelnevaga pooltevahelise lepingu p 6

sätestatud garantii kehtetuks muutunud. Asjatundja Karmo Kiiman on tuvastanud, et

„Mööblit on ekspluatatsiooni käigus või enne üleandmist nähtavalt erinevate

võtetega remonditud. Toolide põrandakinnituse betoonikruvisid on asendatud tüübel/

kruvi tüüpi kinnitustega. Ülevaatuse hetkel ei tuvastanud ühtegi lahtist tooliraami.

Lauakomplektide kaste on confirmat-tüüpi koostekruvidega külgedelt korrigeeritud.

Toolide käetugede kinnitusi on parandatud, kruvid on asendatud pikematega, see

võib olla ka põhjustanud käetugede vineeri osalisele lõhenemise. Kas remonttöid on

tehtud enne või peale auditooriumi kasutuselevõttu, on tagantjärele keeruline

hinnata. Samuti, et „osade käetugede kinnitusi on parandatud, kruvid on asendatud

pikematega, see võib olla ka põhjustanud käetugede vineeri osalisele lõhenemise”

(dtl 644).

Kostja on esitanud 27.12.2022 fotomaterjali mööbli kohta (dtl 260-480). Kostja on

rõhutanud, et 27.12.2022 toimus ülevaatus koos Tartu Ülikooli esindajaga, mille

kohta vormistati akt, milles on fikseeritud kõik sellel hetkel avastatud puudused (dtl

179-182). Olulises osas on 27.12.2022 puudused samad, mis 18.10.2021

üleandmisel.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kirjaliku teate koos väidetavate vigade

täpsema kirjelduse ja fotodega edastas kostja alles 06.01.2023 (dtl 177-190). Kohus

nõustub hagejaga, et kui puudused eksisteerisid terve 2022. aasta vältel, aga kostja

teavitas neist alles 06.01.2023, siis järeldub sellest, et kostja ei ole teatanud

puudusest korrektselt õigeaegselt, ega saa neile enam VÕS § 644 lg 3 kohaselt

tugineda.

26. Kohus märgib, et kostja positsioon menetluses on vastuoluline. Nii näiteks hakkas

kostja alles vastuhagis väitma, et hageja ei kõrvaldanud kõiki mööbliga seotud

puudusi hiljemalt 07.12.2021 ja seetõttu oli kostjal alus keelduda tasu maksmisest.

Varasemalt (enne kohtumenetlust ja eelistungi ajal) oli kostja seisukohal, et hageja

kõrvaldas kõik puudused „alles 07.12.2021” (kostja leppetrahvi nõue (dtl 83, 84);

kostja vastus hagile p 3.33 (dtl 105); kostja 05.12.2022 seisukoht p 2.40 (dtl 156);

13.12.2022 eelistungi protokoll lk 6 (dtl 167, lõpus). Enne kohtumenetlust kostja

mööbli puudustele viidates tasumisest ei keeldunud.

Samuti kostja ühelt poolt nõudis garantiitööde tegemist, kuid hageja korduvatele

ettepanekutele 2023 jaanuaris ja veebruaris aega kokku leppida (dtl 259 ja dtl 481-

497) ühtki kuupäeva ei kooskõlastanud ja garantiitöödega alustada ei võimaldanud.

Tagatipuks teatas kostja 20.02.2023, et kuna hageja ei ole 06.01.2023 pretensioonis

antud tähtaja (16.01.2023) jooksul puuduseid parandanud ning hageja on keeldunud

mõistlikust koostööst, siis VÕS § 222 lgle 5 viidates korraldab kostja ise puuduste

kõrvaldamise (dtl 503-504).

IV

27. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale mööbli paigaldamiseks

ettevalmistuste tegemata jätmise tõttu tekkinud kahju, mis seisneb, paigaldamise

tühistamise kuludes 1320 eurot ja mööbli ladustamiskuludes 102 eurot, kokku 1422

eurot. Lepingu punktis 3.1.7. pooltel kokkulepe, et müüja (hageja) vastutab

kolmandatele osapooltele tekkida võiva kahju suhtes kogu kahju ulatuses. Adduco on

käsitletav kolmanda osapoolena ja kelle hageja omaalgatuslikult enda kohustuste

täitmisesse kaasas. Vastavalt lepingu punktile 3.1.7. vastutab Aduccole väidetavalt

tekkinud kahju eest hageja. Seega nõuab hageja kostjalt paigaldamise viibimisest

tingitud lisakulu 1422 eurot. Kostja leiab, et pooltevahelise lepingu puhul oli

tegemist müügilepinguga, mistõttu ei ole põhjendatud hageja nõue 1422 euro

tasumiseks VÕS § 652 lg 1 alusel. Kostja väitel ta ei saanud mõjutada asjaolusid,

millal hageja sai töödega alustada. Tartu Ülikool teostas ehitustöid, mistõttu sai

paigaldamisega alustada alates 15.09.2021. Mööblit oli võimalik õppehoone

ruumidesse tarnida varem, mistõttu kostja ei vastuta mööbli hilisema tarnimise eest.

Kostja ei vastuta selle eest, et hageja otsustas paigaldusteenuse tellida Adducolt.

Kohus leiab, et hageja esitatud 09.09.2021 e-kirjavahetus Adduco OÜ-ga (dtl 50)

kahju tekkimist ei tõenda. Adduco OÜ 13.10.2021 esitatud arve nr 2110017 (dtl 51),

milles on teenuse nimetusena „Paigaldajad tellitud objektile ja tühistatud“ ei ole

ajaliselt ega sisuliselt seostatavad 09.09.2021 paigaldamise ärajäämisega. Arvelt

nähtuvad küll kulud, kuid neid kostja tegevusega seostada ei ole võimalik. Esitatud

arveid ei ole võimalik seostada hageja väidetava kahjuga. Seetõttu jätab kohus

kahjunõude 1422 eurot koos viivisega rahuldamata.

V

28. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Lepingu p 5.2 kohaselt on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise

korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata

summast või mittekohaselt üleantud või üleandmata või vastuvõtmata jäetud Mööbli

maksumusest iga viivitatud päeva eest (dtl 38).

Kostja väitel on viivisemäär 0,2% päevas tühine tingimus, sest nimetatud viivisemäär

ületab seadusjärgset viivist üle 9 korra. Alternatiivselt kuulub viivis kostja arvates

vähendamisele, sest kostja on kohtuväliselt tasunud lepingu kogumaksumusest 63

600 eurost hagejale 61 288 eurot ehk 96,4%. Seega on suuremas osas hageja

lepinguga ettenähtud tasust kätte saanud, millest tulenevalt on suuremas ulatuses

kostja ostusumma hagejale tasunud. Lisaks on kostja hinnangul viivise

vähendamiseks asjaolu, et hageja tarnitud mööbel oli oluliste puudustega (lauad ei

olnud funktsionaalselt kasutatavad, toolid lagunesid laiali), ning paigaldus

ebakvaliteetne (lauad ja toolid kõiguvad põrandas, kuna poldid on üle keeratud ja

käetoed loksuvad). Arvestades eeltoodud asjaolusid kuulub viivis nullini

vähendamisele.

Riigikohtu praktika järgi viivist sellises määras (0,2% viivitatud summast päevas) ei

saa pidada seadusega vastuolus olevaks ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega.

Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole

erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega (RK TsKo 3-2-1-5-13, p

49). Seega ei anna kostja väited alust järeldada, et viivisekokkulepe on

tüüptingimusena tühine. Samuti puudub kohtu hinnangul alus viivise vähendamiseks.

VI

29. VÕS § 88 lg 8 ja 9 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele

tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hageja on esitanud VÕS § 88 lg 8

kohase arvestuse, kuidas jaguneb 31.12.2021 tasutud 25 000 eurot (dtl 81). Hageja

arvestas laekunud 25 000 eurost esmalt 1436,79 eurot ulatuses kulutuste ja vastava

viivise katteks, seejärel 5616,38 euro ulatuses lepingujärgse viivise katteks, ning 17

946,83 eurot ulatuses põhivõla katteks. Kostja võlgnes seejärel hagejale

põhikohustusena 9365,17 eurot, millele lisandub lepinguline viivis 0,2% päevas.

Kuna kohus jättis kahjunõude 1436,79 eurot rahuldamata, jaguneb tasutud 25 000

eurot viivise 5616,38 eurot ja põhivõla 19 383,62 euro vahel. Seega oli 31.12.2021

seisuga kostjal hageja ees põhivõlg 7910,38 eurot.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7910,38 eurot ja viivis

hagiavalduse esitamise seisuga 31.12.2021-31.03.2022 1439,69 eurot, kokku

9350,07 eurot.

31. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 7910,38

eurot viivisemääraga 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

VII

32. Kostja leiab, et hageja võimalikud nõuded on lõppenud kostja leppetrahvinõudega

tasaarvestamisega. Ühtlasi on kostja esitanud vastuhagi leppetrahvi nõudega. Kostja

leiab, et hageja peab leppetrahvi maksma, kuna hageja ei ole töid kostjale üle andnud

lepingus kokkulepitud ajal. Hageja väidab, et ta ei ole tööde teostamisega viivitanud.

33. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut

rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Lepingu 5.2.

sätestab, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on poolel

õigus nõuda viivitavalt poolelt viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summast või

mittekohaselt üleantud või üleandmata või vastuvõtmata jäetud kaupade

maksumusest iga viivitatud päeva eest.

34. Vastuhageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 158 lg 1 alusel, mille kohaselt

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

35. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt RK TsKo 3-2-1-36-17, p 11):

- poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

- võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

- võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

- võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal. Seega peab

vastuhageja tõendama leppetrahvi nõude eelduste esinemist.

36. Kostja leiab, et hagejal tuleb lepingu p 5.2 alusel tasuda leppetrahvi mh juhul, kui

müüja annab ostjale üle mittekohase mööbli ja leppetrahvi saab nõuda kuni puuduste

kõrvaldamiseni. Kostja on seisukohal, et kuna hagejal oli võimalik alustada mööbli

paigaldamisega alates 15.09.2021 ja hageja kinnitusel võtab paigaldus 5 tööpäeva,

siis oli hageja kohustatud nõuetekohaselt paigaldatud mööbli üle andma hiljemalt

22.09.2021. Hageja lõpetas selleks hetkeks leitud puuduste kõrvaldamise

(mittekohasuste parandamise) 07.12.2021. Seega viivitas hageja nõuetekohaselt

paigaldatud mööbli üleandmisega vähemalt 75 päeva. Arvestades lepingus sätestatud

leppetrahvi määra 0,2% päevas, siis on kostjal õigus nõuda leppetrahvi vähemalt

9540 eurot (63600*0,2%*75).

37. Vastavalt VÕS §-le 76 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse

tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui

võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et

täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

38. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele

vajalik oma kohustuste täitmiseks. Nii lepingu punktist 5.1, lepingu olemusest ja

eesmärgist kui ka mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt oli kostja kohustus tagada, et

mööblit saab objektile paigaldada. Kostja nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei

täitnud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja viivitas tellimuse kinnitamise,

lepingu allkirjastamise, ettemaksu tasumise kui tootmisjoonise kinnitamisega (dtl 16-

35, 44-45, 47-50). Kostja kinnitas tootmisjoonise 03.08.2021. Mööbli

valmistamiseks jäi 27 päeva (04.08-31.08.2021). 24.08.2021 leppisid pooled kokku

paigalduse alustamises 06.09.2021. Hageja pidi selgitama kostjale, et elektripesad ei

sisaldunud mööbli mahus (dtl 53-55). Objekt oli paigalduseks valmis alles

07.10.2021, mil objektil oli veetud ka mööblile vajalik elektrikaabeldus. Hageja

andis paigaldatud mööbli üle ja kostja võttis selle vastu 11 päeva hiljem, s.o

18.10.2021, mil pooled vormistasid üleandmisakti. Lõpptellija on kinnitanud mööbli

nõuetelevastavust 22.11.2021. Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik väita,

et hageja oleks mööbli paigaldamise või üleandmisega hilinenud, vaid paigaldus

toimus mõistliku aja jooksul.

Kohtu hinnangul on paljasõnaline kostja väide, et pooled on kokku leppinud, et

mööbli paigaldus tuleks teostada 5 tööpäeva jooksul selle alustamisest. Sellist

tingimust lepingus ei sisaldu. Puudub vaidlus, et hagejal oli valmisolek mööbli

paigaldamiseks alates septembri algusest 2021. Hageja 24.08.2021 e-kirjas toodud

hinnangust: „Paigaldus ei kesta üle 5 tööpäeva.“ (dtl 44) ei saa järeldada siduvat

kohustust, mille alusel nõuda leppetrahvi.

VIII

39. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi rahuldamata.

Protsessuaalse

tasaarvestuse nõue ei ole põhjendatud.

IX

40. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse rahuldamise ulatust ning vastuhagi

rahuldamata jätmist, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 ja § 163

lg 1 alusel kostja kanda.

41. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 3 kohaselt võib poole

lepinguline esindaja olla prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega

seotud kohtumenetlustes.

42. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1050

eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 1897,50 eurot. Riigilõivu suurus

tuleneb seadusest ja on täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja on

menetluses olnud prokurist Aivar Verro, kes on osutanud teenust tunnihinnaga 55

eurot (käibemaksu ei lisandu), läbi oma äriühingu Concord Konsultatsioonid OÜ.

Lepingulise esindaja kulud on järgmised: 1) Tõendite kogumine, hagiavalduse

koostamine - 8h; 2) 27.06.2022 hageja seisukoha koostamine – 4,5h; 3) esindus

13.12.2022 eelistungil – 2h; 4) hageja 17.01.2023 seisukoha koostamine, tõendite

kogumine – 3,5h; 5) hageja 06.02.2023 seisukoha koostamine, tõendite kogumine –

3,5h; 6) hageja 24.05.2023 seisukoha ja vastuhagi vastuse koostamine, tõendite

kogumine – 5h; 7) esindus 20.03.2024 istungil – 1h; 8) hageja 26.11.2024 seisukoha

ja taotluse koostamine – 1,5h; 9) hageja 08.05.2025 seisukoha koostamine 4,5h; 10)

hageja repliigi ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1h. Kokku on lepingulise

esindaja kulud 1897,5 eurot (34,5h x 55 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik

esitatud kulud on tehtud tsiviilasja 2-22-4762 raames ning on vajalikud ja

põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses

põhjendatud ja vajalikud.

43. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja hageja menetluskulud 2947,50 eurot.

44. Hageja on taotlenud välja mõistetavalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et esitatud taotlus on seaduslik

ja kuulub rahuldamisele.

45. Hageja on tasunud menetluskulude tagatise 1800 eurot ja taotleb selle tagastamist

kohtuotsuse jõustumisel. Kohus rahuldab hageja taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik