Legislator Case Law & Legislation
1-25-1903/17 AI generated

1-25-1903/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-25-1903/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

Legislator headnote

AI generated

1-25-1903/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Süüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

Keywords

AI generated
substance addiction tax amnesty armed narcotics trafficking repeated driving under influence breathalyzer test alcohol abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-1903

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Siim-Kristjan Aim süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Alar Häidberg

Süüdistatav

Siim-Kristjan Aim, isikukood: 50506152760; XXX;

emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX; tel.

XXX; e-post:

XXX. Kriminaalkorras karistamata.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks

mõista 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele

ärakandmisele 10 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates Siim-

Kristjan Aimi kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele

karistuse kandmise aja ja koha kohta.

KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse

vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 5 kuud ja 20 päeva

vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Siim-Kristjan Aim ei

pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale

määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata Siim-Kristjan Aim katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 5 tööpäeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest narkootikume tarvitavale inimesele mõeldud

sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 2 nädala

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja

rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide sõltuvushäire ravivajaduse hindamisele ja

läbima hindamise haigla määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Siim-Kristjan

Aimilt menetluskuluna ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha

664,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Siim-Kristjan Aimil on

õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul

igakuiselt vähemalt 91,87 eurot ja viimasel 12. kuul 91,81 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99925700018200 ning selgituseks „Siim-Kristjan Aim, 1-

25-1903, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Siim-Kristjan Aim

- juhtis 28.08.2024 kella 02.49 ajal Tartus, Turu 6 juures mootorsõidukit BMW reg nr XXX,

olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;

- juhtis 04.09.2024 kella 10.04 ajal Tartus, Kalda tee 3 juures mootorsõidukit BMW reg nr

XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundis;

- juhtis 05.09.2024 kella 23.53 ajal Tartus, Mõisavahe 75 juures mootorsõidukit BMW reg nr

XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundis.

Siim-Kristjan Aim rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sellega pani Siim-Kristjan Aim toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Kokkuleppe sisu

KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele

ärakandmisle kuulub 10 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. viis kuud ja 20 päeva

vangistust täitmisele ei pöörata, kui Siim-Kristjan Aim ei pane 18-kuulise katseaja kestel

toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu

määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 5 tööpäeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest narkootikume tarvitavale inimesele mõeldud

sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles 1 aasta jooksul määruse allkirjastamisest.

KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 2 nädala jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja

rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide sõltuvushäire ravivajaduse hindamisele ja läbima

hindamise haigla määratud ajal.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu

saabumine kinnipidamiskohta.

Kriminaalmenetluse kulud on 1766,88 eurot (sundraha 1329 eurot, ekspertiisi tasud kokku

372 eurot ja kaitsja tasu 65,88 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust

664,50 euro võrra ja määrata ülejäänud menetluskulu (1102,88 eurot) tasumine ositi, ühe aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav Siim-Kristjan Aim aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil

kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles

menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel

aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Siim-

Kristjan Aimi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Siim-Kristjan Aimi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku

372 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 65,88

eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on

kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1766,88 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Siim-Kristjan Aim taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu

jooksul.

Võttes arvesse Siim-Kristjan Aimiga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning

resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on

põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda ning anda Siim-Kristjan

Aimile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Siim-Kristjan Aimilt välja mõista

ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha 664,50 eurot ning anda talle

võimalus tasuda menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik