2-25-5592/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-25-5592

Tsiviilasi

U.M-i hagi R.L-i vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.L-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja U.M (isikukood XXX)

Kostja R.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda R.L-i Viru Maakohtu 8. mai 2025. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud R.L-i kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.M (hageja) esitas 11. aprillil 2025 R.L-i (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks.

Hageja soovis, et pärast lahutust jääks talle perekonnanimi R.L. Hageja tahab perekonnanime

samaks jätta, kuna see on ka poolte ühiste laste perekonnanimi.

2. Kostja ei vaielnud istungil lahutusele vastu. Kostja soovib oma perekonnanime tagasi.

3. Maakohus lahutas 8. mai 2025. a otsusega poolte abielu ning jättis hagejale pärast abielu

lahutamist perekonnanime "R.L" ja menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kostja palub 19. mail 2025 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hagejale pärast abielu lahutamist perekonnanime R.L. Kostja ei vaidle

abielulahutusele vastu. Poolte vahel ei ole varalisi nõudeid.

Kaebuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled enne abielu lahutamist kokku, et hageja loobub

perekonnanime R.L kasutamisest. Kostja lubas selle eest vastutasuks rahalise hüvitise 12 000

eurot. Kostja tasus nõutava kompensatsiooni. Hageja ei ole täitnud enda kohustust loobuda

perekonnanimest R.L. Maakohus lähtus ekslikult kokkuleppe asemel perenime seadusest.

Kostja soovib, et kohus kohustaks hagejat täitma lepingulist kohustust nime muutmise kohta.

Kui hageja seda ei tee, tuleks teda kohustada tagastama kostjale 12 000 eurot. Kostja soovib

hageja tegevuses kelmuse tuvastamist ja uurimisorganite teavitamist. Kostja palub võtta

seisukoha hageja väite kohta, et hageja tädi töötab Tartu kohtumajas ja teeb kostja poolt

kaebuse esitamise mõttetuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

6. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada (TsMS § 637 lg 1 p 6).

6.1. Hageja esitas kostja vastu hagi abielu lahutamiseks. Maakohus lahutas poolte abielu ning

jättis hagejale pärast abielu lahutamist perekonnanime R.L. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus

saab TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras kontrollida esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta

maakohtu otsust ulatuses, milles kohus abielu lahutas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS §

456 lg 2 p 1 alusel seega jõustunud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles

maakohus jättis hagejale pärast abielu lahutamist perekonnanime R.L. Ringkonnakohus saab

kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust seega üksnes hageja

perekonnanime säilitamist puudutavas osas.

6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust

eeldades kaebust rahuldada. Kohus võib nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu

ajal kantud perekonnanimi. Kohus ei saa abielu lahutamise hagi menetluses seega võtta ühelt

abikaasalt ära tema perekonnanime, kui viimane ei ole selleks soovi avaldanud. Kostja ei

tugine apellatsioonkaebuses sellele, et hageja oleks avaldanud lahutuse menetluses soovi, et

tema varem kantud perekonnanimi taastatakse. Maakohtul ei olnud seega alust hageja

varasemat perekonnanime taastada.

6.3. Hageja taotles hagiavalduses üksnes abielu lahutamist ning kostja ei ole esitanud asjas

vastuhagi (TsMS § 373 lg 1). TsMS §-st 439 tulenevalt ei või kohus teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. Seetõttu ei saanud maakohus otsustada selle üle, kas hageja peab

tagastama kostjale 12 000 eurot, seda ei saa teha ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

lahendamisel. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja sugulane töötab Tartu kohtumajas, ei oma

tähtsust. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda

kohtukoosseisu kuuluvate ringkonnakohtunike erapooletuses (TsMS § 23 p 7).

7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole praeguses

apellatsioonimenetluse etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust ei ole seetõttu vaja kindlaks määrata.

8. TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Kuna menetlusdokument

esitati elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle käesoleva määrusega kostjale tagastatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)