Legislator Case Law & Legislation
2-25-9184/2 AI generated

2-25-9184/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-9184/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Hagiavalduse kohaselt tabas PPA hagejat 2020. aastal joobeseisundis ja konfiskeeris sõiduki

Legislator headnote

AI generated

2-25-9184/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Hagiavalduse kohaselt tabas PPA hagejat 2020. aastal joobeseisundis ja konfiskeeris sõiduki

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-9184

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9184

Tsiviilasi

K.P hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu

sõiduki väljaandmise ja kahju hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.P (isikukood XXX)

Kostja: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata K.P hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu.

2. Jätta menetluskulud K.P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. K.P (hageja) esitas 11.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

ebaseadusliku repressiooniga ära võetud sõiduk, saamata jäänud töötasu, tervise

kahjustamisega seotud hüvitis ja hüvitis iga sundravil viibitud aja kohta.

Hagiavalduse kohaselt tabas PPA hagejat 2020. aastal joobeseisundis ja konfiskeeris sõiduki

BMW 520i ning teisaldas selle Võru lammutuskoha tööplatsile. Hageja hinnangul tuleb

joobes juhtimist lugeda enesetapukatseks, mis Riigikohtu hinnangul ei kvalifitseeru

õigusvastaseks teoks. Hageja suhtes rakendati sundravi, aga kuna tema ohtlikkus oli selleks

ajaks ära langenud, siis ei olnud ka alust sundravi kohaldamiseks. Sundravi kestis kokku kolm

aastat. Avaldaja ei saanud oma sõidukit tagasi, PPA väitel müüs hageja ise sõiduki oma

sõbrale, kuid see ei olnud tõsi. Hageja pidi minema Šveitsi ja hiljem Saksamaale tööle

kokana, aga ei saanud seda sundravi tõttu teha. Hageja on seisukohal, et prokuratuur piinas

teda.

2. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama.

2-25-9184

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine

halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete

täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra.

RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse

esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette,

et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva

jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama.

Kohus leiab, et kuivõrd nõue on esitatud kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju

hüvitamiseks, on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu

Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja hagi kostja vastu

kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus

halduskohtule.

3. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab mennetluskulud hageja kanda. Kuna kostja

ei ole hagimenetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks

määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik