2-23-12901/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-23-12901

Tsiviilasi

Osaühingu ALLEDEM avaldus tehnorajatise

talumiskohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. septembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Unitrade Group OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) Unitrade Group

OÜ (registrikood 12919754), lepinguline esindaja

Aleksei Smelov

Avaldaja Osaühing ALLEDEM (registrikood

10196978), lepinguline esindaja advokaat Kai Villman

Puudutatud isikud:

1. Kohtla-Järve linn (Linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75001017)

2. Osaühing RESPAIT (registrikood 10400083),

seaduslikud esindajad Edvard Trumm ja Eduard

Trumm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-12901

osaliselt p 3 osas, milles maakohus mõistis Unitrade Group OÜ-lt Osaühingu

ALLEDEM kasuks välja Osaühingu ALLEDEM menetluskulud suuremas

summas kui 1525 eurot (st 20 euro osas).

Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Unitrade Group OÜ-lt

Osaühingu ALLEDEM kasuks välja menetluskulud 1525 eurot.

2. Täpsustada Viru Maakohtu 12. septembri 2024. a määruse resolutsiooni punkti 2

isikute osas, kelle suhtes määrus kehtib, ja tehnovõrgu (s.o selle osade) asukoha

kirjeldusega. Esitada määruse resolutsiooni p 2 järgmises sõnastuses:

„Kohustada Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas asuvate

Kauba tn 9 (katastritunnus nr 32217:001:0019, registriosa nr 725407) ja Kauba tn

1 kinnistute (katastritunnus nr 32217:001:0064, registriosa nr 2876907) omanikku

Unitrade Group OÜ-d, registrikood 12919754, taluma Kauba tn 9 ja Kauba tn 1

kinnistutel asuvat tehnovõrku – elektriliini, mille olulisteks osadeks on

maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid ning elektripostide tugipostid

ning nende elektripostide külge kinnitatud elektri õhukaabel. Tehnovõrgu (s.o

selle osade) asukoht kinnistutel Kauba tn 9 ja 1 on järgmine:

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847

(raudbetoonpost 10);

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429

(raudbetoonpost 11) ja selle toestamiseks 2 tugiposti;

-

Kauba tn 9 kinnistul asub elektri õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 10

(asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y

punktiga 684576,4847) ja raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429)

vahelisel telgjoonel;

-

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistul asub õhukaabel, mis paikneb

raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429) ja raudbetoonposti asukohaga

Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587995,923 ja Y punktiga

684535,715 (raudbetoonpost 12) vahelisel telgjoonel.“

3. Rahuldada Unitrade Group OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Unitrade Group OÜ

kanda.

5. Kohtla-Järve linnal ja Osaühingul RESPAIT hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

6. Määrata

Osaühingu

ALLEDEM

määruskaebemenetlusega

seotud

menetluskulude suuruseks 330 eurot.

7. Välja mõista Unitrade Group OÜ-lt Osaühingu ALLEDEM kasuks

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 330 eurot ja viivise

menetluskulude 330 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

8. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

8.1.

Rahuldada Osaühingu ALLEDEM avaldus.

8.2.

Kohustada Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas

asuvate Kauba tn 9 (katastritunnus nr 32217:001:0019, registriosa nr 725407)

ja Kauba tn 1 kinnistute (katastritunnus nr 32217:001:0064, registriosa nr

2876907) omanikku Unitrade Group OÜ-d, registrikood 12919754, taluma

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistutel asuvat tehnovõrku – elektriliini, mille

olulisteks osadeks on maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid ning

elektripostide tugipostid ning nende elektripostide külge kinnitatud elektri

õhukaabel. Tehnovõrgu (s.o selle osade) asukoht kinnistutel Kauba tn 9 ja 1

on järgmine:

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847

(raudbetoonpost 10);

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429

(raudbetoonpost 11) ja selle toestamiseks 2 tugiposti;

-

Kauba tn 9 kinnistul asub elektri õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 10

(asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y

punktiga 684576,4847) ja raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429)

vahelisel telgjoonel;

-

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistul asub õhukaabel, mis paikneb

raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429) ja raudbetoonposti asukohaga

Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587995,923 ja Y punktiga

684535,715 (raudbetoonpost 12) vahelisel telgjoonel.“

8.3.

Menetluskulud jätta Unitrade Group OÜ kanda.

-

Välja mõista Unitrade Group OÜ-lt Osaühingu ALLEDEM kasuks

Osaühingu ALLEDEM menetluskulude katteks 1525 eurot;

-

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi

jõustumisest kuni kulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8.4.

Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Unitrade Group OÜ

kanda.

8.5.

Kohtla-Järve linnal ja Osaühingul RESPAIT hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

8.6.

Määrata Osaühingu ALLEDEM määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulude suuruseks 330 eurot.

8.7.

Välja mõista Unitrade Group OÜ-lt Osaühingu ALLEDEM kasuks

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 330 eurot ja viivise

menetluskulude 330 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing ALLEDEM (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse Unitrade Group OÜ

(puudutatud isik I) vastu tehnorajatise talumiskohustuse täitmiseks. Avaldaja palus kohustada

Ida-Viru maakonnas, Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas, Kauba tn 9 (katastritunnus nr

32217:001:0019, registriosa nr 725407) ja Kauba tn 1 (katastritunnus nr 32217:001:0064,

registriosa nr 2876907) kinnistute igakordset omanikku taluma nimetatud kinnistutel asuvat

tehnovõrku koos selle oluliste osadega. Avalduse kohaselt on kinnistute omanik puudutatud

isik I.

Avaldaja on kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Kauba

tn 33 (katastritunnus nr 32217:001:0004, registriosa nr 2272107) omanik alates selle

esmakinnistamisest 27. aprillil 2006, kuid selle kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise

omanikuks sai avaldaja juba Kohtla-Järve Kaubandusvalitsuse erastamismenetluses perioodil

1996–2001. Avaldaja omandas varaga seotud olulised osad ja päraldised, milleks on ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 53 ja 57 tähenduses Elektrilevi OÜ-ga

((elektri)võrguettevõtja Kohtla-Järve linnas) keskpingelt võrguteenuse saamise õigused ja ka

Kauba tänaval asuva Kohtla-Järve Kaubandusvalitsuse elektriliini, mille täpne paiknemine

erinevatel Kauba tänava ja Kaevuri tänava kinnistutel on toodud rohelise joonena avaldusele

lisatud asendiskeemil ning mille kaudu on toimunud nende kinnistute varustamine

võrguteenuse ja elektrienergiaga. Avaldaja on elektrituruseaduse (ELTS) § 64 lg-tes 13 ja 15

sätestatud isik, kellel lasub kohustus osutada võrguteenust ja müüa elektrienergiat ka Kauba tn

7 kinnistu igakordsele omanikule.

Seega on avaldaja elektriliini, mis läbib Kauba tn 9 ja 1 kinnistuid, omanik ning puudutatud

isik I on kohustatud tema kinnistul asuvat elektriliini asjaõigusseaduse rakendamisseaduse

(AÕSRS) § 152 lg 1 alusel taluma. Kauba tn 9 ja 1 kinnistute piires asuv elektriliin on ehitatud

enne AÕSRS § 152 lg 1 sätestatud tähtaega ehk enne kinnistute esmakinnistamist. Elektriliin

on ehitatud ka enne AÕSRS § 152 lg-s 2 sätestatud tähtaega ehk enne 1999 aasta 1. aprilli.

Kauba tn 9 kinnistu esmakinnistamine toimus 27. märtsil 2002 registrikandega ja omanikuks

sai AKTSIASELTS EVAS KAUBANDUSVÕRK (registrikood 10660045). Enne Kauba tn 9

esmakinnistamist oli sellel maaüksusel asuva ehitise kui vallasasja omanikuks

AKTSIASELTS EVAS KAUBANDUSVÕRK, kes selle omakorda omandas AS-ilt EVAS

B&P (registrikood 10128050) 2000. aastal. AS EVAS B&P omakorda omandas nimetatud

maaüksusel paiknenud ehitise perioodil 1995–1997. Kauba tn 9 esmakinnistamisele 27.

märtsil 2002 eelnes maaüksuse moodustamine ja maa-ostumüügilepingu sõlmimine Eesti

Vabariigiga. Selleks moodustati maaüksus (katastriüksus nr 32217:001:0019), katastriüksuse

plaan koostati 8. mail 2000 ja sellel plaanil sai kollase joonega tähistatud elektriliin K-1

kitsenduse ala ning see asub Kauba tn 9 maaüksuse ida- ja põhjaküljel.

Kauba tn 1 kinnistu esmakinnistamisele 19. juulil 2013 eelnes maaüksuse moodustamine ja

maa müügilepingu sõlmimine Eesti Vabariigiga. Selleks moodustati katastriüksus. Kauba tn 1

maaüksuse moodustamisel ei ole märgitud, et sellel asuks elektriliini K-1 kitsenduse ala.

Arvestades, et Kauba tn 1 maaüksus moodustati 2013. aastal ja ka selle aja mõõteseadmed ei

olnud nii täpsed kui 2023. aastal kasutatavad seadmed, on alust eeldada, et maaüksuse

moodustamisel ei suudetud kindlaks määrata, et elektriliin Kauba tn 1 kinnistu lõunapiiril jääb

Kauba tn 1 kinnistu maaüksuse piiresse. Avaldaja leiab, et õhuliini faktilise paiknemise osas

tuleb lähtuda elektri õhuliini teostusjoonisel toodust, mille kohaselt elektri-õhuliin asub nii

Kauba tn 9 kui ka tn 1 kinnistul, kuid Kauba tn 1 kinnistul puudub elektri õhuliinil kohtpõhine

ühendus maapinnaga ja elektriliin kulgeb ainult õhus.

Puudutatud isik I sai Kauba tn 9 kinnistu omanikuks 24. märtsil 2021 ja Kauba tn 1 kinnistu

omanikuks 12. oktoobril 2019. Kauba tn 9 ja 1 kinnistud asuvad kõrvuti, Kauba tn 1

kinnistule on juurdepääs Kauba tn 9 kinnistu kaudu.

Kauba tn 9 kinnistul asuvaks elektri-õhuliiniks on kuni 0,4 kV nimipingega õhukaabel, mis

toetub maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud raudbetoonpostidele ning postide otsas ripub

omakorda elektri õhukaabel. Kinnistu katastriplaanil ei ole nimetatud elektriliin K-1

kitsenduse suurust ega väga täpset paiknemist L-EST97 koordinaatsüsteemis (käesoleval ajal

on kasutusse võetud Lambet EST koordinaatsüsteem), seda tähistatuna X ja Y punktidena.

Asjaolu, et Kauba tn 9 kinnistul asuvaks elektri-õhuliiniks on 0,4 kV õhukaabel, on tõendatud

elektri-õhuliini teostusjoonisega OÜ-lt Geolevel 23. aprillist 2023 ja õhukaabli AMKA 3x16-

25 tootelehega. Teostusjoonise kohaselt on tegemist on madalpingeõhuliiniga õhukaabliga

AMKA 3x16-25.

Kauba tn 9 kinnistul asuvad õhuliini osadena:

-

elektripost (raudbetoonpost) asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847 (Kauba 9 lõuna ilmakaares oleval piiril).

Elektripost on elektri õhuliini teostusjoonisel (vt avalduse lisa 9) tähistatud nimetusega

raudbetoonpost (r/b post) 10 ja tähistatud joonisel punktina 12.

-

elektripost (raudbetoonpost) asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429. Elektripost on elektri õhuliini teostusjoonisega

tähistatud nimetusega raudbetoonpost (r/b post) 11 ja tähistatud joonisel punktina 13.

Lisaks on punktis 13 toodud raudbetoonpost 11 toestamiseks 2 tugiposti, mis paiknevad

teostusjoonisel rohelise värviga tähtistatud elektri õhuliini all.

-

õhukaabel, mis paikneb punktide 12 ja 13 vahel ehk punkti asukohaga Lambet EST

koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429 ning punkti

asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga

684576,4847 vahelisel telgjoonel.

Kauba tn 9 ja 1 kinnistutel asub õhuliini osana õhukaabel, mis paikneb teostusjoonisel punktis

13 asuva elektriposti (r/b post 11) ja punktis 14 asuva elektriposti (r/b post 12) (elektripost

asub väljaspool Kauba tn 9 ja 1 kinnistut, s.o kinnistul Kauba tänava lõik 3, Kohtla-Järve)

vahelisel telgjoonel (Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y

punktiga 684563,429 ning punkti asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6587995,923 ja Y punktiga 684535,715 vahelisel telgjoonel).

Kinnistutel Kauba tn 9 ja 1 asuvaid kahte elektriposti, kahte tugiposti ja elektri õhuliini

nimetab avaldaja ühiselt elektriliiniks. Elektriliin on ehitis ehitusseadustiku (EhS) § 3

tähenduses (alamjaotis – rajatis). Vastavalt majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015

määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded” (määrus nr 73) § 10 lg 1 p-le 1 on õhuliini kaitsevööndi ulatus

mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. Sama

määruse § 10 lg 2 näeb ette, et õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub

väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi

kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. Kauba tn 9 ja 1 kinnistute piires asuva elektriliini

kaitsevööndi pindala on kokku 274,92 m2 ja puudutatud isiku I kui Kauba tn 9 ja 1 kinnistute

omaniku õigused on määruse nr 73 §-des 5–7 sätestatuga piiratud.

Kuni 2023. a augustini oli puudutatud isikul I täielik arusaam ja teadmine, et Kauba tn 9 ja 1

kinnistutel asub elektriliin ja sellel elektriliinil on kaitsevöönd, sest (1) elektriliin on õhuliin,

mis on ka kergesti tuvastatav lihtsalt vaatlusega; (2) see nähtub puudutatud isiku I tellitud 10.

juuni 2020 asendiplaanilt Kauba tn 1 kinnistu kohta; (3) puudutatud isiku I tellitud 21.

oktoobri 2021 asendiplaanilt Kauba tn 9 kinnistu kohta. Nimetatud asendiplaanid esitas

puudutatud isik I avaldajale kooskõlastuse saamiseks, et nimetatud kinnistutel ehitise

alustamiseks väljastataks talle ehitusluba hoonete püstitamiseks.

Puudutatud isik I eemaldas elektriliini oluliseks osaks oleva elektri õhuliini (kaabli) ja Kauba

tn 9 maaüksusel asuva elektriposti (r/b post 11) kaks tugiposti ning paigaldas sellele oma

valgustuse, kaamerad ja Eesti Vabariigi lipu. Puudutatud isiku I tegevuse tõttu ei saa avaldaja

täita ELTS § 64 lg 13 ja lg 15 sätestatud kohustust ja ise elektrienergiat ja võrguteenust

müüa/tarbida, sest puudutatud isiku I tegevuse tagajärjel katkes elektrivõrgu ühendus Kauba

tn 7 kinnistuga, st sellel kinnistul puudub võimalus saada (elektri)võrguteenust ja tarbida

elektrienergiat. Avaldaja tellis õhuliini taastamise tööd, kuid puudutatud isiku I esindaja

takistas 30. augustiks 2023 kavandatud remonditööde tegemist. Avaldaja nõuab puudutatud

isikult I tehnovõrgu talumiskohustuse täitmist.

2. Puudutatud isik I leiab, et avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja

eesmärgi saavutamiseks esineb lihtsam võimalus kui kohustada puudutatud isikut I taluma

Kauba tn 9 ja 1 kinnistutel asuvat elektriõhukaablit.

Avaldaja väited elektriliini omandamise kohta koos kinnistu Kauba 33 omandamisega ning

elektriliini omandiõiguse kohta (et avaldaja on elektriliini omanik) ei vasta tegelikkusele.

Avaldaja väited on paljasõnalised ja tõendamata.

2023. aasta kevadel eemaldati kinnistutel asuv endine elektriõhuliin. Puudutatud isik I leiab,

et ta omandas kinnistud koos kõigi kinnistutel asuvate rajatiste ja ehitistega. Sellega on

tõendatud, et tema on kinnistutel asuvate raudbetoonpostide omanik. Puudutatud isiku I

omandi (raudbetoonpostid) kasutamine avaldaja elektriõhukaabli paigaldamiseks on

õigusvastane, sest elektrikaabli paigaldamisega on oluliselt piiratud puudutatud isiku I õigust

kinnistute valdamiseks ja kasutamiseks. Puudub seaduslik alus puudutatud isikule I

talumiskohustuse seadmiseks.

Ainsaks avaldaja elektri ostjaks saab olla ainult kinnistu Kauba tn 7 omanik, kellele elektri

müümine ei ole võrguteenus, vaid tavaline kahe juriidilise isiku vaheline leping, mille

kohaselt avaldaja müüb kinnistu Kauba tn 7 omanikule elektrienergiat oma ühenduse kaudu.

Võrgulepingus, mille esitas avaldaja, on märgitud, et elektri tarbimiskoha aadressiks on

kinnistu Kauba 33 ja seal asuvad laod. Seega vastavalt võrgulepingule ei osuta avaldaja

võrguettevõtja teenust Kauba tänaval.

Kuna elektriõhuliin ei ole avaldaja omand, siis AÕSRS § 152 lg 1 õigusnormi kohaldamine on

põhjendamatu ja ebaõige. AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma

tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi

(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,

nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks

vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või

majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Kinnistu Kauba tn 7 juurde tuleb maa-alune elektrikaabel, mis tuleb raudbetoonpostile nr 14

kinnistute Kauba tn 7 ja 11 piiril. Seega saab avaldaja panna elektriõhukaabli

raudbetoonpostide nr 14 ja 10 (mis asub kinnitute Kauba nr 13 ja nr 9 piiril) vahele ja selle

kaudu saab kinnistu Kauba tn 7 elektriühenduse.

3. Osaühing RESPAIT toetab avaldaja avaldust ja leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

4. Kohtla-Järve linn (Linnavalitsuse kaudu) ei esitanud avalduse osas seisukohta. Puudutatud

isiku I määruskaebusele, mis esitati esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamiseks, esitatud

vastuse kohaselt on elektriõhuliin tehnovõrk. Elektriõhuliin koosneb kandekonstruktsioonist –

postidest ja nende tugipostidest või tõmbidest – ning elektrijuhtidest – varasemalt isoleerimata

traatidest, praegu enamasti isoleeritud kaablist. Elektriõhuliin on üks tervik ning selle osad –

postid ja elektrijuhid – ei saa olla erinevate isikute omandis.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 12. septembri 2024. a määrusega avaldaja avalduse ja kohustas

Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas asuvate Kauba tn 9 (katastritunnus

nr 32217:001:0019, registriosa nr 725407) ja Kauba tn 1 kinnistute (katastritunnus nr

32217:001:0064, registriosa nr 2876907) igakordset omanikku (käesoleval ajal puudutatud

isikut I) taluma Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistutel asuvat tehnovõrku – elektriliini, mille

olulisteks osadeks on maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid ning elektripostide

tugipostid ning nende elektripostide külge kinnitatud elektri õhukaabel (tehnovõrgu ning selle

osade kirjeldus vt määruse põhjenduste p 14). Maakohus jättis menetluskulud puudutatud

isiku I kanda ja mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja 1545 eurot ja viivise alates

lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat

tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Tehnovõrgu talumise

kohustus hõlmab muu hulgas kohustust taluda, et selline tehnorajatis kohustatud isiku

kinnisajal asub ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt, mh teenindatakse, remonditakse või

rekonstrueeritakse (vt RKTKo 15.05.2016, 3-2-1-43-06, p 15).

Tartu Ringkonnakohus on 8. märtsi 2023. a tsiviilasjas nr 2-22-4354 tehtud lahendis

selgitanud, et kehtiv AÕSRS § 15² lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma

vaid sellist olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui

esinevad AÕS §-s 158¹ sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Sama paragrahvi teise

lõike kehtiv redaktsioon näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku

või -rajatist, mille suhtes ei ole AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud talumiskohustust, kui see

tehnovõrk või -rajatis kuulub võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1.

aprilli 1999 ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes

huvides.

Kauba tn 9 ja 1 kinnistute piires asuv elektriliin on ehitatud enne AÕSRS § 152 lg 1 sätestatud

tähtaega ehk enne esmakinnistamist. Seda tõendavad Kauba tn 9 ja 1 kinnistusregistri

väljavõtted (dtl 24, 26), Maa-ameti 9. oktoobri 2000. a õiend selle lisaks oleva asendiplaani ja

piiriprotokolliga (dtl 39–42), Gennady Borisovi ja Sergei Poljanskihhi kinnituste ja joonistega

31. augustist 2023 (dtl 31–32, 34–35).

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tehnorajatis on rajatud enne 1999. a 1. aprilli.

Puudutatud isiku I esindaja kinnitas 14. märtsi 2024. a kohtuistungil, et ei vaidlusta asjaolu et

tehnorajatis oli rajatud enne 1999. a 1. aprilli, kuid see ei tähenda, et sellega tekkis avaldajal

nõudeõigus puudutatud isiku I vastu. Puudutatud isik I kinnitas talumiskohustuse tekkimist,

kuid leidis, et talumiskohustuse täitmist saab nõuda üksnes tehnorajatise omanik. Puudutatud

isiku I hinnangul ei ole avaldaja tehnorajatise omandiõiguse kohta ühtegi dokumenti esitanud

ja nii saab avaldaja pöörduda nõudega iga inimese vastu (dtl 204–205). Maakohtu hinnangul

on arusaamatu puudutatud isiku I väide justkui oleks talumiskohustuse nõuet võimalik esitada

igaühe vastu. Talumiskohustuse nõude saab esitada üksnes kinnistu omaniku vastu, kelle

kinnistul tehnorajatis paikneb ning kellel on sellest tulenevalt rajatise talumiskohustus.

Maakohus nõustus avaldajaga, et avaldajal on õigustatud huvi menetluses esitatud nõude

esitamiseks.

AÕSRS § 152 nimetatud nõude täitmist saab nõuda õigustatud isik ja õigustatud isiku mõistet

ei seostatud tehnovõrgu omaniku staatuse tõendamisega. Lisaks on puudutatud isik I

teadnud/jaatanud, et avaldaja on tehnovõrgu omanik, mida tõendavad:

-

Puudutatud isiku I seadusliku esindaja Maksim Ivantsovi 30. jaanuari 2023. a e-kiri

avaldajale, milles märgib, et „…kahel postil on elektriõhuliin, mille omanik on Eduard

Trumm või temaga seotud ettevõte…“ ja nõuab alates 1. veebruarist 2023. a renti ühe

posti eest 100 eurot kuus või mittenõustumisel elektriõhuliini eemaldamist“ (dtl 69).

-

OÜ Seguranta juhatuse liikme Sergei Jekimovi 31. märtsi 2020. a e-kiri avaldajale

viimaselt kooskõlastuse saamiseks Kauba 1 kinnistu piirdeaia ehitusprojektile, milles

muuhulgas märgitakse, et „…Kuna territooriumiiga piirneb elektriõhuliini fragment, mille

omanik on Eduard Trumm, või temaga seotud ettevõtte, palume tutvuda nimetatud

dokumentidega ning võimalusel anda omapoolne kooskõlastus“ (dtl 217).

-

Eduard Trumm avaldaja juhatuse liikmena esitas 7. aprillil 2020 vastuse, milles andis

kooskõlastuse planeeritud piirdeaia asukohale, kuid tingimusel, et peab olema tagatud

juurdepääs elektriliini õhuliini postidele (dtl 216).

-

Puudutatud isiku I, Maksim Ivantsov või Sergei Jekimov ei vaielnud vastu avaldaja 7.

aprilli 2020. a e-kirjas esitatule, seega jaatati selgelt avaldaja õigusi Kauba tn 1 kulgevale

tehnovõrgule (elektriliinile).

-

Kohtla-Järve linna peamaakorraldaja Enno Kaare vastus avaldaja 20. veebruari 2023. a

pöördumisele puudutatud isiku I talumiskohustuse osas (dtl 222-223).

-

Puudutatud isiku I seadusliku esindaja Maksim Ivantsovi Kohtla-Järve Linnavalitsusele

esitatud järelevalve algatamise avaldus (dtl 152), milles palub alustada järelevalve ja

lõpetada koheselt Kauba tn 1 ja 9 kinnistutel asuvate vanade nõukogude registreerimata

õhuliinide kasutamine, kuna elektriliinide omanik keeldub neid eemaldamast.

-

8. novembri 2002 piiritlusaktist nr K-10/02 (allkirjastatud Eesti Energia ja avaldaja poolt)

nähtub, et alajaama hoone, kaks 6/0,4 kV jõutrafot ning 0,4 kV jaotusseade on avaldaja

bilansis, avaldaja teenindab kahte 6kV jõutrafot koos jõutrafode 6 kV toitekaablitega ning

0,4 kV jaotusseadet. Piiritlusaktis fikseeritud olukorda on aktsepteeritud Eesti Energia AS

poolt vähemalt alates 8. novembrist 2002 ning Eesti Energia AS on pidanud avaldajat

alajaamast edasi nii transformaatori, 0,4kV jaotusseadme ning liinide omanikuks (dtl 227-

228).

-

MHV Erikontroll OÜ poolt 11. juunil 2023 teostatud elektripaigaldise erakorraline audit,

milles on märgitud 0,4kV õhuliini omanikuna avaldaja ning elektripaigaldise erakorralise

auditiga on otsustatud, et elektripaigaldis või selle osa vastab kehtestatud ohutusnõuetele

ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada (dtl 230-231).

Eeltoodust tulenevalt hindas maakohus, et avaldaja omandiõigust tehnorajatisele on

aktsepteerinud ka puudutatud isik I ning väited avaldajal õigustatud huvi ja sellest tulenevalt

nõudeõiguse puudumise kohta, on põhjendamatud. AÕSRS § 15² lg 1 rakendamise eeldused

on täidetud ning puudutatud isikul (Kauba tn 9 ja 1 kinnistute igakordsel omanikul) lasub

tehnorajatise talumise kohustus.

Kohus selgitas, et AÕSRS § 154 lg 1 näeb ette, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise

kohustus tuleneb AÕS § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -

rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse

eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -

rajatise talumise eest AÕS §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

Eeltoodud põhjendustel rahuldas maakohus avalduse ja kohustas Kauba tn 9 ja 1 kinnistute

igakordset omanikku taluma kinnistutel asuvat tehnovõrku – elektriõhuliini, mille olulisteks

osadeks on maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid ning elektripostide tugipostid

ning nende elektripostide külge kinnitatud elektri õhukaabel.

Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Avaldaja

menetluskulude nimekirjade kohaselt oli avaldaja menetluskulud kokku 1545 eurot (riigilõiv

50 eurot (kohtukulu TsMS § 138 lg 2), kohtutäituri tasu/kulu 120 eurot (kohtuväline

menetluskulu TsMS § 145 p 5) ja lepingulise esindaja kulu 1375 eurot (kohtuväline kulu

TsMS § 138 lg 1 ja § 144 lg 1), arvestusega kokku 12,5 töötundi x 110 eurot (töötunni hind)).

Avaldajat esindas menetluses advokaat ning maakohtu hinnangul oli esindaja kulu mõistliku

suurusega, osutatud õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud ning nendele kulutatud aeg

vastav eeldatavale töömahule. Maakohus mõistis puudutatud isikult I välja avaldaja

menetluskulude katteks 1545 eurot ja avaldaja taotluse alusel viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

avaldaja avalduse rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja

kanda.

