3-23-1905/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1905

Haldusasi

L.L-i kaebus Kaitseressursside Ameti 05.04.2023

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 täitmata jätmise eest

sunniraha rakendamise peale

Menetlusosalised

Kaebaja – L.L, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja

Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.L-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada

L.L-il muuta kaebust, jätkates menetlust nõuetes kohustada

Kaitseressursside Ametit tagastama kaebajale 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/2683 täitmata jätmise eest sisse nõutud sunniraha 400 eurot ja hüvitama

täiteasjas nr 197/2023/2304 kantud täitekulud 105 eurot.

2. Keelduda

L.L-i kaebuse muutmise vastuvõtmisest nõudes tühistada

Kaitseressursside Ameti 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2683.

3. Jätta L.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-1905 muutmata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-1905

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet

(KRA) kutsus

05.04.2023 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2023/2683 L.L-i kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel

terviseseisundi hindamisele 02.06.2023 kell 09.30. Ettekirjutuse kohaselt on L.L-i varem

kutsutud 10.03.2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud ka

põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui L.L terviseseisundi

hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 400 eurot (lisandub kohtutäituri tasu)

ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

2. L.L esitas 28.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KRA 05.04.2023

ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise (kohtutäituri poole pöördumise)

keelamist.

Kaebaja ei saanud terviseseisundi hindamisele 02.06.2023 ilmuda, kuna ta ei olnud sellest

kohustusest teadlik. KRA ei ole 05.04.2023 ettekirjutust kaebajale kätte toimetanud, vaid

kaebaja sai selle ettekirjutuse olemasolust teada 21.08.2023 vaidemenetluse raames. Kuigi

KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viisi, on KRA

kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsiooniga.

Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise viisid on

ammendatud. Kaebaja ei saanud ettekirjutust kätte ja seega ei saanud eeldada, et tema suhtes

rakendatakse sunniraha. KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et

oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud.

3. Kaitseressursside Amet palus jätta kaebus rahuldamata.

KRA 05.04.2023 ettekirjutus avalikustati kaebajale Eesti teabeväravas 05.04.2023, seega loeti

see kaebajale kätte toimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 05.05.2023. Isikule oli piisava

varuga ette teatatud kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele 02.06.2023. Kaebaja ei

olnud seisuga 05.04.2023 teavitanud KRA-d soovist saada dokumente kätte muul viisil kui

Eesti teabevärava kaudu. Seega teavitas KRA kaebajat 05.04.2023 koostatud ettekirjutus-

hoiatusest lisaks eesti.ee teabeväravas kättesaadavaks tegemisele üksnes tol ajal KRA-le

teadaoleval e-posti aadressil xxx ning edastas ka teavituse SMS-iga telefoninumbrile xxx

infoga selle kohta, kust ja kuidas saab dokumendiga tutvuda. KRA-l puudub kohustus

edastada dokumente isikule posti teel, kui isik pole selleks ise soovi avaldanud. Kuivõrd

kaebaja ei olnud KRA-le esitanud kontaktandmeid dokumentide kättesaamiseks, siis ei olnud

ametil põhjust toimetada dokumente kätte KVTS § 15 lg-st 4 juhindudes. Kaebaja on teadlik

oma kohustusest osaleda riigikaitses, samuti kohustusest läbida terviseseisundi hindamine,

alates aastast 2018, mil ta kutsealusena arvele võeti. Lisaks koostas KRA kaebajale

08.08.2023 sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/579, mis toimetati kaebajale samuti

kätte eesti.ee keskkonnas. KRA pöördus 29.09.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri,

2(7)

3-23-1905

sest kaebaja ei tasunud 08.08.2023 teatise alusel sunniraha vabatahtlikult. Kohtutäitur on

alustanud täitemenetluse nr 197/2023/2304, kuid sunniraha ei ole veel tasutud.

4. L.L teatas 25.10.2023 menetlusdokumendis, et soovib kaebust täiendada nõudega

kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 197/2023/2304 täitemenetluse lõpetamise avaldus.

5. Tallinna Halduskohus lubas 26.10.2023 määruses kaebust täiendada KRA kohustamise

nõudega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kaebaja etteheide, mis puudutab KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kättetoimetamist, on

põhjendamatu. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS §

15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi

varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA

tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema

selle eest, et ta tutvub talle eelnimetatud viisil saadetud dokumentidega. KRA on selgitanud,

et 05.04.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras.

