2-24-136742/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-136742

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi Q.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

605 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659);

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Q.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS hagi Q.L-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 505 eurot 35 senti (sh põhinõue 423

eurot 35 senti ja 10. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot).

3. Mõista Q.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis 0,065% päevas tasumata

põhinõudelt (423 eurot 35 senti) alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Q.L-i kanda.

5. Mõista Q.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 435 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (435 eurot) tuleb Q.L-il tasuda Elisa

Eesti AS-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 11. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Q.L-ilt (kostja) 521 euro 74 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 19. detsembri 2024. a määrusega käiguta ja andis

hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 10. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõla 423 eurot 35 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 10. jaanuari 2025.

a seisuga 82 eurot ning viivise alates 11. jaanuarist 2025 tasumata põhivõlalt 0,065% päevas

kuni põhinõude 423 eurot 35 senti täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. novembril 2023 ja 24. novembril 2023

liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Liitumislepingu alusel sõlmiti

17. novembril 2023 osamaksetega vara müügileping seadme 4G ruuteri ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku on 107 eurot 64 senti. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 2 eurot 99 senti. Samuti sõlmiti liitumislepingu alusel 17. novembril 2023

osamaksetega vara müügileping seadme digiboks ostmiseks, mille osamaksete summa kokku

on 125 eurot 64 senti. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 3 eurot

49 senti. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja

esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS-i

teenuseid nende eest tasumata. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 16. veebruaril

2024.

3. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte

toimetatud 22. jaanuaril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (5. veebruariks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

7.1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub

kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175

eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 110 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

õigusabikulud 338 eurot, s.o kokku 533 eurot (dtl 72).

7.2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud

22. jaanuaril 2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

7.3. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

175 eurot.

7.4. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja

poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni

ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule.

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat.

Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on

üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu

arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide

(hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt

õigusteenuse osutamisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on

käibemaksukohustlane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele

ilma käibemaksuta.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 435 eurot (175 eurot + 20 eurot + 240),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik