2-20-3160/143 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3160

Kohtuasi

Solarbalt OÜ hagi L.M-i, Osaühingu King Invest ja

Randburg Runners OÜ vastu solidaarselt 859 533,44

euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Solarbalt OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Solarbalt OÜ (registrikood 11258693),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-

Rohtmets ja Hendrik Mühls

Kostja I L.M (isikukood XXX)

Kostja II Osaühing King Invest (registrikood 10672195)

Kostja III Randburg Runners OÜ (registrikood 12622959)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2023 määrus vaidlustatud osas, millega maakohus

mõistis hagejalt välja menetluskulud suuremas summas kui 6271,60 eurot iga

kostja kasuks, muutmata.

2. Jätta Solarbalt OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-3160

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Solarbalt OÜ (hageja) esitas 26.02.2020 (täpsustades oma nõudeid 31.03.2022) Harju

Maakohtule hagiavalduse L.M-i (kostja I), Osaühingu King Invest (kostja II) ja Randburg

Runners OÜ (kostja III) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 859 533,44

eurot, sh kahjunõude Lamesa Kapital OÜ 50% osa (nimiväärtusega 1250 eurot) omandiõiguse

kaotamise eest 498 750 eurot, viivise kahjunõudelt 83 533,44 eurot (perioodi 26.02.2020–

31.03.2022 eest), edasiulatuva viivise kahjunõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni ning hüvitise

saamata jäänud 5 aasta intressi eest 277 250 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

solidaarselt kostjate kanda.

2. Harju Maakohtu 23.12.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

23.12.2022 otsuse peale rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades

maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda.

Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 18.12.2023 kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.

3. Kostjate 28.11.2022 taotluse järgi on kostjate ühised menetluskulud maakohtus

lepingulisele esindajale kokku 26 754 eurot. Kostjad on menetluses osalenud ühiselt ja sama

esindaja kaudu ning kostjad on kandnud kokkuleppe järgi kulud võrdsetes osades, millest iga

kostja osa on 8918 eurot. Kokku on kostjatele ühiselt osutatud õigusabi 139 tundi. Lisaks on

kostjad I ja II kandnud võrdsetes osades riigilõivu 13.03 määruskaebuselt summas 100 eurot

ja määruskaebuse koostamisel on osutatud neile lepingulise esindaja poolt õigusabi 6,25

tundi. Õigusabi tunnihind on olnud 180–204 eurot koos käibemaksuga. Kostjad ei ole

käibemaksukohustuslased ja paluvad kulud hüvitada koos käibemaksuga.

4. Kostjate 19.09.2023 taotluse järgi on kostjate kulud ringkonnakohtus 2907 eurot. Õigusabi

on osutatud apellatsiooniastmes 14,25 tundi, hinnaga 204 eurot tund.

5. Hageja vaidles kostjate maakohtus kantud menetluskuludele 10 388,20 euro ulatuses vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 19.12.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis menetluskuluna

hagejalt välja kostja I kasuks 9938,50 eurot, kostja II kasuks 9938,50 eurot ja kostja III kasuks

9326 eurot ning viivised.

6.1. Maakohus leidis, et kostjate menetluskulud maakohtus on olnud vajalikud ja põhjendatud

osaliselt.

2-20-3160

6.1.1. Kostjate I ja II põhjendatud menetluskuluks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 138 lg 2 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Samuti on kostjate I

ja II põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 1125 eurot, mis puudutab

13.03 määruskaebuse koostamist. Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostjate kanda

tuleks jätta nende määruskaebusega seonduvad kulud. Kuna hagi jäeti rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda, siis lõppkokkuvõttes ei olnud hagi tagamine ka selles suhtes

põhjendatud. Kohus ei ole teinud erandit ega jätnud määruskaebusega seonduvaid kulusid

kostjate kanda. Kõik kostjate menetluskulud on jäetud hageja kanda. Kostja III määruskaebust

ei esitanud ja sellega seoses kulude hüvitamist ei taotle. Kostjad I ja II paluvad, et see osa

kulust võrdselt vaid nendele hüvitataks, st et kumbki kostja saaks 612,50 eurot.

6.1.2. Maakohus nõustus hagejaga, et 28.11.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu

9,25 tundi on ülepaisutatud ja selle koostamiseks ei saanud kuluda enam kui 1 tund. Tegemist

oli kostja kinnitusega, et jäädakse seniste vastuväidete juurde, palutakse hagi jätta

rahuldamata ning suur osa dokumendist oli menetluskulude nimekiri.