Kaebajale loeti kõnealune ettekirjutus kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 05.05.2023,

seega enne terviseseisundi hindamise aega. KRA esitatud dokumendiregistri väljavõttest

nähtub ettekirjutuse väljastamine kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava (www.eesti.ee)

kaudu ning asjaolu, et kaebaja on selle dokumendi avanud (dtl 44).

KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane

vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Samas nähtub asja materjalidest, et vastustaja

on kaebajale edastanud KRA 05.04.2023 ettekirjutuse ka e-posti teel ning saatnud teavituse

SMS-iga (dtl 50). Sealjuures ei pea vastustaja enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest

sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi

tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks

tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et

kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-aastased Eesti kodanikest

mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab

iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel

kättesaadav.

Kuna KRA 05.04.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 05.05.2023, on tegemist

kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et

kaebaja ettekirjutust ei täitnud. Seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. KRA

05.04.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega

ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada

mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka

selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise

kutse/ettekirjutuse peale.

KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest. Kaebusele on lisatud KRA 08.08.2023

sunniraha rakendamise teatis, millega anti kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10

päeva alates teate kättesaamisest alates ja mille kaebaja sai kaebuses väidetu põhjal kätte

21.08.2023. KRA edastas sunniraha kohtutäiturile sissenõudmiseks 29.09.2023. Seega on

väär kaebaja 16.11.2023 menetlusdokumendis (mis on seejuures esitatud kohtule ka

3(7)

3-23-1905

hilinemisega) esitatud väide, et teda ei ole enne kohtutäituri poole pöördumist sunniraha

rakendamisest teavitatud.

Ei nähtu, et esineks asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 sätestatud

sunnivahendi rakendamise keeld ega see, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebajale määratud

sunniraha ebaproportsionaalselt suur (vt KVTS § 226 lg 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. L.L

palub

27.12.2023

apellatsioonkaebuses

(täiendatud 26.01.2024) tühistada

halduskohtu 27.11.2023 otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus.

Sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna KRA ei toimetanud ettekirjutust kaebajale kätte.

KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat

teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta valiku

tegemisel seotud HMS-ga. Teate saatmine infosüsteemi kaudu on formaalne kättetoimetamise

viis ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustustest. KRA-l on kõrgendatud

kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused (posti, telefoni teel) on

ammendatud. KRA esitatud väljavõte ei tõenda ettekirjutuse teatavaks tegemist. Kaebaja

kinnitab, et ei saanud teavitusi ei e-posti ega SMS-i teel. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli

ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja ettekirjutusega

ettenähtud kohustust enam täita. Ettekirjutus on seega vastuolus KVTS § 40 lg 1 p-ga 5 ja

tuleb tühistada.

Praeguseks on sunniraha ja täitekulud kaebajalt sisse nõutud. Kaebaja palub seega muuta

kaebust ja menetleda järgmisi nõudeid: tühistada 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-

12.1/2023/2683, kohustada KRA-d tagastama kaebajale sunniraha ja hüvitada täitekulud 105

eurot.

8. Kaitseressursside Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse muutmine

9. Kaebaja teatas apellatsioonkaebuses, et vaidlustatud ettekirjutuse alusel algatatud

täitemenetlus on lõpetatud 18.12.2023 ja kaebaja on tasunud sunniraha koos täitekuludega (vt

dtl 124, 135). Apellatsioonkaebuse täienduses soovib kaebaja kaebust muuta, nii et kaebuse

nõueteks oleks tühistada 05.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2683, kohustada KRA-d

tagastama kaebajale sunniraha ja hüvitama täitekulud 105 eurot.

10. HKMS § 49 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Pärast käesoleva

paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või

kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida

kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi

rikkumisel madalama astme kohtu poolt.

4(7)

3-23-1905

11. Ringkonnakohus leiab, et lubatav on kaebuse muutmine osas, mis puudutab halduskohtus

menetlusse võetud nõuete asendamist sunniraha tagastamise ja täitekulude hüvitamise

nõuetega. Kuna kaebajalt on praeguseks vaidlusalune sunniraha sisse nõutud, ei ole enam

asjakohased nõuded keelata sunniraha rakendamine ja kohustada lõpetama täitemenetlust.

Seega on kaebuse muutmine põhjustatud sellest, et asjaolud on kohtumenetluse ajal

muutunud. Kaebuse nõuete asendamisel eelnimetatud viisil jäävad vaidlusalused

õigusküsimused samaks ning need aitavad saavutada kaebaja eesmärki mitte tasuda talle

määratud sunniraha.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga lubatav kaebuse täiendamine KRA 05.04.2023

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 tühistamise nõudega. HKMS § 182 lg 3 sätestab, et

apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kaebaja ei

esitanud halduskohtus KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2683 tühistamise nõuet.

Kaebus ning 25.10.2023 ja 16.11.2023 kaebuse täiendused tuginesid väitele, et KRA on

õigusvastaselt rakendanud sunniraha, kuna ettekirjutust ja sunniraha rakendamise teatist

polnud kaebaja väidete kohaselt temale kätte toimetatud. See, kas KRA toimetas ettekirjutuse

nõuetekohaselt kätte ja sellest tulenevalt oli alust sisse nõuda sunniraha, või kas esialgu

määratud arstlikku komisjoni ilmumise kuupäeva möödumise tõttu on ilmumise kohustus ära

langenud, ei seondu ettekirjutuse õiguspärasuse küsimusega, mida hinnatakse HKMS § 158 lg

2 teise lause kohaselt haldusakti andmise seisuga. Seega eeldab KRA 05.04.2023 ettekirjutuse

tühistamise nõue hinnangu andmist teistsugustele õigusküsimustele, kui eeldavad

halduskohtus menetluses olnud nõuded. Samuti ei ole kaebuse täiendamine

tühistamisnõudega tingitud kohtumenetluse kestel muutunud asjaoludest. Asja materjalidest ei

nähtu ka, et halduskohus oleks KRA 05.04.2023 ettekirjutuse tühistamise nõude menetlemata

jätmisega rikkunud menetlusnorme. Halduskohtule esitatud kaebuses ja 25.10.2023 kaebuse

täienduses olid esitatud taotlused selliselt, nagu need on kajastatud siinse otsuse p-des 2 ja 4.

Selliselt kajastas halduskohus nõudeid ka 15.09.2023 ja 26.10.2023 korraldavates määrustes.

Kaebaja ei juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse tühistamise nõue on jäänud tähelepanuta. Ka

kaebuse põhjendustes ei viidanud miski sellele, et ettekirjutus ise on mingil põhjusel

õigusvastane. Seda arvestades ei olnud kohtul alust järeldada, et kaebaja sooviks võis olla

taotleda ettekirjutuse tühistamist.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

13. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

14. Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest.

KRA teavitas kaebajat sellest 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega ja talle anti 10-

päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 7–8). Kaebaja on kaebuses

selgitanud, et sai KRA 05.04.2023 ettekirjutuse kätte 21.08.2023 ja viimase juures oli ka

teavitus sunniraha rakendamise ja 10-päevase vabatahtliku tasumise tähtaja kohta (dtl 3–4).

Samuti on KRA esitanud dokumendiregistri väljavõtte, mille kohaselt on KRA 08.08.2023

teatis väljastatud kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu ja kaebaja

on selle avanud (dtl 43). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha

sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha

rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.

15. KRA ei rikkunud 05.04.2023 ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega

HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

5(7)

3-23-1905

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et

elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte

saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul

elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle

dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.

16. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-23-

2839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et

kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks.

Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul

HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud

viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb

tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab

reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole

võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

17. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle

kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust

põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis järgmist: „Säte küll riivab isiku õigust eraelu

kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on

praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku

põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda

riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus,

on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-

aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või

asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et

tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse

täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja

vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik

arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad

dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti

keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s

321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega

tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente,

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-8dbf-ac736640644b/

6(7)

3-23-1905

vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab

selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude

avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas

saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis

eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma

suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete

kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja

põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Ringkonnakohus arvestab ka, et kaebajale tekkinud

negatiivne tagajärg (rahalise kohustuse suurus: sunniraha 200 eurot ja täitekulud) ei ole eriti

suur.“ Ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei

ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti. Samuti ei ole kaebajale

määratud sunniraha 400 eurot ja täitekulud 105 eurot niivõrd suur negatiivne tagajärg, et

seetõttu tuleks kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks pidada.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)