2-24-123978/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123978

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Burgund OÜ hagi RevalEst Ehitus OÜ vastu võla nõudes

3972,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Burgund OÜ (registrikood 16911075)

Hageja seaduslik esindaja: X (isikukood XXX; e-post

info@gremonte.ee)

Kostja: RevalEst Ehitus OÜ (registrikood 12753165)

Kostja lepinguline esindaja: Margus Rebane (e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Burgund OÜ kanda.

3. Välja mõista Burgund OÜ-lt RevalEst Ehitus OÜ kasuks menetluskulud kokku

1155 eurot, s.o lepingulise esindaja põhjendatud kulu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

15.08.2024 esitatud ja 27.08.2024 ning 09.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas

Burgund OÜ (hageja) plaatimis- ja vuukimistöid aadressil Merirahu 72, kokkulepitud hinnaga 45

eurot/tund plaatimistööde ja 15 eurot/m² vuukimistööde eest. Leping oli suuliselt sõlmitud

Revalest Ehitus OÜ-ga (kostja), keda esindas Y. Tööde teostamine Merirahu 72 objektil toimus

kahes etapis, kusjuures esimesel etapil osales Gremonte OÜ ja teisel etapil hageja. Kõik

kokkulepped ja vaidlused peeti kostja esindaja Yiga, mis tõendab tema osalust ja volitusi kostja

nimel.

Hageja teostas maikuus plaatimistöid aadressil Merirahu 72 kokku 53 töötundi, mille

maksumuseks oli 2455 eurot ning juunis osutas hageja veel täiendavaid töid, kokku 18 töötundi,

mille eest nõutav summa on 810 eurot. Viivise suurus 0,05% tulenes poolte kokkuleppest ning

oli kostjale märgitud igas temale esitatud arves. Seega on hagejal seisuga 09.09.2024 kostja vastu

nõuded summas 3359,52 eurot, mis sisaldab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 111,63

eurot ja põhinõuet summas 3265 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3265 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,63 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates hagi

esitamisest 27.08.2024 kuni kohtulahendi täitmiseni 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 3265

eurot.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hageja nõuet õigeks ei võtnud ning vaidles hagile vastu. Kostja ei ole

väidetavat lepingut hagejaga sõlminud ega ka väidetud töid hagejalt tellinud. Y ei tööta kostja

ettevõttes ega ole seotud kostjaga. Kostja on teostanud küll ehitustöid ehitusobjektil Merirahu 72,

Tallinn, kuid hageja väited muus osas ei vasta tõele. Y, kellele hageja viitab, on Merirahu 72,

Tallinn, ehitusobjekti omaniku abiline või tuttav, kes on objektil ehitustöid mingis osas

koordineerinud. Nimetatud isiku vahendusel telliti 2023. aasta sügisel abitööjõudu

väikesemahulise töö jaoks. Kostjal oli selle jaoks ajutine vajadus ja ehitusobjekti omaniku

abilise Yi poolt leiti ettevõte (Gremonte OÜ), kes selle väikesemahulise töö tegi ja kellele selle

eest ka tasuti. Pärast 2023.a. sügist ei ole kostjal selle ettevõttega rohkem mingit puutumust

olnud. Kostja jaoks on täiesti arusaamatu, millistest kokkulepetest hageja räägib ja kuidas saab

hageja eeldada, et kolmandal isikul on volitus kostja nimel midagi teha.

Lisaks on arusaamatu ka hageja nõude sisuline pool. Kui hageja väidab, et sõlmitud on leping ja

kõik tingimused kokku lepitud ja tööd teostatud, siis midagi sellist hagiavaldusest ei selgu. Mis

tõendab lepingu sõlmimist ja millised olid lepingu tingimused? Millega tõendab hageja, et on

väidetavad tööd üldse teinud ja nõuetekohaselt teostatud töö tellijale üle andnud? Kas tellija on

tööd vastu võtnud või kas ehitusjärelevalve on tööd heaks kiitnud? Hageja ei ole selle kohta

esitanud ühtegi tõendit.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu plaatimis- ja vuukimistöid

aadressil Merirahu 72, Tallinn. Hageja on väidetavalt tööd teostanud ning väljastanud

kostjale arved, millest on tasumata 3265 eurot.

Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude

lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku

leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude

sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine

(VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4

ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust,

millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud.

Kohus on nimetatut selgitanud pooltele ka oma 25.10.2024 kirjas (dtl 111-112).

4. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist

kostjaga. Kohus on oma 25.10.2024 kirjas selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tõenda

lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal, kellega ja millistel

tingimustel töövõtuleping sõlmiti (s.h tähtajad, hinnad ning võimalikud viivise

kokkulepped) ning selgitada ja tõendada, millest tulenevalt on asunud hageja seisukohale,

et Y on tegutsenud ja võimaliku lepingu sõlminud just kostja nimel.

Hageja poolt esitatud kirjavahetused Yiga (dtl 38-40, 46, 48, 169-181), kostjale esitatud

arved (dtl 45, 47) ega ka fotod tööde teostamise kohta (dtl 120-164) kohtu hinnangul aga

lepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks

kostjaga lepingu sõlminud ega ka asjaolu, et Y oleks seotud kostjaga ning et tal oleks

õigus (s.h volitus) kostjat esindada. Kirjavahetusest nähtub üksnes, et hageja ja Yi vahel

olid erimeelsused võimalike tööde tegemise ja kvaliteedi osas. Käesoleval juhul ei ole

asjakohased ka hageja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 116 lg 2 ning

118 lg 2. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing, mis on tehtud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isiku poolt, kelle eest juriidiline isik

vastutab ja mis on seotud majandus- või kutsetegevusega, on tehtud juriidilise isiku

nimel. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või

käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on

antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb

tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on

volituse andnud. Puuduvad tõendid, et Y oleks kostja töötaja, esinenud kostja töötajana

või muul viisil andnud hagejale mõista, et ta kostjat esindaks.

Kohus asub seega seisukohale, et kuna tõendamata on lepingu sõlmimine kostjaga, siis ei

ole hageja ka õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud

kokku 1365 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu 9,75 tunni eest.

Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: hagiavalduse materjalidega

tutvumine ja arutelu kliendiga 1,5h; kostja vastuse koostamine 2 h; hageja 14.11.2024

menetlusdokumendiga tutvumine ja arutelu kliendiga 0,5 h; 05.12.2024 seisukoha

koostamine ja suhtlus kliendiga 2h; hageja 31.03.2025 seisukohaga tutvumine ja arutelu

kliendiga 1h; 29.04.2025 kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 2,5 h; menetluskulude

nimekirja koostamine 0,25 h.

Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile

kulud aeg on olnud suuremas osas mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka

tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus peab vajalikuks vähendada

üksnes kokkuvõtlike seisukohtade koostamist 1,5 tunni võrra, kuna tegemist oli

kokkuvõtvate seisukohtadega, millele on kostja juba ka menetluses varasemates

dokumentides viidanud. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 8,25 h.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnihinnaks 140 eur/h (ilma

käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihinnaga.

Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 1155 euro ulatuses ning hagejalt tuleb välja

mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1155 eurot.

8. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et hagejal on võimalus kohtule esitada taotlus

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Käsoleval juhul oli hagihinnaks 3972,49 eurot,

millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 455 eurot. Hageja on käesolevas menetluses

tasunud riigilõivu kokku 493,65 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 38,65 eurot

rohkem (493,65-455).

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik