2-24-1449/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-1449

Tsiviilasi

Kristel Ehrbergi avaldus Foremen Invest OÜ

kohustamiseks anda teavet ja võimaldada dokumentidega

tutvuda

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. aprilli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Foremen Invest OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Foremen Invest OÜ

(rk: 11469935), esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Vastustaja

(avaldaja):

Kristel

Ehrberg

(ik:

XXXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. aprilli 2025 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Foremen Invest OÜ

kanda.

3. Välja mõista Foremen Invest OÜ-lt Kristel Ehrbergi kasuks menetluskulud seoses

määruskaebuse menetlemisega 600 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot)

tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kristel Ehrberg (avaldaja) esitas 26.01.2024 maakohtule avalduse, milles palus kohustada

Foremen Invest OÜ-d (puudutatud isik) andma talle teavet ja võimaldama tutvuda

dokumentidega. Avaldaja palus:

- kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku majandustegevuse kohta alates

01.01.2023 kuni teabe esitamise ajani ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) seda

kinnitavad dokumendid, sh raamatupidamise bilansid (kus on detailselt välja toodud äriühingu

vara koosseis, sh üksikasjalikud andmed põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete

nõuete kohta) teabe ja dokumentide esitamise aja seisuga (alternatiivselt seisuga 31.12.2023);

puudutatud isiku pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates

01.01.2023 kuni dokumentide esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023);

- kohustada puudutatud isikut esitama teavet, millistes pankades on puudutatud isikul avatud

pangakontosid, ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) kõigi kontode väljavõtted

alates 01.01.2023 kuni kontode väljavõtete esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023);

- kohustada puudutatud isikut esitama teavet osaühingu kassatehingute kohta alates

01.01.2023 ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) kassatehingute väljatrükid alates

01.01.2023 kuni väljatrükkide esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023);

- kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku poolt XXXXXXXX asuva

kinnistu (registrikood XXXXXXXX) omandamise, koormamise ja kasutusele andmise kohta

ja seda kinnitavad dokumendid, sh kinnisasja omandamise leping(ud) koos kõigi lisade,

täienduste ja muudatustega; kinnisasja koormavate hüpoteekide seadmise lepingud koos kõigi

lisade, täienduste ja muudatustega; samuti lepingud (eelkõige laenulepingud, krediidilepingud

jne), mille täitmist kinnisasja koormavad hüpoteegid tagavad; kõik kinnisasja kasutusele

andmise lepingud (rendilepingud, üürilepingud, tasuta kasutamise lepingud jne);

- teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustada puudutatud isikut saatma need avaldaja

esindajale e-posti teel; alternatiivselt võimaldama teabe ja dokumentidega tutvumist muul,

kohtu poolt põhjendatuks peetaval viisil.

Avalduse kohaselt on puudutatud isiku osa nimiväärtusega 1738,40 eurot omandatud avaldaja

ja Argo Ehrbergi abielu kestel ning kuulub nende ühisvara hulka. Abielu sõlmiti 27.07.2000

ja lõppes abielu lahutamisega 26.09.2023. Avaldaja pöördus 20.10.2023 ja 15.01.2024

kirjadega puudutatud isiku juhatuse poole nõudega esitada kirjades loetletud teave ja

dokumendid. Puudutatult isik ei ole avaldaja nõuet täitnud.

Eelduslikult on soovitud dokumendid koostatud elektrooniliselt. Seetõttu on eelistatav

dokumentidega tutvumise viis dokumentide edastamine avaldaja esindaja e-postile.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole

õigustatud äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 alusel nõuet esitama ja esineb alus teabe andmisest

keeldumiseks ÄS § 165 lg 1 alusel. Teabenõue pole arusaadav. Avaldaja ei ole täpsustanud,

mida tähendab teave majandustegevuse kohta. Teabenõue on puudutatud isikut ülemäära

koormav ning hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja ei ole ühingusse rahaliselt investeerinud.

Teabenõue puudutab suurt hulka puudutatud isikuga seonduvat strateegilist informatsiooni,

mistõttu oleks sisuliselt tegu erikontrolliga, kuid seda ei viiks läbi sõltumatu ekspert, kellel

oleks kohustus hoida ärisaladust. Avaldaja ei ole teabenõuet ja õigustatud huvi põhjendanud.

Puudutatud isik taotles, et dokumentidega tutvumine määrataks puudutatud isiku asukohas.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28.04.2025 määrusega avalduse osaliselt ning kohustas Foremen

Invest OÜ-d esitama K. Ehrbergile järgmise teabe ja dokumendid:

1) alates 01.01.2023 kuni teabe ja dokumentide esitamise aja seisuga Foremen Invest OÜ

raamatupidamise bilansid (kus on detailselt välja toodud Foremen Invest OÜ vara koosseis, sh

üksikasjalikud andmed põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete nõuete kohta),

Foremen Invest OÜ pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates

01.01.2023 kuni teabe ja dokumentide avaldajale esitamise aja seisuga;

2) teave, millistes pankades on Foremen Invest OÜ-l avatud pangakontosid, ja kõigi Foremen

Invest OÜ pangakontode väljavõtted alates 01.01.2023 kuni pangakontode väljavõtete

avaldajale esitamise aja seisuga;

3) teave Foremen Invest OÜ kassatehingute kohta alates 01.01.2023 ja kassatehingute

väljatrükid alates 01.01.2023 kuni väljatrükkide avaldajale esitamise aja seisuga;

4) teave Foremen Invest OÜ poolt XXXXXXXX asuva kinnistu (registrikood XXXXXXXX)

omandamise, koormamise ja kasutusele andmise kohta ja seda kinnitavad dokumendid, sh

kinnisasja omandamise leping(ud) koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega; kinnisasja

koormavate hüpoteekide seadmise lepingud koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega;

samuti lepingud (eelkõige laenulepingud, krediidilepingud jne), mille täitmist kinnisasja

koormavad hüpoteegid tagavad; kõik kinnisasja kasutusele andmise lepingud (sh

rendilepingud, üürilepingud, tasuta kasutamise lepingud).

Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustati Foremen Invest OÜ-d saatma need

avaldajale e-posti teel.

Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda, rahuldas avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulud 1850 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1800 eurot,

ning viivise menetluskulude 1850 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruse kohaselt avaldaja oli ja on õigustatud isikuks, kel on õigus saada juhatuselt teavet

osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaühingu osa kuulus

abikaasade ühisvara hulka. Menetluse ajal ühisvara jagati. Äriregistrist nähtuvalt on

puudutatud isiku osanikeks avaldaja 34%, Argo Ehrberg 34% ja Heino Sildnik 32%.

ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud eeldused avaldusega kohtu poole pöördumiseks on täidetud.

Avaldaja esitas puudutatud isikule 15.01.2024 nõude teabe saamiseks ja dokumentidega

tutvumiseks, paludes teabe ja dokumendid edastada elektrooniliselt avaldaja esindaja e-

postile. Puudutatud isik teavet ega dokumente avaldajale esitanud ei ole. Avaldaja esitas

avalduse kohtule 26.01.2024, järgides ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega. 15.01.2024

juhatusele esitatud nõude sisu vastab kohtusse pöördumise nõudele.

Puudutatud isik leiab, et avaldajale on pakutud võimalust tutvuda dokumentidega puudutatud

isiku asukohas, kuid avaldaja ei ole huvi üles näidanud. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja,

millest nähtub, et 10.11.2023 on avaldaja esindajale saadetud e-kiri, kus on mh öeldud, et:

„Olete soovinud tutvuda äriühingute dokumentidega viidates ÄS § 182 lg 1 (ilmselt soovisite

viidata ÄS § 166 lg 1), mis näeb õiguse nimetatud dokumentidega tutvumiseks. Selline

võimalus on alati olemas olnud“. Üldsõnaline vastus, et avaldajal on alati olnud võimalus

äriühingu dokumentidega tutvuda, ei ole piisav, et lugeda teabe andmise kohustus täidetuks.

Osas, milles palutakse kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku

majandustegevuse kohta alates 01.01.2023 kuni teabe esitamise ajani on nõue liiga üldine.

Selles osas jääb nõue rahuldamata. Ülejäänud osas on nõue selgelt arusaadav ja täidetav ning

kohus rahuldas nõude ülejäänud osas.

Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustas maakohus puudutatud isikut saatma need

avaldajale e-posti teel. Maakohus tugines Riigikohtu selgitustele 26.01.2022 määruses

tsiviilasjas nr 2-20-9006 (p 14). Puudutatud isik on kohtule teatanud, et nõutav teave on

võimalik esitada elektroonilisel kujul.

Seadusest tuleneva õiguse teostamine ei saa üldjuhul olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Väljatoodud asjaolud ei anna juhatusele alust keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest. Osaniku õigus saada teavet ei eelda täiendavalt õigustatud huvi põhjendamist.

Asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse pidada osaniku õigust saada teavet

hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Puudutatud isik ei ole põhistanud, et nõutud teave või

osa teabest on ärisaladus ning et selle avaldamine kahjustab oluliselt puudutatud isiku huve.

Kohus rahuldas avalduse olulises ulatuses ja jättis rahuldamata marginaalses osas. Avaldaja

saavutab oma eesmärgi, milleks kohtusse pöörduti. Seetõttu jättis kohus menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Foremen Invest OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28.04.2025

määruse tühistamist osas, millega maakohus avalduse osaliselt rahuldas ja jättis

menetluskulud Foremen Invest OÜ kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus

täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on avaldajale olnud tagatud võimalus dokumentidega tutvumiseks ja avaldajal puudus

vajadus kohtu poole pöörduda. Mõistlik isik saab puudutatud isiku advokaadi Epp Landbergi

10.11.2023 vastusest avaldaja advokaadile Aleksei Vassiljevile aru selliselt, et puudutatud isik

ei tee takistusi ja avaldajal on võimalik dokumentidega tutvuda. Selle asemel, et täpsustada,

kuidas, kus ja millal oleks võimalik dokumentidega tutvuda, esitas avaldaja 15.01.2024

puudutatud isikule uuesti teabenõude ning seejärel avalduse kohtule. Puudutatud isik on

kinnitanud ka 07.04.2025 menetlusdokumendis, et avaldajal on võimalik teabe ja

dokumentidega tutvuda puudutatud isiku asukohas. Kohus on põhjendatult viidanud, et

avaldaja teabenõue on osaliselt liiga üldine. Seetõttu polnud sellele võimalik avaldaja

soovitud viisil vastata ning puudutatud isik eeldas, et kui avaldajal on soov dokumentide ja

teabega tutvuda, siis tuleb ta puudutatud isiku asukohta ja tutvub seal dokumentidega, mille

vastu tal huvi on. Kohus pidanuks jätma avaldaja taotluse TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata;

2) taotleb puudutatud isik, et dokumentidega tutvumine toimuks elektrooniliselt puudutatud

isiku asukohas arvuti vahendusel. Nõutud teabe maht on väga suur, sealjuures ei ole tegemist

olemasolevate dokumentidega, vaid tegemist on andmete ja dokumentidega (nt pangakonto

väljavõtted), mida on vaja andmebaaside põhjal luua. Ei ole mõistlik, kui puudutatud isik

peaks hakkama dokumente looma, salvestama ja edasi saatma, võrreldes sellega, et avaldaja

saaks tutvuda andmetega kohapeal, ilma et neid andmeid peaks eraldi looma ja edastama või

printima.

Riigikohus on 19.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13213 (p 28) selgitanud, et kohus ei

pea kohustama ühingut tegema dokumente nähtavaks elektrooniliselt, vaid piisav on, kui

kohus kohustab ühingut tema asukohas dokumendid nähtavaks tegema. Detailsemat

täitmisviisi lahendis kindlaks määrama ei pea. Ühing ei pea näidatavaid dokumente tegema

kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks neid kopeerida või alla laadida. Puudutatud isik peaks

elektroonse tutvumise võimaldamisel võtma kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid

avaldajal dokumentide kopeerimist või alla laadimist. 21.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-

9918 (p 41) on Riigikohus kinnitanud, et ei ole põhjust täitmisviisi määrata kindlaks selliselt,

et tutvumine oleks tingimata elektrooniline;

3) tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg-s 1 sisalduva üldreegli järgi

kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik ei ole keelanud

avaldajal soovitud teabega puudutatud isiku asukohas tutvuda ja avaldajal ei olnud oma

eesmärgi saavutamiseks vaja kohtu poole pöörduda. Vaidlust oleks võinud vältida seeläbi, et

isikud oleksid vahetult ilma advokaatide vahenduseta suhelnud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. K. Ehrberg vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole avaldajal võimaldatud dokumentidega tutvuda. Avaldaja on 20.10.2023 ja

15.01.2024 esitanud puudutatud isikule avaldused teabe saamiseks. Puudutatud isik vastas

20.10.2023 kirjale 10.11.2023, milline e-kiri viitab, et puudutatud isik ei olnud valmis

avaldajale teavet andma ega dokumentidega tutvumist võimaldama, vaid pakkus alternatiivse

lahendusena äriühingu majandusseisundi hindamist audiitori või eksperdi kaudu. Avaldaja ei

olnud alternatiivse pakkumisega nõus ning nõudis 15.01.2024 kirjas jätkuvalt teabe ja

dokumentide esitamist. 15.01.2024 kirjale ei ole puudutatud isik reageerinud;

2) ei ole põhjendatud puudutatud isiku taotlus, et dokumentidega tutvumine toimuks

elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas arvuti vahendusel. Maakohus on selgitanud sellise

viisi põhjendamatust, viidades Riigikohtu praktikale (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 14).

Kui taotletud dokumentide maht oleks väga suur (millega avaldaja ei nõustu), oleks lihtsam ja

ökonoomsem edastada dokumendid elektroonilisel kujul avaldaja e-postile, selle asemel, et

luua dokumendid füüsilisel kujul ning korraldada kohtumist dokumentidega tutvumise ja

kopeerimise võimaldamiseks. Nõutud teabe ja dokumentide maht seisneb neljas PDF (või

muus andmete tajumist võimaldavas) failis, mille alla laadimiseks ja edastamiseks ei peaks

kuluma üle 5 minuti. Sellise marginaalse mahuga teabe ja dokumentide esitamine ei saa olla

koormav.

Kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahendis nr 2-20-9006, p 12.2) on rõhutatud, et osanik või tema

esindaja võib dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise füüsilisi või elektroonilisi

koopiaid teha või ka nõuda dokumentide talle elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist.

Avaldaja soovib teha dokumentidest koopiad ja puudutatud isikul puudub alus sellest

keelduda. Puudutatud isiku keeldumine sellisel viisil teabenõude täitmisest tekitab

põhjendamatult lisakulutusi ning on seega vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isiku

taotlusest nähtub eesmärk kõrvale hiilida teabenõude reaalsest täitmisest või seda oluliselt

raskendada.

Teabe ja dokumentidega tutvumise viisi muutmata jätmine on oluline ka määruse täitmise

seisukohalt. Õigusemõistmise eesmärgiga ei ole kooskõlas olukorra loomine, kus pärast

kohtuvaidluse lõppemist võivad tekkida õigusvaidlused lahendi täitmise osas;

3) tuleb menetluskulud seoses avalduse rahuldamisega jätta puudutatud isiku kui menetluse

põhjustanud menetlusosalise kanda. Puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal dokumentidega

tutvuda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluste osas on Riigikohus avaldanud

seisukohta, et üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend

tehti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna

alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid kõiki.

7. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1. Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et avaldajale oli tagatud võimalus tutvuda

dokumentidega ning seetõttu puudus avaldajal vajadus kohtusse pöördumiseks.

Maakohus on puudutatud isiku nimetatud seisukohta käsitlenud määruse p-s 7.2 ning asunud

põhjendatud seisukohale, et puudutatud isiku 10.11.2023 e-kiri (vastus) avaldaja esindajale

seda ei tõenda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 10.11.2023 e-kiri, milles puudutatud

isik märgib, et avaldajal on alati olnud võimalus äriühingu dokumentidega tutvuda, on liiga

üldsõnaline, et sellega lugeda täidetuks ÄS §-s 166 sätestatud teabe andmise kohustus.

15.01.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule korduva nõude teabe saamiseks, millele

puudutatud isik ei reageerinud. 15.01.2024 nõudekirjas märkis avaldaja muuhulgas, et nõude

täitmata jätmise korral pöördub avaldaja kohtusse.

Eeltoodu kinnitab, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult.

7.2. Riigikohus on 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 käsitlenud dokumentidega

tutvumise nõude täitmise viisi küsimust ning ühtse kohtupraktika kujundamise huvides

märkinud järgmist. Dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige

mõistlikum viis, millega kaasnev koormis osaühingule oleks võimalikult väike. Arvestades

elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel

dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul.

Avaldaja on taotlenud, et kohus kohustaks puudutatud isikut saatma nõutud dokumendid

avaldajale e-posti teel. Puudutatud isik on teatanud 20.03.2025, et avaldaja taotletud

dokumendid on võimalik esitada elektroonilisel kujul.

Arvestades ülalnimetatud Riigikohtu ning menetlusosaliste seisukohti, kohustas maakohus

põhjendatult puudutatud isikut saatma maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.1-4.4

nimetatud teabe ja dokumendid avaldajale e-posti teel.

Puudutatud isiku määruskaebuses esitatud taotlus, mille kohaselt dokumentidega tutvumine

toimuks elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas arvuti vahendusel, ei ole seetõttu

põhjendatud. Puudutatud isiku viited Riigikohtu 19.10.2020 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-

13213 ja 21.10.2020 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-9918 ei ole praegusel juhul asjakohased,

kuna Riigikohus on 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 varasemat kohtupraktikat

muutnud. Nimetatud määruses märkis Riigikohus muuhulgas, et otstarbekas ega osaühingu

ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete

dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega

seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma.

7.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatult puudutatud isiku

kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga (vt käesoleva määruse p 7.1), et avaldaja pöördus

kohtusse põhjendatult. Seetõttu ei ole õige puudutatud isiku seisukoht, et kohtumenetluse

põhjustas avaldaja ning seetõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.

8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses

määruskaebusele vastuse koostamisega kokku 975 eurot (6,5 tundi x 150).

Avaldaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot ei ületa sarnase

õigusabiteenuse turuhinda. Seetõttu lähtub ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja

kulude kindlaksmääramisel tunnitasu suurusest 150 eurot.

Avaldaja lepinguline esindaja on koostanud vastuse puudutatud isiku määruskaebusele ning

menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud selleks 6,5 tundi. Ringkonnakohus leiab,

et kuna vastuses määruskaebusele on tuginetud samadele faktilistele asjaoludele, milliseid

käsitleti maakohtu menetluses, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu (TsMS § 175 lg 1)

seoses määruskaebusele vastamisega kokku 4 tundi.

Puudutatud isikult tuleb seega mõista avaldaja kasuks välja 600 eurot (4x150).

(allkirjastatud digitaalselt)