3-23-964/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-964

Haldusasi

V.L-i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamise

avalduse esitamiseks ning Kaitseressursside

Ameti

11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227 täitmata

jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja V.L, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Julia Dimitrijeva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaitseressursside Ameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V.L-i 08.05.2025 avalduses sõnastatud kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

2. Jätta Kaitseressursside Ameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada haldusasjas nr 3-23-964 tehtud Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 otsuse

resolutsioon osas, milles halduskohus kohustas Kaitseressursside Ametit esitama

kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamiseks

(halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 esimene lause). Teha tühistatud osas uus

otsus, millega tuvastada Kaitseressursside Ameti toimingu, mis seisnes kaebajalt

sunniraha sissenõudmise eesmärgil täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse aluseks

olnud 27.03.2023 täitmisavalduse esitamises, õigusvastasus. Muus osas jätta

halduskohtu otsus muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

3-23-964

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

14.07.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227, millega

kohustas kaebajat ilmuma arstlikku komisjoni 08.03.2023 kell 10:30. Ettekirjutus sisaldas 200

euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust kohustuse täitmata jätmise korral. Kaebaja

ettekirjutuses märgitud ajal arstlikku komisjoni ei ilmunud.

2. KRA esitas eelnimetatud sunniraha sissenõudmiseks 27.03.2023 kohtutäiturile

täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse nr 035/2023/1347, saates

28.03.2023 kaebajale täitmisteate, kus märkis, et kui kaebaja tasub võla vabatahtlikult 30 päeva

jooksul, siis on tasumisele kuuluvaks summaks koos täitekuludega 272 eurot ning hilisema

tasumise korral 326 eurot.

3. Kaebaja esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KRA kohustamist

täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks ning KRA

11.01.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/227 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise

keelamist. Kaebaja leidis, et sunniraha rakendamine ei olnud lubatav, kuna ta ei saanud arstlikku

komisjoni ilmuda haigestumise tõttu. Samuti pidas kaebaja lubamatuks sunniraha

sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist ilma, et KRA oleks dokumente kaebajale

nõuetekohaselt kätte toimetanud.

4. Vastustaja palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja selgitas, et 11.01.2023 ettekirjutus on

kabeajale kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lõikes 3 sätestatud viisil kätte toimetatud

06.03.2023 ning sunniraha rakendamise vältimiseks pidi kaebaja ettekirjutuses määratud ajal

arstlikku komisjoni ilmuma või teatama hiljemalt 22.03.2023 mitteilmumise põhjuse, mida

kaebaja aga ei teinud.

5. Tallinna Halduskohus tegi 05.10.2023 otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ning

kohustas KRA-d esitama kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 035/2023/1347 täitemenetluse

lõpetamiseks. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20

eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

5.1.

Vastustaja rikkus sunniraha rakendamise korda, kuna ei teavitanud kaebajat

nõuetekohaselt sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Haldusasjas nr 3-3-1-72-14

tehtud otsuses on Riigikohus selgitanud, et haldusorgan peab teavitama isikut sunniraha

rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha

2(5)

3-23-964

sissenõudmise alustamist. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks

võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist või esitada oma arvamus

sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta.

5.2.

Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa täidetuks lugeda vaidlustatud

ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha

rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus

tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga

eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja

enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Sunniraha rakendamine on

haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida,

on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige

sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil

põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni ei ilmu,

rakendatakse sunniraha, seda kasvõi põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne

ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab

ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada ka seda, et sunniraha

rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see

tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise.

6. KRA esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna

Halduskohtu 05.10.2023 otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata

või saata kaebus uueks läbivaatamiseks halduskohtule. KRA põhjendused on kokkuvõttes

järgmised. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Väär on seisukoht, et

ettekirjutuses sisalduv sunniraha rakendamise hoiatus ei ole sunniraha rakendamiseks piisav.

Haldusasjas 3-3-1-72-14 tehtud Riigikohtu otsuses võetud seisukohad ei ole siinsel juhul

asjassepuutuvad. Kaebajale sunniraha rakendamisest teatamine ei olnud võimalik, sest kaebaja

tegi kõik selleks, et vältida kontakti KRA-ga – registreeris rahvastikuregistris elukohana

Ühendkuningriigis asuva aadressi, ei kasutanud e-posti ega telefoninumbrit. Riigikaitsekohustus

on kodaniku põhikohustus, mille täitmisega tuleb kutsealusel arvestada. Kaebajat kutsuti

terviseseisundi hindamisele 5 korral. Kui KRA hakkaks mingil viisil teavitama isikut sunniraha

rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha

sissenõudmise alustamist ja isik sunniraha ka tasub, siis võib jääda terviseseisundi hindamise

läbimise eesmärk ja riigikaitsekohustus täitmata.

7. KRA teatas ringkonnakohtule 02.04.2025 avalduses, et täitemenetlus nr 035/2023/1347 on

nõude rahuldamise tõttu lõpetatud.

8. Kaebaja esitas kirjaliku seisukoha, paludes apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja

nõustub halduskohtu põhjendustega.

9. Kaebaja esitas 08.05.2025 avalduse kaebuse muutmiseks, soovides apellatsioonimenetluse

ajal muutunud asjaoludest tingituna asendada kaebuses esitatud täitemenetluse lõpetamise

avalduse esitamiseks kohustamise nõude KRA tegevusega tekitatud 326 euro suuruse kahju

hüvitamise nõudega. Avalduse kohaselt nähtub lisatud tõenditest, et nimetatud summa on kantud

kohtutäiturile sunniraha katteks. Ühtki tõendit või dokumenti kaebaja oma 08.05.2025 avaldusele

siiski ei lisanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. KRA apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus oli

selle tegemise ajal seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega. Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud Riigikohtu otsusele viidates

õigesti, et KRA oleks pidanud enne sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist

3(5)

3-23-964

teavitama kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ning andma kaebajale

võimaluse sunniraha vabatahtlikult tasuda. Halduskohus tõdes õigesti, et sunniraha rakendamise

hoiatuse sisaldumine 11.01.2023 ettekirjutuses ei vabastanud vastustajat kohustustest teavitada

kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid. Apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja tegi kõik selleks, et KRA-

ga suhtlemist vältida, ei ole asjassepuutuv – vastustajal oli võimalus teavitada kaebajat sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest KVTS § 15 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras ka juhul, kui

kaebaja täpne elukoht või kaebaja kasutuses olev e-posti aadress või telefoninumber ei olnud

teada. Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse seisukoht, et sunniraha rakendamisest teavitamise

korral võib jääda terviseseisundi hindamise läbimise eesmärk ja riigikaitsekohustus täitmata.

Sunniraha rakendamisest teatamine ega sunniraha rakendamine ei lõpeta kutsealuse kohustust

ilmuda arstlikku komisjoni ega vabasta teda muudest riigikaitsega seotud kohustustest ega lükka

nende kohustuste täitmist edasi. Samuti ei takista sunniraha rakendamisest teatamine uue

ettekirjutusega arstlikku komisjoni ilmumiseks uue aja määramist või sellekohase uue kutse

saatmist kutsealusele.

11. Sellegipoolest ei saa jätta halduskohtu ostust muutmata. Nimelt on apellatsioonimenetluse

kestel muutunud asjaolude tõttu ära langenud kohustamiskaebuse rahuldamise alus. HKMS § 158

lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See hõlmab ka

kaebuse liigist sõltuvalt kaebuse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Selliste asjaolude

muutumine apellatsioonimenetluse ajal tingib halduskohtu otsuse tühistamise või muutmise, kui

muutunud asjaolude tõttu ei oleks kaebuse rahuldamine nii, nagu halduskohus seda tegi, enam

võimalik. Siinsel juhul ongi sellise olukorraga tegemist. Haldusorgani kohustamine sellise

toimingu tegemiseks, millega kaasnev tagajärg on juba saabunud, ei ole faktiliselt ega õiguslikult

võimalik. Halduskohtu otsusega KRA-le pandud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise

kohustuse eesmärk oli saavutada täitemenetluse lõpetamine. Siinsel juhul ei ole poolte vahel

vaidlust, et kohtutäitur on asjaomase täitemenetluse lõpetanud. Seega on tagajärg saabunud ja

KRA-d kohustava kohtuotsuse tegemise alus ära langenud.

12. Lähtudes ringkonnakohtu 02.05.2025 kirjas antud juhisest esitas kaebaja 08.05.2025

avalduse kaebuse muutmiseks, soovides asendada kohustamisnõude hüvitamisnõudega. Olgugi,

et nii ringkonnakohtu 02.05.2025 kirjas kui ka 12.05.2025 määruses nõuti kaebajalt

hüvitamisnõude esitamise korral kahju tekkimist kinnitavate tõendite esitamist, ei ole kaebaja

sellekohaseid tõendeid esitanud. Toimikus olevad tõendid ja andmed ei ole piisavad tuvastamaks,

kas või kui suure summa on kaebaja kõnealuse täitemenetluse raames kohtutäiturile tegelikult

tasunud. Üksnes täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse pinnalt ei ole võimalik

selle kohta ühest järeldust teha. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta, kui

see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks seaduse kohaselt lubatav. HKMS § 49 lg 2 kohaselt on kaebuse muutmine

mõjuval põhjusel võimalik ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebuse

muutmine kaebaja soovitud moel oleks eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Samas ei ole kaebaja

täitnud kohtu nõuet esitada kahju tekkimist kinnitavad tõendid. Sellises olukorras on põhjendatud

keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest lähtudes analoogiast HKMS § 151 lg 2 punktiga 3,

mis näeb ette kaebuse läbi vaatamata jätmise, kui kaebaja kohtu nõudele ei vasta.

Ringkonnakohus on kaebajale kahel korral selgitanud vajadust esitada kahju tekkimist ja suurust

kinnitavad tõendid, ent kaebaja ei ole neid esitanud. Veelkord samasisulise nõude esitamine ei ole

põhjendatud. Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine ei võta kaebajalt õigust pöörduda

vastustaja poole kahju hüvitamise taotlusega või esitada halduskohtule uus hüvitamiskaebus

vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lõikele 1).

13. Olukorras, kus kohustamisnõude rahuldamise alus on ära langenud, ent kaebuse muutmise

vastuvõtmine ei ole kaebaja tegevusest tingitud põhjustel võimalik, peab ringkonnakohus siiski

4(5)

3-23-964

võimalikuks halduskohtu otsuse muutmist ning halduskohtu kohtuotsuse resolutsioonis

sõnastatud kohustava ettekirjutuse asendamist vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega.

Esiteks oli vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohustamisnõude rahuldamise

eelduseks. Halduskohtu otsus, millega kohustati vastustajat toimingu tegemiseks, hõlmab

iseenesest ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Eespool osutatud põhjustel leidis

halduskohus õigesti, et vastustaja tegevus sunniraha rakendamisel ja eelkõige kohtutäiturile

täitmisavalduse esitamisel oli õigusvastane. Teiseks sarnaneb siinne olukord kokkuvõttes mõneti

HKMS § 152 lg 1 punktis 4 kirjeldatuga. On tõsi, et eelviidatud sätte alusel menetluse

lõpetamiseks ei ole alust, kuna kaebusega taotletud tagajärg (st täitemenetluse lõpetamine) ei

leidnud aset vastustaja tegevuse tõttu, vaid muudel põhjustel. Küll aga saab sellises olukorras

analoogia alusel juhinduda HKMS § 152 lõikest 2, mis näeb ette n-ö jätkutuvastuskaebusele

ülemineku. Siinsel juhul on ilmne, et KRA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja

õiguste edasiseks kaitseks vajalik, andes eelkõige võimaluse kohtuväliselt või kohtule esitatava

kaebusega nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Kaebaja 08.05.2025 avaldusest nähtub ka et

kaebaja seda soovib, kuna avalduses osutatud kahju hüvitamine hõlmab omakorda KRA tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidluse

lahendamiseks vahepeal muutunud asjaolude tõttu tuleb tühistada halduskohtu ostus osas, milles

halduskohus rahuldas kohustamisnõude ja teha selles osas uus otsus, millega tuvastada KRA

tegevuse, mis seisnes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamises,

õigusvastasus. Muus osas jääb halduskohtu ostus muutmata.

14. Kuna kaebaja ei ole esitanud apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulusid

puudutavaid dokumente, jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi

kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

5(5)