6.1.3. Ülejäänud osas leidis maakohus, et maakohtu menetluses esitatu on kooskõlas

menetlusdokumentide keerukuse ja mahukusega. Maakohus ei tuvastanud ülemäärase

ajakuluga toiminguid. Menetluskulude taotluses on kirjeldatud tegevused seoses õigusabi

osutamisega ja märgitud neile kulunud aeg ning kirjeldatu on olnud maakohtu hinnangul

vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Kostjatele on maakohtu menetluses osutatud

lepingulise esindaja poolt põhjendatud õigusabi 130,75 tundi (ca 16,3 tööpäeva, arvestusega,

et tööpäeva pikkus on 8 tundi), mis asja keerukust ja dokumentide mahtu arvestades ei ole

ülemäärane. Ainuüksi maakohtu menetluses on peetud 4 istungit kestusega kokku ca 15,5

tundi. Menetlusdokumentide koostamine, menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta

kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste

teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Hageja etteheited kostjate menetluskulude

ülepaisutatuse osas ei ole põhjendatud. Muuhulgas on hageja enda lepingulise esindaja poolt

nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses näidatud õigusabi ajakulu olnud oluliselt suurem

kui kostjate lepingulise esindaja ajakulu. Seega on kostjate põhjendatud kulu lepingulisele

esindajale maakohtus 25 071 eurot.

6.2. Maakohus leidis, et ringkonnakohtu menetluses kostjate lepingulise esindaja osutatud

õigusabi ja sellele kulunud aeg on olnud vajalik. Hageja ei ole esitanud selles osas ka

vastuväiteid. Kostjate põhjendatud lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus on 2907 eurot.

6.3. Hageja on teatanud, et ei vaidlusta kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suuruseid.

Kostjad kinnitavad, et ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

6.4. Kostjad paluvad iga kostja kasuks tema osa kuludest hagejalt välja mõista. Hageja selles

osas vastuväiteid ei oma. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I kasuks

menetluskuluna kokku 9938,50 eurot (pool määruskaebusega seotud kulust, s.o 612,50 eurot

+ 1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise esindaja kulust, s.o kokku 9326 eurot). Hagejalt

tuleb välja mõista kostja II kasuks menetluskuluna kokku 9938,50 eurot (pool

määruskaebusega seotud kulust, s.o 612,50 eurot + 1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise

esindaja kulust, s.o kokku 9326 eurot). Kostjale III tuleb hagejalt välja mõista menetluskuluna

9326 eurot (1/3 maa- ja ringkonnakohtu lepingulise esindaja kulust).

2-20-3160

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, mille 28.02.2024 täpsustuse kohaselt palub hageja tühistada

vaidlustatud määruse osas, millega kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena

välja kokku 29 203 eurot (koos käibemaksuga) ning teha uus määrus, millega vähendada

kostjate kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid järgnevalt iga kostja osas:

a) vähendada kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3666,90 euro (koos

käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskuluna välja maksimaalselt

6271,60 eurot (koos käibemaksuga);

b)vähendada kostja II kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3666,90 euro (koos

käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskuluna välja

maksimaalselt 6271,60 eurot (koos käibemaksuga);

c) vähendada kostja III kasuks välja mõistetud menetluskulusid 3054,40 euro (koos

käibemaksuga) võrra ning mõista hagejalt kostja III kasuks menetluskuluna välja

maksimaalselt 6271,60 eurot (koos käibemaksuga).

Alternatiivselt palub hageja vähendada hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavate

menetluskulude suurust kohtu omal äranägemisel ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja

menetluskulud kohtu mõistlikuks ja vajalikuks peetud ulatuses. Hageja palub jätta

määruskaebusmenetlusega seotud kulud kostjate kanda.

7.1. Hageja hinnangul on kostjad on oma menetluskulude nimekirjast nähtuvalt teinud

mitmeid õigusabitoiminguid, mis ei olnud menetluse seisukohast vajalikud või mis seondusid

kostjate esitatud erinevate rahuldamata jäetud taotlustega. Kokku oli selliseid ebavajalikke

kulusid kostjate menetluskulude nimekirjas vähemalt 10 388,20 euro väärtuses, millised kulud

palus hageja kohtul jätta TsMS § 169 lg 3 alusel kostjate endi kanda. Kuigi TsMS § 169 lg 3

kohaldub menetluskulude jaotuse puhul, saab hageja hinnangul antud sätet siiski analoogia

korras kohaldada, hinnates kostjate õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 174 lg

1 ja § 175 lg 1 alusel. Kostjate menetluskulud kokku summas 10 388,20 eurot ei ole vajalikud

ja põhjendatud kulud, mille kinni maksmist saaks ja võiks hagejalt eeldada. Hageja ei pidanud

kohtusse minnes ette nägema, et kostjad hakkavad temalt (selgelt alusetult, arvestades hageja

majandusnäitajaid) menetluskulude katteks tagatist nõudma, edutult hagi tagamist

vaidlustama, korduvalt erinevaid menetlust venitavaid taotlusi esitama (menetluse peatamise

taotlus, vastuväide kohtu tegevusele jms). Hagejalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta peab need

selgelt ebavajalikud kostjate õigusabikulud kinni maksma.

