1-25-1903/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.
Legislator headnote
AI generated1-25-1903/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Süüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-1903
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Signe Hint
Kriminaalasi
Siim-Kristjan Aim süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §
424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Alar Häidberg
Süüdistatav
Siim-Kristjan Aim, isikukood: 50506152760; XXX;
emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX; tel.
XXX; e-post:
XXX. Kriminaalkorras karistamata.
Tõkendit kohaldatud ei ole.
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus
otsustas:
1. Süüdi tunnistada Siim-Kristjan Aim KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks
mõista 6 kuud vangistust.
KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele
ärakandmisele 10 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates Siim-
Kristjan Aimi kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele
karistuse kandmise aja ja koha kohta.
KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse
vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.
KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 5 kuud ja 20 päeva
vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Siim-Kristjan Aim ei
pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale
määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.
Määrata Siim-Kristjan Aim katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja
kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi
kontrollnõudeid:
1)
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2)
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3)
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 5 tööpäeva
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest narkootikume tarvitavale inimesele mõeldud
sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisest.
KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 2 nädala
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja
rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide sõltuvushäire ravivajaduse hindamisele ja
läbima hindamise haigla määratud ajal.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,
kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Siim-Kristjan
Aimilt menetluskuluna ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha
664,50 eurot.
KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Siim-Kristjan Aimil on
õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul
igakuiselt vähemalt 91,87 eurot ja viimasel 12. kuul 91,81 eurot.
Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele
EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või
EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank
AS), märkides ära viitenumbri 99925700018200 ning selgituseks „Siim-Kristjan Aim, 1-
25-1903, menetluskulu“.
Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui
rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega
kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebe kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas
on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või
kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
Siim-Kristjan Aim
- juhtis 28.08.2024 kella 02.49 ajal Tartus, Turu 6 juures mootorsõidukit BMW reg nr XXX,
olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;
- juhtis 04.09.2024 kella 10.04 ajal Tartus, Kalda tee 3 juures mootorsõidukit BMW reg nr
XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud
joobeseisundis;
- juhtis 05.09.2024 kella 23.53 ajal Tartus, Mõisavahe 75 juures mootorsõidukit BMW reg nr
XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud
joobeseisundis.
Siim-Kristjan Aim rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla
joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise
või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt
tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Sellega pani Siim-Kristjan Aim toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.
Kokkuleppe sisu
KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus
süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele
ärakandmisle kuulub 10 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. viis kuud ja 20 päeva
vangistust täitmisele ei pöörata, kui Siim-Kristjan Aim ei pane 18-kuulise katseaja kestel
toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu
määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas
ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,
töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti
territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 5 tööpäeva jooksul
alates kohtuotsuse jõustumisest narkootikume tarvitavale inimesele mõeldud
sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles 1 aasta jooksul määruse allkirjastamisest.
KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 2 nädala jooksul
alates kohtuotsuse jõustumisest SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja
rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide sõltuvushäire ravivajaduse hindamisele ja läbima
hindamise haigla määratud ajal.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu
saabumine kinnipidamiskohta.
Kriminaalmenetluse kulud on 1766,88 eurot (sundraha 1329 eurot, ekspertiisi tasud kokku
372 eurot ja kaitsja tasu 65,88 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust
664,50 euro võrra ja määrata ülejäänud menetluskulu (1102,88 eurot) tasumine ositi, ühe aasta
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai
süüdistatav Siim-Kristjan Aim aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil
kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii
toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.
Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles
menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist.
Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel
aluseks võtta.
Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava
poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja
menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe
järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Siim-
Kristjan Aimi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt
sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas
Siim-Kristjan Aimi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku
372 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 65,88
eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on
kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1766,88 eurot.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates
süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude
hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib
määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Siim-Kristjan Aim taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu
jooksul.
Võttes arvesse Siim-Kristjan Aimiga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning
resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on
põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda ning anda Siim-Kristjan
Aimile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Siim-Kristjan Aimilt välja mõista
ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha 664,50 eurot ning anda talle
võimalus tasuda menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast kuust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Persidskaja
kohtunik