2-24-8634/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8634

Tsiviilasi

XX XXi hagi XX XXi vastu kasutuseelise hüvitise nõudes

Hagihind

hagi hind 73 047,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX XX (isikukood xxx);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Magnus Braun,

advokaat Anna-Evgeniya Petrova (Advokaadibüroo WIDEN, e-

post: xxx);

Kostja: XX XX (isikukood xxx, aadress xxx);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kalev Pihlak,

advokaat Cristen Helendi (Advokaadibüroo Turnstone, e-post:

xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine elektrikulude nõudest summas 79,02 eurot ja lõpetada

eeltoodud nõude osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2. Võtta vastu hageja 25.04.2025 esitatud tõendid.

3. Hagi rahuldada.

4. Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja XX XXi (isikukood xxx) kasuks välja 65

240,74 (kuuskümmend viis tuhat kakssada nelikümmend eurot ja 74 senti) eurot.

5. Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja XX XXi (isikukood xxx) kasuks välja

viivis 65 240,74 eurolt alates hagi esitamisest 31.05.2024 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja XX XXi (isikukood xxx) kasuks 8440,93

(kaheksa tuhat nelisada nelikümmend eurot ja 93 senti) eurot, millest 6900,93 eurot on kulud

õigusabile ja 1540 eurot on tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt XX XXilt (isikukood xxx) hageja XX XXi (isikukood xxx) kasuks välja

viivis menetluskuludelt 8440,93 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kasutuseelise hüvitise 65 468,15 eurot ja viivise sellelt summalt

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt olid

pooled abielus alates xxx. Harju Maakohtu 15.11.2022 otsusega tsiviilasjas 2-22-xxx lahutati poolte

abielu hageja avalduse. Poolte valitud varasuheteks oli varalahususe suhe.

2. 22.03.2018 omandas hageja kinnisaja aadressil xxx koos sellel asuva elamuga. Hageja on maja

ainuomanik. 2019. aasta kevadel olid kostjal rahalised probleemid ning ta palus hagejal lubada tal

hagejale kuuluvas majas ajutiselt elada. Hageja lubas elamus ajutiselt elada. Sellel ajal olid poolte

abielulised suhted juba lõppenud.

3. Alates 2021. aasta kevadest palus hageja korduvalt kostjal elamu valdus tagastada. Vaatamata

korduvatele suulistele nõuetele jätkas kostja majas elamist. 2021. aasta mais oli hageja sunnitud majast

välja kolima, mh kuna kostja seda ei vabastanud. Hageja kandis seejuures kõik elamu

kommunaalkulud. 21.10.2022 edastas hageja kostjale nõudekirja ebaseadusliku valduse lõpetamiseks

ja valduse tagastamiseks hiljemalt 18.11.2022, kuid kostja keeldus valduse tagastamisest. 13.01.2023

esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

(tsiviilasi 2-23-xxx).

4. 26.06.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-23-xxx rahuldas kohus hagi ja mõistis elamu koos kõikide

juurdepääsu võimaldavate võtmetega kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. Harju

Maakohtu 26.06.2023 kohtuotsuse punktides 28, 29 ja 30 on tuvastatud, et alates 2021. aasta maist on

kostja majas elanud ilma õigusliku aluseta. Kohtuotsuse täitmiseks oli hageja sunnitud pöörduma

kohtutäituri poole. Maja valdus anti hagejale täitemenetluse raames üle 29.08.2023. Kostja valdas

seega elamut ilma õigusliku aluseta alates 2021. aasta maist kuni 29.08.2023.

5. Hageja viitas TsÜS § 62 lõikele 1 ja AÕS § 85 lõikele 1, samuti VÕS § 1037 lõikele 1. Hageja on

maja omanik ja kostja on seda vallanud ilma seadusliku aluseta ja ilma hageja nõusolekuta perioodil

2021. aasta mai kuni 29.08.2023 ehk 28 kuud. Hageja nõuab kostjalt maja kasutamisest saadud

kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelise väärtuse määramisel tuleb lähtuda elamu eeldatavast

üürihinnast. Hageja 21.10.2022 nõudekirja koostamise ajal läbi viidud analüüsist nähtub, et majale

sarnase kinnisasja üürile andmisel on üürihinnaks määratud vähemalt 2 300 eurot, millele lisandub tasu

kommunaalteenuste eest. Maja kasutusõiguse harilik väärtus kalendrikuu kohta on seega vähemalt 2

300 eurot kuus, millele lisandub kommunaalteenuste kulu.

6. Maja oli kostja ebaseaduslikus valduses 28 kuud, mille eest oleks kostja pidanud tasuma üüri kokku

64 400 eurot (2 300 eurot x 28 kuud). Lisaks sellele on hageja tasunud aja eest, mil kostja elamus elas,

kasutatud elektri eest kokku 1 068,15 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt perioodi 2021.

mai kuni 29.08.2023 jooksul õigusliku aluseta valdamise eest kasutuseelist kokku 65 468,15 eurot.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras.

7. Hagi täienduses täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista kasutuseeliste hüvitisena

65 319,76 eurot ja viivise sellelt summalt seadusjärgses määras. Kostja on maja vallanud ilma

seadusliku aluseta ja ilma hageja nõusolekuta 2021. aasta maist kuni 29.08.2023 ehk 27 kuud ja 29

päeva. Maja valdus anti hagejale täitemenetluse raames üle 30.08.2023, kuigi kinnisasja valduse

vabastamise akti kuupäevaks on märgitud 29.08.2023. Maja kasutusõiguse harilik väärtus kalendrikuu

kohta on vähemalt 2 300 eurot kuus, millele lisandub kommunaalteenuste kulu. Maja oli kostja

ebaseaduslikus valduses 27 kuud ja 29 päeva, mille eest oleks kostja pidanud tasuma üüri 2 300 eurot x

27 kuud = 62 100 eurot ja 2 300 eurot x (29/31) = 2 151,61 eurot kokku 64 251,61 eurot.

8. Lisaks tarbis kostja elamus elades ebaseaduslikult elektrit 1 068,15 eurot eest. Kokku nõudis hageja

kostjalt kasutuseelistena 65 319,76 eurot (üüritasu 64 251,61 eurot ja elektrikulud summas 1 068,15

eurot). Hageja nõuab 2023. aasta augusti eest üürihinda proportsionaalselt päevade arvule, millal maja

oli kostja ebaseaduslikus valduses ehk 29 päeva 31-st päevast. 2023. aasta augusti elektrikulude

hüvitamist nõuab hageja täies ulatuses, kuna kogu 2023. aasta augusti elektrikulu oli kostja

põhjustatud, hageja sellel ajal majas ei elanud.

9. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendatud vastuväidet, mis

võimaldaks jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole eitanud, et elamu kuulus hagejale ja kostja valdas

seda alusetult. Kostja viited seltsingulepingule on ebamäärased ja kasutuseelise nõude kontekstis

asjakohatud. Tsiviilasjas nr 2-23-xxx jõustunud kohtuotsuse punktis 28 leidis kohus, et

„seltsingulepingu vastuväide ei ole alates 2021. a maikuust enam asjakohane ega anna kostjale õigust

kinnistut vallata“. Seejuures luges kohus hüpoteetilise seltsingulepingu 2021. aasta mai seisuga

ülesöelduks, kuivõrd hageja oli pere elukohast välja kolinud. Punktis 29 nentis kohus, et kostja ei ole

kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus vaidlusaluse kinnistu

valdamiseks. Kostja ei ole ka käesolevas asjas tõendanud, et tal oli 2021. aasta maist kuni 29.08.2023

õigus maja vallata.

10. Ebaõige on kostja väide, et ta elas elamus poolte kokkuleppel. Kostja elas hageja majas hageja loal,

kuid alates 2021. aasta maist puudus kostjal hageja nõusolek. Vastupidist ei ole kostja väitnud.