Kuna avaldaja põhjendas, et temal on vaja kasutada elektriliini (raudbetoonpostid koos

elektriõhuliiniga) selleks, et avaldaja võrguettevõtjana saaks varustada kinnistut Kauba tn 7

elektriga, oleks vaidluse lahendamiseks tulnud teha kindalaks, kas avaldajal on õigus olla

võrguettevõtja kinnistul Kauba tn 7 asuva hoone elektriga varustamiseks.

Maakohus jättis põhjendamatult hindamata ja uurimata puudutatud isiku I väited ja tõendid,

mis tõendavad, et avaldajal on õigus olla võrguettevõtjaks ainult ladudes, mis asuvad

aadressil/kinnistul Kauba tn 33.

Avaldaja väide, et ta omandas elektriliini koos kinnistu Kauba tn 33 omandamisega ja et see

on tema ainuomandis, on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohus jättis põhjendamatult

puudutatud isiku I vastuväitega arvestamata.

Maakohus leidis põhjendamatult määruse p-s 11, et puudutatu isik I võttis omaks, et avaldaja

on elektriliini omanik. Elektriliin koosneb raudbetoonpostidest ja elektriõhuliinist/kaablist,

mis on paigaldatud postide peale. Avaldaja kirjavahetuses (vt maakohtu määruse p 11) on

märgitud asjaolud seoses elektriõhuliinidega, aga mitte raudbetoonpostidega. Maakohus on

ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et raudbetoonpostid on avaldaja omand.

Kuna elektriliini raudbetoonpostid ei ole avaldaja omand, siis AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamine

on põhjendamatu ja ebaõige.

Puudutatud isik I leiab, et maakohus oleks pidanud jätma poolte menetluskulud nende endi

kanda, kuna vaidlus puudutas ka puudutatud isiku I kinnistul asuva rajatise kasutamise korda

ja seega lahend oli tehtud ka puudutud isiku I huvides.

Maakohus ei määranud puudutatud isikule I tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks ja on sellega oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus

mõistis välja kohtutäituri tasu/kulu 120 eurot ja märkis, et see on kohtuväline kulu TsMS §

145 p 5 tähenduses. TsMS §-s 145 ei ole punkti 5. Asja toimikus ei ole maakohtu määrust

kohtutäituri kaasamiseks määruse tagamiseks ja seega kohtutäituri tasu/kulu 120 eurot ei ole

kohtuväline menetluskulu. Maakohus ei ole analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli

õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult vajalik ja põhjendatud. Maakohus ei ole

hinnanud avaldaja esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta määruskaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.

Maakohus on õigesti tuvastanud avaldaja õigusliku huvi olemasolu nõude esitamiseks ning et

avaldaja on tehnovõrgu omanik.

Avaldaja on maakohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on ELTS § 64 lg 13 ja lg 15 alusel

võrguettevõtjaks ning et ta müüb võrguettevõtjana võrguteenust ja elektrienergiat edasi

Osaühingule RESPAIT. Kuna maakohus on tuvastanud avaldaja õigusliku huvi tehnovõrgu

omanikuna, siis on võrguettevõtjana õigustatud huvi olemasolu üksnes teisene ehk täiendav

alus, mille kaudu põhistada kohtule õigustatud huvi olemasolu avalduse esitamiseks.

Maakohus on loetlenud üles tõendid, millele tuginedes maakohus järeldas, et avaldaja on

elektriliini omanik ja puudutatud isik 1 on seda asjaolu jaatanud. Maakohus ei pidanudki

asuma tuvastama, kas avaldaja sai koos Kauba tn 33 kinnistu omandamisega elektriliini

omanikuks või mitte. Omandiõigus on oluline asjaolu isikliku kasutusõiguse seadmise

menetluses, kuid praegusel juhul seda küsimust kohus ei lahenda. Käesolevas menetluses on

olulised asjaolud, millal elektriliin oli püstitatud ja kelle kinnistul see asub ehk et kellel lasub

talumiskohustus. Õigustatud huvi olemasolu, kes sellekohase nõude saab esitada, on kohus

kohtumääruses tuvastatud.

Puudutatud isiku I talumiskohustus tuleneb AÕSRS § 152 lg-st 1, seega on põhjendamatu

väita, et ta ei pea elektriõhukaablit taluma ja selle talumiseks puudub seaduslik alus.

Ei oma mingit tähendust tarbijate arvukus, kas tegemist on ühe või mitme tarbijaga.

Elektrienergia ja võrguteenus on omavahel lahutamatult seotud. Osaühing RESPAIT on

kinnitanud, et võrguteenust ning elektrienergiat müüb talle avaldaja.

Raudbetoonpostide osas ei saa kohaldada TsÜS § 54 lg-t 1 ega lugeda neid kinnisasja

olulisteks osadeks, sest kinnistutel asuvad elektripostid ja nendel postidel rippuv

elektrijuhtmestik ei ole püsivalt ühendatud kinnisasjaga. Elektriõhuliin ja elektripostid ei saa

eksisteerida käibes eraldi. Vaidlusalune elektriliin ei teeninda puudutatud isiku I kinnistuid,

vaid avaldajale omandiõiguse alusel kuuluvat kinnistut Kauba tn 33 ja sealt omakorda Kauba

tn 7 kinnistut. Seega tuleks TsÜS § 57 lg 1 alusel lugeda elektriliin selle kinnistu päraldiseks,

mida see teenindab.

Menetluskulude osas seisukoha küsimata jätmine ei ole oluline menetlusnormi rikkumine.

Puudutatud isik I ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväidet ka määruskaebuses esitanud.

Maakohtu põhjendustest on selgelt aru saada, millised menetluskulud on maakohus vajalikuks

ja põhjendatuks pidanud. Põhjendamatu on ka määruskaebuses esitatud väide kohtutäituri tasu

väljamõistmise osas. Tegemist on selge eksimusega ehk õige norm on TsMS § 144 p 5, seega

ei ole tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega.

Maakohus on põhjendatult jätnud TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku I

kanda. Menetlus oli algatatud ainuüksi seetõttu, et puudutatud isik I eemaldas omavoliliselt

elektriliini ning takistas selle taastamist ning ei olnud vabatahtlikult nõus täitma isegi hagi

tagamise määrust (avaldaja pidi pöörduma kohtutäituri poole hagi tagamise määruse

täitmiseks) ning vaidles menetluses vastu avaldusele, esitas määruskaebuse hagi tagamise

määruse peale.

8. Kohtla-Järve linn ja osaühing RESPAIT ei toeta määruskaebust.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada p 3 osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult I

avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud suuremas summas kui 1525 eurot (ehk 20 euro

osas). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult I avaldaja

kasuks välja menetluskulud 1525 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Täpsustada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 isikute osas, kelle suhtes määrus

kehtib, ja tehnovõrgu (s.o selle osade) asukoha kirjeldusega. Ringkonnakohus esitab selle

järgmises sõnastuses:

„Kohustada Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas, Järve linnaosas asuvate Kauba tn 9

(katastritunnus nr 32217:001:0019, registriosa nr 725407) ja Kauba tn 1 kinnistute

(katastritunnus nr 32217:001:0064, registriosa nr 2876907) omanikku Unitrade Group OÜ-d,

registrikood 12919754, taluma Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistutel asuvat tehnovõrku –

elektriliini, mille olulisteks osadeks on maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid ning

elektripostide tugipostid ning nende elektripostide külge kinnitatud elektri õhukaabel.

Tehnovõrgu (s.o selle osade) asukoht Kauba tn 9 ja 1 kinnistutel on järgmine:

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X

punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847 (raudbetoonpost 10);

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X

punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429 (raudbetoonpost 11) ja selle

toestamiseks 2 tugiposti;

-

Kauba tn 9 kinnistul asub elektri õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 10 (asukohaga

Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847)

ja raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429) vahelisel telgjoonel;

-

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistul asub õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 11

(asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga

684563,429) ja raudbetoonposti asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6587995,923 ja Y punktiga 684535,715 (raudbetoonpost 12) vahelisel telgjoonel.“

11. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud avaldaja õigustatud huvi

AÕSRS § 152 lõike 1 kohase avalduse esitamiseks puudutatud isiku I vastu. Arvestades

avaldaja esitatud tõendeid on avaldaja vaidlusaluse elektriõhuliini omanik. Puudutatud isik I

ei ole esitanud andmeid, et vaidlusaluse elektriõhuliini kui terviku omanik võiks olla keegi

teine peale avaldaja (vt määruse põhjendusi p-s 14). Avaldaja on näidanud ära, et tema

õigused on puudutatud isiku I tegevuse tagajärjel saanud kahjustada ja eksisteerib vastav oht

ka tulevikus.

14. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku I väitega, et kinnistute Kauba tn 1 ja 9

ostmisega sai puudutatud isik I nimetatud kinnistutel asuvate raudbetoonpostide ja tugipostide

omanikuks.

TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu

ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Lõike 2 kohaselt ei ole kinnisasja osa

võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või

muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Riigikohtu praktika

kohaselt ei ole kinnisasja oluline osa sellel paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud

kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus

(RKTKo 11.10.2017, 2-15-17137/31, p 16). Õiguse teostamise vahendina maatükile

püstitatud ehitist tuleb käsitada eraldi seisva vallasasjana, mis ei kuulu kinnisasja omanikule.

Tehnovõrgu ja -rajatise mõiste avab eraõiguse kontekstis AÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on

tehnovõrk või - rajatis kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või

elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende

teenindamiseks vajalik ehitis.

Vaidlusalune elektriõhuliin, mis läbib kinnistuid Kauba tn 9 ja 1, on tehnovõrk TsÜS § 54 lg

2 mõttes ja selle olulisteks osadeks on maapinnaga kohtpõhiselt ühendatud elektripostid,

nende tugipostid ning elektripostide külge kinnitatud elektri õhukaabel. Need osad

moodustavad ühtse terviku ning osad ei saa kuuluda erinevatele isikutele.

15. Avaldaja tugines avalduse esitamisel AÕSRS §-s 152 sätestatud seadusest tulenevale

talumiskohustusele.

Ringkonnakohus selgitab, et AÕS §-d 158 ja 1581 reguleerisid ja reguleerivad

talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid

nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on

puudutatud isiku I kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit

reguleerib AÕSRS § 152. AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.

9. juuni 2023. a elektripaigaldise erakorralise auditi kohaselt on Kauba tänaval asuv 0,4kV

õhuliini (kontrollitud osad olid 0,4 kV õhuliin AJ64 kuni Kauba tn 7) ehitamise/renoveerimise

aasta 1997 (dtl 230–231). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades vaidlust

selle üle, et vaidlusalune elektriõhuliin, mis läbib puudutatud isiku kinnistuid Kauba tn 9 ja 1,

on püstitatud enne kinnisasjade esmakinnistamist. Seega kehtib selle elektriõhuliini osas

AÕSRS § 152 lg-st 1 tulenev seadusjärgne talumiskohustus. Ringkonnakohus selgitab, et

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 27 lõike 5 kohaselt loetakse

enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende

kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris.

16. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul vaja tuvastada, kas avaldaja on

võrguettevõtja, sest talumiskohustuse näeb käesoleval juhul ette AÕSRS § 152 lg 1, mitte lg 2.

Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus puudutatud isiku I vastavad väited tähelepanuta.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult avalduse rahuldanud.

17. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja on pöördunud puudutatud isiku vastu

talumiskohustuse tuvastamiseks, seega saab kohus tuvastada vastava kohustuse vaid

puudutatud isiku suhtes. Avaldaja ei taotlenud ka talumiskohustuse osas märke tegemist

kinnistusraamatusse. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase

suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või

hagi esitamisest. Kuigi tegemist on seadusest tuleneva talumiskohustusega, on maakohus

ebaõigesti kohustanud määrusega Kauba tn 9 ja 1 kinnistute igakordset omanikku taluma

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistutel asuvat tehnovõrku. Eelneva osas tuleb määruse

resolutsiooni punkti 2 täpsustada.

18. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut, kui viitas määruse resolutsiooni

punktis 2, et tehnovõrgu ning selle osade kirjeldust tuleb vaadata määruse põhjenduste p-st

14. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus täiendab resolutsiooni tehnovõrgu (s.o selle

osade) asukohaga kinnistutel Kauba tn 9 ja 1 järgmiselt:

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X

punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847 (raudbetoonpost 10);

-

Kauba tn 9 kinnistul asub raudbetoonpost asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X

punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429 (raudbetoonpost 11) ja selle

toestamiseks 2 tugiposti;

-

Kauba tn 9 kinnistul asub elektri õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 10 (asukohaga

Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6587957,6238 ja Y punktiga 684576,4847)

ja raudbetoonposti 11 (asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6588003,8126 ja Y punktiga 684563,429) vahelisel telgjoonel;

-

Kauba tn 9 ja Kauba tn 1 kinnistul asub õhukaabel, mis paikneb raudbetoonposti 11

(asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga 6588003,8126 ja Y punktiga

684563,429) ja raudbetoonposti asukohaga Lambet EST koordinaatsüsteemis X punktiga

6587995,923 ja Y punktiga 684535,715 (raudbetoonpost 12) vahelisel telgjoonel.“

19. Arvestades tsiviilasja olemust ja avalduse rahuldamist on maakohus põhjendatult jätnud

menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

20. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I, et maakohus rikkus menetlusnormi, kui

jättis TsMS § 176 lg 8 kohaselt menetlusosalistele määramata tähtaja vastaspoole

menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Samas ei ole tegemist menetlusnormi olulise

rikkumisega, mis tooks kaasa määruse tühistamise. Puudutatud isik I on saanud esitada oma

seisukoha määruskaebuses.

21. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu lahend menetluskulude

väljamõistmise osas, sest maakohus on põhjendamatult mõistnud osaliselt avaldaja

menetluskulud välja koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on ekslikult viidanud kohtutäituri tasu kui

menetluskulu kindlaksmääramisel TsMS § 144 p 5 asemel § 145 p-le 5. Määruskaebusele

esitatud avaldaja vastuse kohaselt on maakohus mõistnud välja täituritasu, mis tekkis sellest,

et puudutatud isik I ei täitnud vabatahtlikult esialgse õiguskaitse määrust. Sellise kulu luges

maakohus põhjendatult vajalikuks kuluks, mis kuulub menetluskulude jaotuse kohaselt

puudutatud isikult I väljamõistmisele.

Ringkonnakohus leiab aga, et kuna avaldaja on 14. märtsi 2024 menetluskulude nimekirjas

kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja soovib kohtutäituri tasu väljamõistmist

käibemaksuta (100 eurot), on maakohus rikkunud TsMS § 174 lg 10 sätestatut ning mõistnud

kohtutäituri tasu puudutatud isikult I välja koos käibemaksuga. Seega tuleb kohtutäituri tasult

100 eurolt arvestatud käibemaksu 20 eurot (käibemaksumäär 20%) osas maakohtu määrus

tühistada.

22. Ülejäänud osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt

RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Tunnitasu suuruse põhjendatuse välja kirjutamata

jätmine ei ole määruse tühistamise aluseks. Selles osas saab ringkonnakohus maakohtu

rikkumise kõrvaldada. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Seega on avaldaja menetluskulude suuruseks 1525 eurot (12,5 h x 110 eurot/h + 50 eurot

riigilõiv + 100 eurot kohtutäituri tasu), mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja

mõista.

23. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas

küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse menetlemisega

seotud kulud tuleb arvestades määruskaebuse rahuldamise ulatust jätta täies ulatuses

puudutatud isiku I kanda.

24. Avaldaja menetluskuludeks on 12. mai 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt

lepingulise esindaja kulu 330 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal kulus

määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku 3 tundi. Õigusabi

tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna avaldaja on

käibemaksukohustuslane, ei soovi ta käibemaksu väljamõistmist. Avaldaja palub TsMS § 177

lg 4 alusel välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtla-Järve linnal ja Osaühingul RESPAIT menetluskulusid ei tekkinud.

Puudutatud isik I avaldaja menetluskulude osas seisukohta ei avaldanud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

on avaldaja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud täies

ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Puudutatud isikult I tuleb avaldaja

kasuks välja mõista avaldajal määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 330 eurot (3h

x 110 eurot). Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)