7.2. Maakohus on määruses lakooniliselt konstateerinud, et kostjate kulud (v.a osas, milles

kohus neid ise vähendas) olid menetluse mahtu ja keerukust silmas pidades vajalikud ja

põhjendatud. Hageja on 01.12.2022 seisukohas kostjate menetluskulude nimekirjale toonud

detailselt esile iga konkreetse õigusabikulu/-toimingu, mis on hageja hinnangul ebavajalik ja

üle paisutatud ning mille kompenseerimist ei saa hagejalt mõistlikult eeldada. Samas ei ole

kohus mitte sõnagagi peatunud sellel, kas ja miks olid kostjate poolt esitatud ning maakohtu

enda poolt rahuldamata jäetud taotlused lõppastmes siiski vajalikud ja põhjendatud kulud.

Määrus on selles osas motiveerimata.

Kostjate seisukoht ja menetluse edasine käik

8. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja vaidlustatud

määruse muutmata.

2-20-3160

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust osas, millega mõisteti hagejalt iga kostja kasuks välja rohkem

kui 6271,60 eurot. Hageja palub maakohtu määrus tühistada nimetatud summasid ületavas

osas, s.o summas 10 388,20 eurot. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust

üksnes viidatud ulatuses.

12. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja §

659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

13. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja peamine väide, et kostjate edutute taotlustega

(hagejalt õigusabikulude katteks tagatise küsimine, hagi tagamise määruse vaidlustamine,

taotlused menetluse peatamiseks, taotlused vastaspoole tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks

ning vastuväited kohtu tegevuse peale) seotud menetluskulud peaksid jääma kostjate endi

kanda. Kuigi menetluskulude jaotuse osas on kohtute otsused jõustunud, tuleks hageja

hinnangul edutute taotlustega seotud kulud jätta välja mõistmata TsMS § 175 lg 1 alusel,

kuivõrd need ei olnud põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohus ei pea siinsel juhul praeguses menetlusstaadiumis võimalikuks jätta hagejalt

kostjate kasuks välja mõistmata kulusid õigusabile, mis oli seotud konkreetsete taotluste

esitamisega, pelgalt seetõttu, et need jäid rahuldamata. Hageja märgib õigesti, et rahuldamata

jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud

menetluskulud võib jätta selle esitanud menetlusosalise kanda TsMS § 169 lg 3 alusel, mis

kohaldub menetluskulude jaotuse puhul. Menetluskulude jaotuse osas on otsused jõustunud.

Liiatigi on Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2023 otsuses hageja väiteid seoses nende

toimingute osas menetluskulude kostjate kanda jätmisega hinnanud ja leidnud, et taotluste ja

määruskaebuse rahuldamata jätmise ning väidetega arvestamata jätmisele vaatamata ei ole

2-20-3160

põhjust jätta neid kulusid kostjate endi kanda. Taotlused olid ringkonnakohtu hinnangul

menetlusosalise huvide kaitsel asjakohased ja põhjendatud toimingud ega venitanud maakohtu

menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt (otsuse p 104).

14. TsMS § 175 lg 1 järgi annab kohus hinnangu eelkõige õigusabile kulunud ajale. Hageja

väited ei puuduta üldjoontes kostjate lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aja

mõistlikkust või asja keerukust, vaid hageja hinnangul tuleks teatud toimingutele kulunud aja

eest õigusabikulud jätta iseenesest välja mõistmata. Vastavalt praeguse määruse eelmisele

punktile on see menetluskulude jaotuse küsimus. Hageja viidatud 01.12.2022

menetlusdokumendis esitatud vastuväited menetlustoimingutele kulunud ajale puudutavad

üksnes 03.08.2022 ja 28.11.2022 menetlusdokumentide koostamist. Hageja hinnangul on

03.08.2022 2-leheküljelise dokumendi koostamise ajakulu 5 tundi selgelt üle paisutatud ning

28.11.2022 samuti 2-leheküljelise dokumendi koostamiseks ei saanud kuluda üle 2 tunni,

kuna selles kinnitatakse jäämist seniste vastuväidete juurde, palutakse hagi jätta rahuldamata

ja esitati menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et kostjate 03.08.2022 seisukoht oli küll

kahel lehel, kuid see oli esitatud vastuseks hageja 06.07.2022 menetlusdokumendile, mille

maht oli 18 lk. Arvestades, et kostjate seisukoha esitamiseks tuli analüüsida hageja

06.07.2022 menetlusdokumenti ning arvestades kostjate 03.08.2022 menetlusdokumendi sisu,

ei ole ringkonnakohtu hinnangul selle koostamiseks kulunud aeg ülepaisutatud. 28.11.2022

menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu vähendas maakohus vaidlustatud määruses

rohkemgi kui hageja oli põhjendatuks pidanud. Muus osas ei ole hageja kostjate lepingulise

esindaja teostatud toimingute ajakulule vastuväiteid esitanud. Maakohus hindas kostjate

menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja kulusid kogumis ja põhjendas,

miks ja kui palju on kostjate lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjatele õigusabiteenuse osutamisele kulunud

aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille

alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostjate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle

maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates

menetlusõiguse norme õigesti.

15. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)