Asjaolu, et hageja kolis 2021. aasta mais majast välja kinnitab, et hagejal puudus igasugune soov

kostja majas viibimise osas kokku leppida. Kostja on korduvalt kinnitanud, et hageja kolis mais 2021

elamust välja.

11. Kostja väited majas toimunud remondi kohta on asjakohatud ja tõendamata. Majas mistahes

väidetavate remonditööde teostamine ja sellega seotud asjaolud ei saanud anda kostjale valdusõigust.

Väited kostja poolt mistahes kommunaalkulude tasumise osas on tõendamata. Lisaks ei oma

kommunaalkulude võimalik tasumine valdusõiguse seisukohalt tähtsust. Kostja jätkas alates 2021.

aasta maist majas elamist pahatahtlikult. Kommunaalkulude tasumine sellises olukorras ei anna isikule

valdusõigust ega tähenda nõusolekut maja kasutamiseks.

12. Kostja vastuväited kasutuseelise suuruse osas ei põhine mistahes kalkulatsioonil ega sisalda

konkreetsemaid andmeid. Spekulatsioonid ja teoretiseerimine on asjakohatud. Hageja maja asub xxx,

mereäärses piirkonnas (umbes 6-minutilise jalutuskäigu kaugusel merest), kõrval on xxx. Maja asub

looduslikult ilusas ja rahulikus naabruskonnas.

13. Maja on värskelt renoveeritud, avara planeeringu ja valgusküllane kahekorruseline kivimaja, mille

pindala on 290,4 m2. Maja juures on aed, krundi suurus on kokku 966 m2. Majas on 6 tuba ja 2

vannituba; maja on sisutatud. Kostja väited maja seisukorra osas, sh mistahes siseviimistlustööde

teostamise osas, on tõendamata. Hageja esitatud kinnisasjade üüripakkumiste kokkuvõte annab

ülevaate võrreldavate majade keskmisest üürihinnast samas või sarnases piirkonnas 2022. aasta

septembri – oktoobri seisuga. Hinnangust tulenevalt oli 2022. aasta sügisel võrreldava maja

keskmiseks üürihinnaks samas või sarnases piirkonnas 9,37 eurot/m2. Hageja maja puhul annaks

selline ruutmeetri keskmine üürihind tulemuseks üürihinda 2 721,05 eurot kuus (290,4 m2 x 9,37 eurot/

m2).

14. Kinnisvaraportaalis kv.ee leiduva üürihinnastatistika kohaselt on perioodil 2021. aasta maist kuni

2023. aasta augustini xxx vallas majade keskmine ruutmeetri üürihind liigikaudu 7,97 eurot/m2. Hageja

maja puhul oleks keskmine üürihind vaidlusaluse perioodi jooksul seega 2 315,28 eurot kuus.

Sellise näitaja alusel oleks kasutuseelis 28 kuu eest kokku 64 827,84 eurot. Samas on hinnastatistikast

näha, et xxx ei olnud pikema perioodi jooksul üldse majade üüripakkumisi, mis annab tunnistust

suurest nõudlusest piirkonnas.

15. Turuväärtusest parema ülevaate saamiseks peab arvestama hinnastatistikaga sarnases piirkonnas

xxx. Perioodil 2021. aasta maist kuni 2023. aasta augustini oli majade keskmine üürihind xxx 12,18

eurot/m2. Hageja maja puhul oleks keskmine üürihind seega 3 535,60 eurot kuus. Selliste näitajate

puhul oleks kasutuseelis maja ebaseadusliku valdamise eest 98 997,36 eurot, millele lisanduvad

kommunaalkulud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõutav kasutuseelis 64 251,61 eurot.

16. Asjaolu, et hageja nõuab kõikidest kommunaalkuludest elektrikulude hüvitamist tähendab vaid

seda, et hageja tunneb enda menetlusõigusi, mitte ei tõenda hagejal nõude olemasolu, selle puudumist

või mistahes muud asjaolu. Hageja lootis, et kostja lahkub majast vabatahtlikult ja pooltel õnnestub

vaidlusi vältida. Hageja tegi elektrikulude osas arvutusvea. Hageja täpsustas elektriarvete summat,

milleks on 1 061,55 eurot. Kulude arvutus on esitatud. Hageja vähendas oma nõuet. Kokku nõudis

hageja kostjalt 65 313,16 eurot.

17. 25.02.2025 seisukohas osundas hageja, et Harju Maakohtu 26.06.2023 otsusega tsiviilasjas 2-23-

xxx on tuvastatud, et alates 2021. aasta maist valdas kostja hagejale kuuluvat kinnisasja. Kostja

ebaseaduslik valdus püsis ka kohtuotsuse tegemise ehk 26.06.2023 seisuga. Asjaolu, et kostja

ebaseaduslik valdus lõppes hagejale võtmete üleandmisega 30.08.2023, on tõendatud maja valduse

vabastamise aktiga. Pooltel ei saa seega olla mõistlikku vaidlust ebaseadusliku valduse lõppemise aja

üle.

18. Kostja viide 17.11.2022 üürilepingu väidetavale sõlmimisele ei tõenda maja valduse vabastamist

vabastamise aktis märgitud kuupäevast varasemalt ning ei välista mistahes ulatuses hageja nõude

rahuldamist. Isegi kui 17.11.2022 üürileping oli sõlmitud, ei välista see ega vähenda kostja

ebaseaduslikku valdust majale. Kostja ebaseaduslik valdus vältas kuni 30.08.2023. AÕS § 32 kohaselt

on valdus tegelik võim asja üle. Eluruumi valdusega on tegemist ka siis, kui isik selles ei viibi, ent tal

on säilinud eluruumi valitsemissoov ja ta võib tulevikus uuesti selle üle tegelikku võimu teostada.

AÕS § 39 lg 1 sätestab, et valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle

muul viisil. 17.11.2022 üürilepingu väidetav sõlmimine ei tõenda, et kostja maja ei vallanud alates

17.11.2022. Üürilepingu olemasolu ei takista muude kinnisasjade kasutamist või valdamist.

19. Kuni 30.08.2023 oli kostjal vähemalt võimalus maja kasutada, kuna maja võtmed olid tema käes.

Maja kasutamiseks ei olnud kostjal mistahes takistusi. Kostja ei andnud maja võtmeid hagejale üle

enne 30.08.2023. Sellega säilitas kostja maja valitsemise soovi ja võimaluse ega loobunud tegelikust

võimust maja üle.

20. 02.08.2023 kohtule esitatud hagiavalduses tsiviilasjas 2-23-xxx märkis kostja oma aadressiks xxx.

Maja aadress oli kostja elukohaks märgitud ka tema 24.01.2023 kohtule esitatud hagiavalduses

tsiviilasjas 2-23-xxx. Seega vahetult enne maja valduse täitemenetluse raames üleandmist märkis

kostja enda aadressiks just maja aadressi. Mõistlik inimene ei märgi ametlikus kohtudokumendis enda

aadressiks kohta, kus ta enam ei ela ja millele tal puudub ligipääs või millele liigipääsust on ta

loobunud. Kostja valdas maja ebaseaduslikult kuni 30.08.2023 täitemenetluse raames võtmete

üleandmiseni. Kostja vastuspidised väited on valed ning eluliselt ebausutavad.

21. Alates 2021. aasta kevadest palus hageja korduvalt kostjal majast lahkuda. Sellest hetkest alates

puudus pooltel mistahes kokkuleppe maja valdamiseks. Väited kostja poolt kommunaalkulude

tasumise kohta ei kinnita kokkulepet. Elades majas alates 2019. aastast olid kostjale teada asjakohased

kommunaalteenuse osutajad, kostja nägi kommunaalteenuste arveid. 2021. aasta kevadest palus hageja

korduvalt suuliselt kostjal maja vabastada. Maja ebaseaduslikult vallates asus kostja tegema

ülekandeid kommunaalteenuseid osutatavatele ettevõtetele kaootiliselt.

22. Kommunaalettevõtetele kostja tehtud ülekannetel puudub kokkuleppetele omane süsteemsus.

Ülekannete kaootilisus ja juhuslikkus on jälgitav kostja esitatud pangakontode väljavõtetest: erinevatel

kuudel tehtud ülekannete summad on identsed ja ümmargused, mis ei ole kommunaalkuludele omane,

ülekannetes puuduvad viited asjakohastele arvetele. Seda seetõttu, et kostjal ei olnud maja

kommunaalteenuste arvetele alalist ligipääsu. Eeltoodu kinnitab, et pooltel puudus kokkulepe maja

kasutamise ja kommunaalarvete tasumise osas alates 2021. aasta maist.

23. Hagejale teadaolevalt kanti kas kõik või mõned kostja tehtud kommunaalmaksed talle tagasi. Nii

näiteks tegi xxx 28.07.2022 kostjale tagasikande summas 270,36 eurot. Eeltoodu kinnitab, et kostja

esitatavad asjaolud on moonutatud ega ole usaldusväärsed. Kostja ise on kinnitanud, et hageja lahkus

majast 2021. aasta mais. Seega ei tarbinud hageja maja kommunaalteenuseid vaidlusalusel perioodil.

24. Hageja täpsustas uuesti elektriarvete summat, milleks on 989,13 eurot. Kulude arvutus on esitatud.

Seega nõuab hageja kostjalt perioodi 2021. aasta mai kuni 29.08.2023 õigusliku aluseta valdamise eest

kasutuseelist kokku 65 240,74 eurot (üüritasu kokku 64 251,61 eurot ja elektrikulud summas 989,13

eurot). Hageja vähendas oma nõuet.

25. 25.04.2025 seisukohtades jäi hageja oma nõuete ja väidete juurde. Kostja väited majas

remonditööde lõpuleviimise osas on tõendamata ja asjakohatud. Hüpoteetiline vajadus majas mistahes

remonditööde läbiviimiseks ei anna kostjale õigust maja vallata ega kinnita vastavasisulise kokkuleppe

olemasolu. Kostja väited maja kommunaalteenuste eest tasumise kohta on eksitavad ja asjakohatud.

Kostja viide 17.11.2022 üürilepingu väidetavale sõlmimisele ei tõenda maja valduse hagejale

tagastamist. Kostja ei ole esitanud tõendatud väiteid, mis välistaks hageja kasutuseelise hüvitamise

nõude rahuldamise.

26. Kostja 24.03.2025 menetlusdokumendis sisalduvad väited ja tõendid on esitatud hilinenult,

mistõttu palub hageja jätta neid arvesse võtmata. Vaatamata sellele, et hageja esitas kõik enda väited ja

asjakohased tõendid menetluse alguses, esitas kostja enda vastuväiteid ja neid väidetavalt kinnitavaid

tõendeid enda kolmandas menetlusdokumendis ehk eelmenetluse lõpuks. Kostja oli teadlik hageja

seisukohtadest hagiavaldusest alates ja omas kõiki võimalusi vastuväidete esitamiseks.

27. Juhul kui kohus võtab kostja 24.03.2025 menetlusdokumendis sisalduvad uued väited ja tõendid

arvesse, palus hageja võtta vastu täiendavad tõendid, mida ta varem esitada ei saanud. Hagejal on

mõjuv põhjus enda vastuväidete esitamiseks pärast eelmenetluse lõppu ja hageja palub kohtul neid

arvesse võtta. Hageja vastuväidete menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist.

28. Kostja käsitleb hageja 21.10.2022 nõudekirja kui esmast nõuet maja vabastamiseks. Tegemist on

eksitavate väidetega. Nõudekirjas toodud tähtaega maja vabastamiseks tuleb lugeda tähtajaks, mille

möödumiseni oli hageja nõus asjakohast vaidlust kohtueelselt ja kompromissiga lahendama. Viidatud

tähtaega ei saa pidada tähtajaks, milleni oli hageja nõus kostja valdust taluma, kuna suulisi nõudeid

esitas hageja kostjale pidevalt alates 2021. aasta kevadest. Asjaolu, et kostja oli teadlik maja

vabastamise nõudest ka enne nõudekirja saamist, nähtub kostja 07.11.2022 vastusest hageja

21.10.2022 nõudekirjale, milles kostja kinnitas, et hageja on temaga majast lahkumisest rääkinud.

29. Vastupidiselt kostja väidetule on maja tegelik pindala 290,4 m2. See tuleneb maja

renoveerimisprojektist, mille kohaselt olid remonditööd ka teostatud. Kostja esitatud Ehitisregistri

väljavõttes kajastatud andmed ei ole pärast maja renoveerimist ajakohastatud, mistõttu ei vasta need

tegelikkusele. Kuna kostja ei vaielnud maja pindala suurusele vastu õigeaegselt, ei esitanud hageja

maja projekti varasemas menetlusstaadiumis. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kostja esitatud väited

maja pindala osas arvestamata.

30. Kostja esitatud üürikuulutus ei lükka ümber hageja välja toodud kasutuseelise suuruse aluseks

olevat arvutust ja selle tõendamiseks esitatud andmeid. Kostja esitatud kuulutus on tõendina

ebausaldusväärne. Tegu on mitteaktiivse kuulutusega, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha, millal

see avaldati. Kostja eeldused kuulutuse avaldamise aja kohta on oletuslikud. Tõendamata on väide, et

tegemist on suurema ja parema majaga. Tegu on kinnisvaramaakleri xxx avaldatud kuulutusega.

Hageja võttis kinnisvaramaakleriga ühendust ja sai kinnituse, et kõnealuse kinnistu osas ei avaldanud

xxx üürikuulutust pärast 2019. aasta maid. Kuna kostja valdas maja ebaseaduslikult alates 2021. aasta

maist, on kostja esitatud üürikuulutus asjakohatu.

31. Kuigi formaalselt olid pooled abielus kuni Harju Maakohtu 15.11.2022 otsuse tsiviilasjas 2-22-

xxx jõustumiseni 24.01.2023, lõppesid poolte abielulised suhted juba enne maja ostmist. Ajaks kui

hageja maja ostis, elas ta juba üle aasta üksi. Abielu lahutamist palus hageja juba enne 2018. aastat,

kuid kostja keeldus selleks nõusoleku andmisest. Pärast maja ostu, kui kostja palus võimalust hageja

majas elamiseks, andis hageja selleks ajutise loa, ent ei pidanud kunagi kostja majas viibimist ühiseks

elamiseks, sest abielulised suhted olid lõppenud ning seetõttu ei eksisteerinud enam perekonda.

Eeltoodu tõttu ei ole hageja maja käsitletav perekonna ühise eluasemena PKS § 21 mõttes.

32. Kui hüpoteetiliselt pidada maja perekonna ühiseks eluasemeks, ei ole kostja viide PKS § 23 lg 2

regulatsioonile asjakohane. Perekonnaseaduse kommentaaride kohaselt näeb PKS § 23 lg 1 ette ühe

abikaasa õiguse nõuda endale senise perekonna ühise eluaseme või selle osa loovutamist talle

ainukasutuseks. Seejuures tuleneb PKS seletuskirjast, et eluruum jäetakse mitteomanikust abikaasa

kasutusse kohtuotsusega. PKS § 23 lg 2 sätestab ühe abikaasa õiguse nõuda teiselt perekonna eluaseme

või selle osa ainukasutamise eest õiglast tasu. See on kohane elukorras, kus üks abikaasadest on

kohustatud loovutama teise abikaasa kasutusse eluruumi, kus varem elasid abikaasad ühiselt.

Käesoleval juhul ei ole tegemist eelkirjeldatud olukorraga, puudub igasugune kohtulahend mis

kohustaks hagejat kostjale maja loovutama.

33. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 12 665,30 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Hagejale osutasid õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 275 eurot ja advokaat

Anna-Evgeniya Petrova tunnihinnaga 230 eurot. Tunnitasudele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati

kokku 38,67 tundi ja tasu suurus oli 9119,10 eurot. Sellele lisandus käibemaks 22% ehk kokku

summas 11 125,30 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 540 eurot.

Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

KOSTJA VASTUVÄITED

34. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja ja kostja abiellusid 05.10.2014 ning

varasuhteks valiti varalahusus. Kostja nõustus, et 22.03.2018 omandas hageja kinnistu aadressiga xxx.

Alates 2019 kevadest elasid hageja ja kostja seal koos. Poolte abielu lahutus jõustus xxx. 13.01.2023

esitas hageja kostja vastu hagi xxx kinnistu valduse vabastamiseks, mille kohus rahuldas 26.06.2023

otsusega, ning 29.08.2023 andis kostja kohtutäiturile tema käes olnud 2 majavõtit.

35. Kostja leidis, et xxx kinnistu ost oli hageja ja kostja kui abikaasade ühine otsus. Ostu planeerides

oli läbi räägitud, et kumbki müüb endale varem kuulunud korterid ning müügist saadud raha eest

ostetakse kinnistu ja renoveeritakse seal asuv maja (hoone esmase kasutuselevõtu aasta 1986)

eesmärgiga luua sinna ühine kodu. Kinnistu ostuks esmase sissemakse 20 000 eurot tegi kostja ning

tasus kostja suure osas ehitustööde kuludest. Notari juures käis ostjana siiski ainult hageja, kes kanti

kinnistusraamatusse ainuomanikuna.

36. 2019 kevadeks oli maja renoveeritud seisu, mis võimaldas seal püsivalt elada ning mõlemad

pooled kolisid sisse. Kostja kolimine sinna ei olnud tingitud rahalistest raskustest, vaid see oli osa

algsest plaanist koos ühine kodu luua. Lisaks rahaliselt panustamisele suhtles kostja projekteerijate,

ehitajate ning kohaliku omavalitsuse ametnikega ning hageja ja kostja koos käisid valimas parketti,

plaate, tapeete, mööblit, sanitaartehnikat jms. Ebatäpne on hageja väide, justkui 2021 kevadest saadik

oleks hageja nõudnud kostja välja kolimist. Kostja jätkuv elamine kinnistul vastas poolte

kokkulepetele.

37. 21.10.2022 esitas hageja advokaadi vahendusel kostjale nõudekirja, milles nõudis kinnistu valduse

vabastamist 18.11.2022. Selles tulenevalt alates 2022. aasta novembrist kostja enam xxx kinnistul

püsivalt ei elanud, kuigi 2 maja võtit jäi endiselt tema kätte kuni 29.08.2023. Kuivõrd hageja asus

hiljem väitma, et kõik oli ainult tema oma, esitas kostja 13.05.2024 hageja vastu hagi, et viimane

hüvitaks kostjale 59 850,98 eurot, mille kostja oli kulutanud xxx kinnistu ostmisele ja renoveerimisele

(vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-24-7484). 18 päeva hiljem esitas hageja käesolevas tsiviilasjas

lahendamisel oleva hagi.

38. Kostja kolimine xxx majja toimus vastavalt kokkuleppele hagejaga ning elama asuti seal ühiselt.

Tegelikkust moonutav on hageja väide, et Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-23-xxx tehtud

lahendi punktides 28,29 ja 30, et kostja elas elamus alates 2021. a maist ilma õigusliku aluseta. Kostja,

kel puudus toona õigusteadmistega esindaja, arvas, et tema ja hageja vahel on sõlmitud seltsinguleping

ning sellest tuleneb õigus osale kinnistu omandiõigusest. Tsiviilasjas nr 2-23-xxx tuvastas kohus vaid

seda, et otsuse tegemise seisuga puudus kostjal alus kinnistu valdamiseks. Kohus ei võtnud seisukohta,

mis ajast alates täpselt õiguslik alus valdamiseks puudus.

39. Alusetu on hageja väide, et kostja valdas kinnistut õigusliku aluseta alates 2021. aasta maist.

Taoline käsitlus ei tugine tegelikkusel. Tol perioodil renoveerimistöid veel kestsid ning kostja osales

koos hagejaga tööde korraldamises. Kostja elamine kinnistul oli kooskõlas poolte vahel kokku

lepituga: kostjal oli oma tuba, ta tasus osaliselt kommunaalkulusid ning aitas korraldada

renoveerimistöid. 26.06.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-xxx hageja väidet kuidagi ei toeta. 2021

maikuu oli asjakohane vaid võimaliku seltsingulepingu kontekstis. Hageja ja kostja vahel oli

kokkulepe, et kostja võib elada xxx kinnistul. 2021 maikuu selles osas mingit muutust ei toonud.

40. Kostja pidas põhjendamatuks nõude suurust 2300 eurot iga kuu eest. Kuidagi ei ole võimalik

järeldada, et hageja nimetatud kolm kinnistut oleksid võrreldavad xxx kinnistuga. Hageja on esitanud

paljasõnalise väite, et tegemist on sarnaste kinnisasjadega. 2021 maikuu seisuga ei olnud veel kõik xxx

siseviimistluse tööd lõpetatud. Üürikuulutuses märgitud hind ilmselgelt ei tõenda, millise hinnaga

tegelikult konkreetset kinnistut on võimalik välja üürida või oli võimalik välja üürida 2021 maikuus.

Hageja jätab arvestamata, et kinnistu ei olnud kostja ainukasutuses. Vastavalt kokkuleppele elas ta seal

koos hagejaga. Kostja ainukasutuses oli ainult üks magamistuba ning alates 2022 novembrist ei

kasutanud kostja sedagi püsivalt. Sellises olukorras, kus tegemist oli kaasvaldusega koos hagejaga, on

õigustamatu nõuda kostjalt kasutuseeliste hüvitamist 100% turutingimustele vastava üüri ulatuses.

41. Elektrikulu nõuet pidas kostja põhjendamatuks. Kostja ainukasutuses oli vaid üks tuba ning xxx

kinnistu tervikuna oli tema ja hageja kaasvalduses. Vastavalt poolte kokkuleppele ja kujunenud

praktikale olid kommunaalkulud jagatud. Kostja tasus kütte, vee ja kanalisatsiooni, internetiühenduse

ning osaliselt elektri eest. Taolise kokkuleppe olemasolu kinnitab asjaolu, et hageja nõuab ainult

elektrikulu eest hüvitist ja sedagi mitte kõigi kuude eest. Nõudesumma 1068,15 eurot kujunemine ei

ole täpselt jälgitav.

42. 28.10.2024 seisukohas leidis kostja jätkuvalt, et ta elas majas poolte kokkuleppel. Alles

21.10.2022, mil pooled olid alustanud abielu lahutamisega, esitas hageja advokaadi vahendusel

kostjale nõudekirja, milles nõudis kinnistu valduse vabastamist 18.11.2022. Mitte kuskilt ei tulene, et

juba 2021. aastal oleks hageja nõudnud kostja väljakolimist ja lõpetanud kostja kokkuleppelise õiguse

majas elada. Kuni 24.01.2023 olid pooled abikaasad. xxx oli poolte kui abikaasade ühiseks eluasemeks

kuni 2021. maini, mil hageja otsustas kostjast lahku kolida uue elukaaslase juurde ja kostja jäi

elamusse, et lõpetada pooleliolevad tööd.

43. 18.11.2022 kolis kostja üürikorterisse, täites hageja 21.10.2022 nõude. Hageja oleks saanud

18.11.2022 tagasi kolida, kuid ei teinud seda, eelistades jääda koos oma alaealise pojaga uue

elukaaslase juurde xxx. Uue elukaaslase kodu oli lähemal poja koolile. Pärast väljakolimist jäi kostja

kätte veel kaks majavõtit kuni suveni. Asjaolu, et alates 2022. aasta novembrist keegi xxx enam

püsivalt ei elanud, on järeldatav elektritarbimise märgatavast vähenemisest, mida tõendavad hageja

esitatud elektriarved. Näiteks kui 2021 novembris oli tarbimine 266,307 kWh, siis 2022 novembris

vaid 159,495 kWh; 2021 detsembris 274,713 kWh, aga 2022 detsembris 120,146 kWh; 2022 jaanuaris

344,516 kWh, aga 2023 jaanuaris 148,980 kWh.

44. Kostja ei väidagi, et kommunaalkulude tasumine oleks olnud eraldi alus kinnistu valdamiseks, vaid

valdusõigus tulenes kokkuleppest hagejaga ning kulude osaline tasumine oli osa poolte kokkuleppest.

Poolte kokkulepe ühtlasi välistab hageja õiguse nõuda nüüd tagantjärele tema poolt tasutud

elektriarvete täies ulatuses hüvitamist kostjalt, kuna hageja kaasvaldajana pidigi osa kulusid kandma.

Hageja küll kirjutab, et ei mööna kostja poolt kulude tasumist, kuid ei vaidlusta seda väidet. Kostja

tasus xxx kinnistu osas nii elektri, vee, kui kütte eest. Tõendatud kulud kokku on 3023,42 eurot. Lisaks

aitas kostja tasuda mõningaid majaga seotud kulusid enda ettevõtete kaudu.

45. Nõue kasutuseeliste hüvitamiseks on alusetu ja ebaõiglane. Eriti põhjendamatu on nõuda kostjalt

kasutuseeliste hüvitamist mistahes perioodi eest enne 18.11.2022, mis oli kostjale antud tähtaeg

väljakolimiseks. Hageja pole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et keskmine üürihind teatud piirkonnas

oleks asjakohane xxx kinnistu puhul. Samuti pole endiselt ühtki tõendit, et xxx kinnistu oleks

võrreldav hageja nimetatud kolme kinnistuga. 2021. a maikuu seisuga, millest alates hageja

kasutuseeliste hüvitamist nõuab, olid osa xxx siseviimistluse töödest lõpetamata.

46. xxx kinnistu puhul oli kostja ainukasutuses vaid üks magamistuba. Kinnistu tervikuna oli hageja ja

kostja kaasvalduses. Selgelt õigustamatu on nõuda kostjalt kasutuseeliste hüvitamist 100%

turutingimustele vastava üüri ulatuses. Puuduvad tõendid, et 2300 eurot oli kogu hageja nõudeperioodi

vältel xxx turutingimustele vastav üür ning isegi kui oleks, ei ole alust nõuda kogu seda summat

kostjalt kasutuseeliste hüvitisena.

47. 24.03.2025 seisukohtades nõustus kostja, et ta kolis elamusse 2019. aasta kevadel kokkuleppel

hagejaga ja omandas seega valduse õiguspäraselt. Vaidlus puudub selles, et 21.10.2022 saadetud

nõudekirjaga nõudis hageja kostjalt maja vabastamist hiljemalt 18.11.2022, viidates mh abielu

lahutamise avalduse esitamisele 08.09.2022. Nimetatud nõudekirja puhul on tegemist esimese korraga,

kui hageja on selgesõnaliselt nõudnud kostjalt väljakolimist kindlaks tähtajaks. Täpsustamaks väidet,

kuidas alates 2022. novembrist kostja enam xxx püsivalt ei elanud, esitas kostja 17.11.2022 sõlmitud

üürilepingu. Kostja möönis, et kaks majavõtit jäi tema kätte kuni suveni.

48. Kostja elas xxx elamus kuni kolimiseni xxx korterisse 18.11.2022. Kostja ei väida, nagu ta ei oleks

kunagi elamus elanudki. Eelneva osas puudub vastuolu 26.06.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-xxx.

Vaatamata väljakolimisele jäi kostja kätte kaks võtit, mida kostja pole kordagi eitanud.

Asjaõigusseaduse mõttes jäi kostja koos hagejaga xxx kinnistu kaasvaldajaks kuni võtmete

tagastamiseni. Tsiviilasja nr 2-23-xxx lahendanud kohus otsustas vaid, et hagi lahendamise seisuga

puudus kostjal alus kinnistu valdamiseks, kuid kohus ei võtnud seisukohta, mis ajast alates oli

valdamise õigus kindlasti puudunud. Kohus ei saanudki seda teha, kuna valdamise õiguse lõppemise

täpse kuupäeva üle otsustamine oleks eeldanud eraldi tuvastusnõude esitamist hageja poolt.

49. Praeguseks mitteaktiivse kuulutuse kohaselt oli kõrvalkinnistu, xxx pakkumises üürihinnaga 1500

eurot kuus. Tegu on suurema ja parema majaga. Ruutmeetri üürihind on kuulutusest nähtuvalt 4,18

eurot (xxx maja suletud netopind 358,9m2). Arvestades asukoha ülekaalukat mõju kinnisvara

turuväärtusele, on xxx kinnistu üürihinna puhul tegemist kõige asjassepuutuvama näitajaga, mis seni

menetluses esitatud. Tasub arvestada, et eelduslikult on kuulutus üles pandud pärast hageja 21.10.2022

nõudekirja koostamist ja pärast samal ajal läbi viidud analüüsi üüripakkumiste kohta.

50. Ehitisregistri andmetel on vaidlusaluse xxx maja suletud netopind 211,8m2. Seega on õigem

üürihind, millega käesoleva vaidluse puhul arvestada, 885,24 eurot (211,8m2 x 4,18 eurot/m2), mitte

hageja pakutud 2300 eurot.

51. Kasutuseeliste nõue on alusetu. Hageja ja kostja olid abikaasad. xxx puhul oli tegemist nende kui

abikaasade ühise eluasemega. Seega kuulub praeguses olukorras kohaldamisele PKS § 23. PKS § 23 lg

2 alusel võib abikaasa nõuda teiselt abikaasalt õiglast kasutustasu juhul, kui ta on kohustatud

loovutama perekonna eluaseme ainukasutamiseks teisele abikaasale. Hageja ei olnud selleks

kohustatud. Abielu kestel ta otsustas kolida teise mehe juurde, kuid xxx valdusest ta kunagi ei

loobunud. Seega õiglase kasutustasu nõude eeldused ei ole täidetud. Mingil juhul ei ole hagejal alust

nõuda kostjalt hüvitist 100% üürihinna ulatuses ühegi kuu eest.

52. Täiendavalt on mõistlik arvestada, et kostja kolis xxx majast välja paar kuud enne lahutust. Hagejal

oli võimalik majja tagasi kolida, kuid enda soovil ta loobus sellest ning otsustas jääda koos alaealise

pojaga xxx oma uue elukaaslase koju. Kõike arvesse võttes võib isegi poole üüri, s.o 442,62 eurot

kuus, ulatuses hüvitise väljamõistmise alates 18.11.2022 lugeda põhjendamatuks. Perioodi eest enne

18.11.2022 tähtaega hüvitise nõudmine on täielikult õigustamatu, kuivõrd tegemist oli esimese

tähtajaga, mis hageja oli väljakolimiseks andnud, ning pooled olid sel ajal endiselt abikaasad.

53. Lõplikes seisukohtades 23.05.2025 jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja esitas 25.04.2025

uued tõendid pärast eelmenetluse lõppemist. Vastavalt kokkuleppele tasus kostja suurema osa

kommunaalkulusid. Hagejal puudub alus nõuda tema tasutud elektriarvete täies ulatuses hüvitamist

kostjalt, kuna hageja kaasvaldajana pidigi osa kulusid kandma. Hageja soovitud vabastamise

kuupäevaks üüris kostja endale korteri ja kolis sinna elama. Ühtlasi kordame, et majast välja kolimisel

18.11.2022 olid pooled endiselt veel abikaasad.

54. Pelgalt varasem rääkimine kolimise teemal ei ole käsitatav hageja tahteavaldusena lõpetada kostja

õigus maja kasutada. Õiguslikult oli tegemist lepingueelsete läbirääkimistega, kus hageja ja kostja

üritasid saavutada kokkulepet mitmes küsimuses, milledest üks oli kostja väljakolimine. Kuna

kokkulepet ei saavutatud, siis VÕS § 14 lg 3 esimese lause alusel ei tulenenud kolimise teemal

rääkimisest õiguslikke tagajärgi. Õiguslikke tagajärgi sai kaasa tuua alles hageja 21.10.2022 nõudekiri,

kus hageja esmakordselt avaldas sõnaselgelt, et nõuab kostja väljakolimist hiljemalt 18.11.2022.

Seega, isegi kui pooled ei oleks olnud abielus, puudub hagejal igasugune õiguslik alus nõuda kostjalt

kasutuseeliseid mistahes ulatuses perioodi eest kuni 18.11.2022.

55. Kuivõrd pooled olid abielus, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kasutuseeliseid kuni

abielu lõppemiseni PKS § 23 lg 2 ja lg 1 alusel. Hageja ei kaotanud xxx valdust ega kasutusvõimalust.

Kogu see periood, mil kostja xxx majas elas, oli hagejal samuti maja valdus ja kasutusvõimalus. Seega

ei ole õiguspärane nõuda kostjalt kasutustasu 100% üüri ulatuses.

56. Hageja nõutud üüritasu on liialt suur. Hageja esitatud e-kirjast võib järeldada, et alates maikuust

2019 võiski xxx olla üürile antud hinnaga kuni 1500 eurot. Võimalik, et enne üürilepingu sõlmimist

kaubeldi üüri allapoole, kuid ei ole eluliselt usutav, et üür oleks lepitud kokku suuremana kui

üüripakkumises. Üürikuulutusest nähtuvalt oli selle maja üldpind 358,9m2, mis on suurem, kui hageja

xxx maja pindalaks nimetatud 290,4m2. See, kumb maja on parem, on loomulikult väga subjektiivne,

kuid samas hageja vähemalt ei väida, et xxx oleks kehvem kui xxx maja. Seega saab järeldada, et

hageja hinnangul on xxx maja talle kuuluva xxx majaga vähemalt samaväärne, kui mitte parem.

57. Hageja viidatud joonistega ei saa tõendada, et xxx maja tegelik pindala on 290,4m2. Joonised

saavad tõendada eelkõige vaid projekti olemasolu, mitte seda, kas ja mis mahus tegelikult ehitustöid

tehti või mis ajal. Eelduslikult tegelikku renoveerimisjärgset pindala ei olegi hageja lasknud kunagi

mõõta, sest muidu oleks hageja saanud esitada dokumendi mõõtmistulemuste kohta.

58. Kostja palus menetluskuludena hagejalt välja mõista 4520,1 eurot ja viivise sellelt summalt

seadusjärgses määras. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat tunnihinnaga 231,8 eurot (190 eurot

ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja tasu sisaldab käibemaksu. Kostjale osutati õigusabi 19,5

tundi. Hageja õigusabi mahtu pidas kostja liialt suureks. Kostja leidis, et hageja põhjendatud õigusabi

maht ei saa ületada 5000 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

59. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

60. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja olid abielus alates 05.10.2014 ning nende abielu lahutati Harju Maakohtu xxx

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-xxx;

2) abielu ajal oli poolte varasuhteks varalahususe suhe;

3) hageja omandas 22.03.2018 kinnistu xxx koos sellel asuva elamuga;

4) hageja on xxx asuva kinnistu ainuomanik;

5) hageja nõusolekul asus kostja xxx elamusse 2019. a kevadel elama;

6) hageja saatis kostjale 21.10.2022 nõudekirja elamu valduse tagastamiseks hiljemalt 18.11.2022;

7) poolte abielu lahutus xxx;

8) 13.01.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu asja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks, mis võeti menetlusse tsiviilasjas nr 2-23-xxx;

9) 26.06.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-23-xxx rahuldas kohus hagi ja mõistis xxxelamu kostja

ebaseaduslikust valdusest välja;

10) xxx elamu valdus anti hagejale täitemenetluse raames üle 29.08.2023 akti alusel.

61. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama kasutuseelised aja eest, mil ta elamut

alusetult valdas ehk aja eest alates 2021. a maist kuni 29.08.2023. Hageja palus kostjalt hüvitisena

välja mõista 65 240,74 eurot, milles üüritasule vastav kasutuseeliste nõue oli 64 251,61 eurot ja

kulud elektrile 989,13 eurot.

62. Menetluse kestel vähendas hageja kahel korral oma rahalist nõuet seoses elektrikuludega. Algses

hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elektrikuludena 1068,15 eurot. Menetluse käigus

täpsustas hageja, et elektrikulude nõue on 1061,55 eurot ning vähendas seega nõuet. Hageja vähendas

elektrikulude nõuet teist korda 989,13 euroni. Lõppastmes palus hageja kostjalt välja mõista 65 240,74

eurot, millest saamata jäänud üüritasu oli 64 251,61 eurot ja elektrikulu 989,13 eurot. Seega vähendas

hageja oma nõuet 79,02 euro võrra. Tegemist on nõudest loobumisega.

63. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas

asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja

on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist

loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui

hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

64. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest

loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,

tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral

menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).

Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,

kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise

või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul

võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik

esitada loobumise osas oma seisukoht ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Seega tuleb vastu võtta hageja

loobumine kostja vastu elektrikulude nõudest 79,02 euro osas. Eelviidatud loobutud nõude osas

lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

65. 27.01.2025 kirjaga (dtl 157-158) andis kohus hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks

hiljemalt 25.02.2025. Kohus teatas pooltele, et loeb eelmenetluse lõppenuks pärast 24.03.2025. Hageja

esitas kohtule täiendavaid tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist 25.04.2025. Hageja selgitas, et

mõjuvaks põhjuseks täiendavate tõendite esitamisel oli see, et kostja tõi 24.03.2025

menetlusdokumendis esile uued asjaolud, millistele ta varem viidanud ei ole.

66. Kohus leiab, et hageja hilinemisega esitatud tõendid tuleb vastu võtta. TsMS § 331 lg 1 näeb ette,

et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul,

kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hagejal oli hilinemisega tõendite

esitamiseks mõjuv põhjus, sest kostja tõi 24.03.2025 esile uusi asjaolusid, millistele ta varem viitas.

Tõendite menetlusse võtmine ei põhjusta ka asja lahendamist, sest kostjal oli võimalik tõenditele

vastata ja kostja seda ka tegi.

67. Kohus nõustub hageja viitega sellele, et TsMS § 394 lg lg 2 p 3 kohaselt peab kostja vastuses

hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks.

Antud sättest tulenevat kohustust ei muuda ka asjaolu, et kohus selgitas kostjale menetluse käigus tema

vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust. Olukorras, kus kostja tõi uued asjaolud esile alles

vahetult pärast eelmenetluse lõppemist ning hageja soovis neile vastata, esines hagejal mõjuv põhjus

tõendite hilinemisega esitamiseks. Tõendite menetlusse võtmata jätmiseks seetõttu alus puudub.

68. Vaidluses sisulises osas selgitas hageja, et ta oli sunnitud oma elamust 2021. a mais lahkuma, sest

kostja seda ei vabastanud. Vaatamata lahkumisele kandis hageja edasi kõik kommunaalkulud,

sealhulgas tasus elektri eest. Ka Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-xxx tehtud otsuse punktides 28,29

ja 30 on tuvastatud, et kostja elas hageja elamus alates 2021. a maist ilma õigusliku aluseta. Hageja

nõudis lisaks elektrikulude kasutuseeliste hüvitamist, mis vastab analoogilise elamu üüritasule samal

ajaperioodil.

69. Kostja pidas üüritasule vastavat nõuet liialt suureks. Muus osas olid kostja vastuväited

vastuolulised. Kostja ühelt poolt väitis, et ta elas elamus poolte kokkuleppel ning alles 21.10.2022

nõudekirjas soovis hageja esimest korda tema lahkumist, misjärel kostja lahkus elamust üüripinnale.

Teisalt väitis kostja, et ta ei elanudki elamus püsivalt. Taas vastuolus eeltooduga väitis kostja, et ta

tasus elamu kommunaalkulusid, kuid kasutas elamus vaid ühte tuba. Elamu ei olnud kostja

ainukasutuses, vaid seal elas ka hageja. Kommunaalkulude tasumine toimus vastavalt poolte

kokkuleppele. Elamu oli poolte ühiseks eluasemeks kuni 2021. a maini. Hageja ei saa nõuet esitada

PKS § 23 alusel.

70. Kohus selgitas kostjale 27.01.2025 (dtl 157-158), et tema vastuväited on vastuolulised. Kohus

selgitas kostjale vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust. Vaatamata kohtu selgitustele kostja

oma vastuväiteid täiendavalt sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostja ei saanud

vastuoluliselt ja samaaegselt tugineda erinevatele faktilistele asjaoludele. Kui kostja hinnangul oli tal

elamus elamiseks olemas õiguslik alus alates maist 2021, oleks kostjal tulnud seda tõendada. Kostja

tugines vaid ebaselgelt hagejaga sõlmitud kokkuleppe olemasolule, toomata välja, millal kokkulepe

täpselt sõlmiti ja milles see seisnes. Kostja väited kokkuleppe sõlmimise kohta jäid ka paljasõnalisteks.

Kostja ei saanud samaaegselt väita, et ta lahkus elamust alates novembrist 2022 ning et ta kasutas

elamus vaid ühte tuba. Kostja ei saanud ka samaaegselt väita, et elamu oli abikaasade ühine eluase,

kuid tema kasutas elamus kokkuleppel hagejaga vaid ühte tuba. Kostja on nõustunud sellega, et hageja

lahkus talle kuuluvast elamust mais 2021. Hageja nõude lahendamise seisukohalt omab kohtu

hinnangul tähtust see, et kostja ei ole tõendanud hagejale kuuluva elamu kasutamiseks õigusliku aluse

olemasolu. Olukorras, kus kostja sellise õigusliku aluse olemasolu ei ole tõendanud, tuli tal tasuda

elamu kasutamise eest hageja nõutud kasutuseeliste hüvitist.

71. Harju Maakohus tegi 26.06.2023 tsiviilasjas nr 2-23-xxx samade poolte vahel peetud vaidluses

otsuse (dtl 20-27), milles mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest välja xxx kinnistu koos elamuga.

Kohus leidis muuhulgas, et kostja väidetud seltsinguleping kinnisasja kohta oleks pidanud olema

notariaalselt tõestatud (otsuse punkt 26). Otsuse punktis 28 osundas kohus, et kostja enda kinnitusel oli

hageja elamust 2021. a mais lahkunud. Alates maikuust 2021 ei saanud kohtu järelduste kohaselt

kostjal olla enam mingit õiguslikku alust kinnistu valdamiseks. Muid õiguslikke aluseid peale

seltsingulepingu kostja kohtu ette ei toonud, mis oleksid talle andnud õiguse kinnistut vallata (otsuse

punkt 29).

72. TsMS § 457 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti. Seega on kostja suhtes olemas kehtiv ja jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud

xxx elamu kasutamiseks õigusliku aluse puudumine. Asjakohatud on seejuures kostja viited PKS § 23

lõikele 1, mis tema hinnangul pidid välistama hageja nõudeõiguse.

73. PKS § 23 lg 1 sätestab, et abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks

abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle

ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse

omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise

võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. PKS § 23 lg 2 näeb ette,

et kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks

teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu.

74. Kostja on jätnud tähelepanuta, et antud säte kohaldub perekonna ühise eluaseme suhtes. xxx ei

olnud perekonna ühine eluase, vaid hageja soetatud elamu, millesse kostja asus hageja nõusolekul

elama, kuid millest hageja lahkus alates maist 2021. Sõltumata sellest, et hageja lahkumise ajal olid

pooled veel abielus, ei olnud tegemist perekonna ühise eluasemega ning see on leidnud tuvastamist

jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-23-xxx. Seega on kostja viited PKS §-le 23 ainetud.

75. AÕS § 32 järgi on valduseks tegelik võim asja üle. VÕS § 33 lg 1 järgi loetakse valdajaks isikut,

kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise

või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 10137-1040. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks

kasuks eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

76. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust

käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil

rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Eeltoodud sätetest kogumis tuleneb, et kui kostja valdas hageja elamut ehk omas selle üle tegelikku

võimu ning tal puudus valdamiseks õiguslik alus, tuli tal hagejal hüvitada elamu valdamise teel saadu

harilik väärtus.

77. Riigikohus on selgitanud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu

hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (RKTKo 2-17-1413, p 11; RKTKo 3-2-1-65-14, p

16). Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi

samas piirkonnas (RKTKo 2-19-604, p 15). Eluruumi valdusega on tegemist ka siis, kui isik selles ei

viibi, ent tal on säilinud eluruumi valitsemissoov ja ta võib tulevikus uuesti selle üle tegelikku võimu

teostada (RKTKo 3-1-1- 17-09, p 11). Olukorras, kus kostja on nõustunud, et tema valduses olid elamu

võtmed kuni täitemenetluse raames võtmete tagastamiseni 30.08.2023, teostas kostja elamu suhtes

tegelikku võimu ehk valdas seda. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta tegelikult elamut ei vallanud.

Kostja väited selle kohta, millal ta elamust lahkust või millist osa sellest valdas, on ebaselged ja

vastuolulised, mistõttu ei saa kohus neid lugeda usutavateks.

78. Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-22-xxx (dtl 8-11) nähtub, et kohus lahutas poolte abielu.

Abielu ajal oli pooltel ühisvaralist suhet ei olnud (dtl 12). Hageja on vaidlusaluse xxx asuva kinnistu

ainuomanik (dtl 13-14). Eeltoodud asjaolude üle poolte vahel sisuline vaidlus puudub. Hageja esindaja

saatis kostjale 21.10.2022 nõudekirja (dtl 16-17), milles palus elamu valduse lõpetamist hiljemalt

18.11.2022. Kostja esindaja vastas nõudele 07.11.2022 (dtl 18) ning osundas selles muuhulgas, et tema

arvates oli pooltel kokkulepe maja kasutamise kohta, kuigi kostja lahkumisest majast on korduvalt

räägitud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja saatis kostjale esimese ametliku nõudekirja 21.10.2022,

milles andis talle täiendava tähtaja lahkumiseks. Ekslik on kostja arusaam, et järelikult oli tal enne

nõudekirja saatmist õiguslik alus elamu kasutamiseks. Sellise õigusliku aluse olemasolu ei ole kostja

tõendanud ning jõustunud kohtuotsusega samade poolte vahel on tõendatud õigusliku aluse

puudumine.

79. 29.08.2023 on kohtutäitur koostanud kinnisasja valduse vabastamise akti (dtl 29-30). Aktis märgitu

kohaselt vabastas kostja valduse 30.08.2023 ja andis üle võtmed. Seega valdas kostja elamut kuni

30.08.2023. Tsiviilasjas 2-23-xxx esitas kostja kohtule hagiavalduse (dtl 126-129) hageja vastu, mille

punktis 13 kinnitas kostja, et hageja lahkus kinnistult 21.05.2021. Järelikult valdas kostja alates maist

2021 elamut üksinda. Kostja väited kaasvaldamise kohta on jäänud menetluses paljasõnalisteks. Kuigi

kostja esitas kohtule 17.11.2022 allkirjastatud üürilepingu (dtl 145-150), ei tõenda antud leping seda,

et kostja alates sellest ajast enam xxx elamut ei vallanud. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud

elamu valduse üleandmist hagejale. Ka tsiviilasjas nr 2-23-xxx kostja 24.01.2023 esitatud

hagiavaldusest (dtl 164-167) nähtub, et oma elukohaks nimetas kostja endiselt hageja elamu aadressil

xxx Seega järeldub asjas esitatud tõenditest kogumis, et kostja valdas hagejale kuuluvat elamut ilma

õigusliku aluseta alates maist 2021 kuni 30.08.2023. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt

kasutuseeliste väljamõistmist.

80. Elektrikulude nõude osas esitas hageja kohtule xxx ja xxx arved xxx elamu elektritarbimise kohta

ajavahemikus 21.06.2021 kuni 20.09.2023 (dtl 32-97). Arved on esitatud hagejale ning arvetest

nähtuvalt on neid regulaarselt tasutud. Hageja esitas ka kahel korral elektrikulu arvestuse (dtl 134-137,

dtl 169-172), milles selgitas esitatud nõuet.

81. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte (dtl 151-153) ajavahemikul 01.01.2018 kuni

28.02.2023. Väljavõtte järgi oli kostja tasunud xxx-le 2021 ja 2022 kokku 402,42 eurot. Mille eest

kostja on makseid teinud, väljavõttest järeldada ei saa. Ühelegi arvele maksete tegemisel viidatud ei

ole. xxx kinnitas oma e-kirjas 01.11.2024 (dtl 168), et on tagastanud kostjale ettemaksu 270,36 eurot.

82. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud hageja elektrikulude nõudele ühtegi põhistatud vastuväidet.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ise tasunud mõne elektrikulu arve, mille eest hageja temalt

käesolevas asjas hüvitist nõuab. Kuna kostja ei ole vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, tuleb

kostjal tasuda elektri kasutamise eest ajal, mil elamu oli tema valduses. Seejuures ei oma hageja

elektrikulu nõude lahendamisel tähtsust see, kas kostja tasus elamus elamise ajal xxx vee kasutamise

eest või xxx-le pelletite eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks elektri kasutamise eest välja mõista 989,13

eurot.

83. Üüritulule vastavate kasutuseelistena palus hageja kostjalt välja mõista 64 251,61 eurot. Hageja

esitas kohtule kinnisasjade üüripakkumiste kokkuvõtte (dtl 31), kus hageja kinnisasjaga võrreldavate

kinnisasjadena on toodud kinnistu xxx ja xxx. Kuulutustes toodud üürihinnad on vahemikus 2300

eurot kuni 2900 eurot kuus.

84. Hageja esitas kohtule ka hinnastatistika majade üürimise kohta xxx ja xxx (dtl 130-131) millest

järeldub, et xxx aastatel 2021 kuni 2022 oli vähe üürikuulutusi. Alates oktoobrist 2022 oli xxx

ruutmeetri üürihind 9,5 eurot ja alates aprillist 2023 oli hind juba 11,3 eurot. Hageja esitas ka keskmise

üürihinna arvutuse xxx ja xxx (dtl 132-133).

85. Kostja pidas üüritasu nõuet liialt suureks, kuid esitas vastuväidete tõendamiseks üksnes ühe

üürikuulutuse xxx elamu kohta (dtl 178-180), mille kohaselt pakuti kuue toaga maja üürile tasu eest

1500 eurot kuus. Elamu üldpind oli 358,9 m2. Vastusena hageja järelpärimisele selgitas xxx esindaja

(dtl 195), et see kuulutus ei olnud aktiivne alates maist 2019. Kuna hageja palus kostjalt kasutuseelised

välja mõista alates 2021. aastast, ei ole kostja esitatud kuulutus seega asjakohane, kuna kajastab

võimaliku üüritasu suurust mitte võrreldaval ajaperioodil, vaid kaks aastat varem.

86. Kostja asus menetluse kestel väitma, et xxx elamu suletud netopind ei vasta hageja väidetule, mille

tõendamiseks esitas ta andmed ehitusregistrist (dtl 181-184). Ehitusregistri andmete kohaselt on xxx

elamu pind 211,8 m2. Kohus osundab, et registris puuduvad mistahes andmed elamu renoveerimise

kohta, kuigi kostja on ise korduvalt rõhutanud, et pärast elamu ostmist 2019. aastal toimusid selles

renoveerimistööd. Hageja esitas kohtule elamu renoveerimise projekti (dtl 191-194), mille kohaselt oli

pärast renoveerimist elamu suletud netopind 290,4 m2. Kohus leiab, et hageja on seega usutavalt

tõendanud elamu tegeliku pinna suuruse. Kostja vastuväited hageja nõutud üüritulu suurusele ei ole

põhistatud ega tõendatud. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjalt hageja kasuks kasutuseelistena välja

mõista 64 251,61 eurot.

87. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 65 240,74 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja

põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis

kogunõudelt 65 240,74 eurot alates hagi esitamisest 31.05.2024 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

88. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

89. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 12 665,30 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Hagejale osutasid õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 275 eurot ja advokaat

Anna-Evgeniya Petrova tunnihinnaga 230 eurot. Tunnitasudele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati

kokku 38,67 tundi ja tasu suurus oli 9119,10 eurot. Sellele lisandus käibemaks 22% ehk kokku

summas 11 125,30 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 540 eurot.

Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et õigusabikulude maht

ei peaks ületama 5000 eurot.

90. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega sisuliselt mahukas, mistõttu

puudus vajadus kahe advokaadi kasutamiseks menetluses. Vaidluse vähest keerukust arvestades loeb

kohus ühe esindaja mõistlikuks tunnitasuks 230 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse vähest mahtu

arvestades on põhjendatud aeg nõuetekohase hagi koostamiseks kokku 5 tundi, mitte menetluskulude

nimekirjas toodud 7,93 tundi.

91. Kohus leiab, et arvestades kostja vastuse mahtu ja sisu, samuti hageja 02.10.2024 dokumendi

mahtu ja sisu, ei saanud kostja vastusega tutvumiseks ja sellele omakorda vastamiseks kogumis aega

kuluda 9,77 tundi, vaid maksimaalselt on põhjendatud ajakulu 6 tundi.

92. Pärast kostja 28.10.2024 vastuse esitamist ei palunud kohus hagejal esitada seisukohti enne

25.02.2025, mistõttu saab selles vahemikus tehtud toimingud olla põhjendatud vaid osas, milles need

olid vajalikud kostja vastusega tutvumiseks ja kohtu määratud tähtajaks seisukoha esitamiseks. Hageja

25.02.2025 seisukoht oli esitatud vaid kolmel lehel ning täiendavate sisuliste õiguslike käsitluste

esitamiseks vajadus puudub. Seetõttu leiab kohus, et kogumis võis mõistlik ajakulu olla kostja

28.10.2024 vastusega tutvumiseks ja hageja 25.02.2025 seisukoha esitamiseks kokku 5 tundi, mitte

taotluses märgitud 8,73 tundi.

93. Kohus leiab, et lõplike seisukohtade koostamiseks koos kostja viimase seisukoha analüüsi ning

menetluskulude nimekirja koostamisega sai mõistlikult aega kuluda dokumentide mahtu arvestades 7

tundi, mitte taotluses märgitud 10,69 tundi. Muus osas loeb kohus hageja menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud põhjendatuks ning seega on kogumis mõistlik õigusabi osutamise aeg 24,55 tundi.

Arvestades kohtu põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on põhjendatud kulu õigusabile 24,55 tundi x

230 euroga= 5646,50 eurot ilma käibemaksuta ja 6900,93 eurot koos käibemaksuga. Hageja

õigusabikuludele lisandub kulu tasutud riigilõivule summas 1540 eurot.

94. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 8440,93 eurot. Kooskõlas

hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 8440,93 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2026 lahendiga