2-24-125215/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-125215

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-125215

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi X.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

72,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490;

lepinguline esindaja: Ahto Järvela, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post: ahto.jarvela@julianus.ee).

Kostja: X.J (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi X.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda ja menetluskulude rahaline suurus

jätta kindlaksmääramata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 22-27, 70-74, 109-114, 124)

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 05.09.2024 Tartu Maakohtule hagi X.J (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 30 eurot, viivis perioodi 06.08.2021 kuni

05.09.2024 eest 9,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edaspidi viivis tasumata põhivõlalt

alates 06.09.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduautot numbrimärgiga xxxxx hageja poolt

opereeritavas xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parklas

tohib parkida vaid parkimiskellaga 15 minutit või makstes parkimistasu. Kostja ei täitnud

parkimistingimusi, kuna ta ei olnud parkimise algusaega fikseerinud ja parkimistasu oli

maksmata. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude, mille kostja on jätnud tasumata.

Leppetrahv oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja

poolt kätte saadud.

3. Hageja arvestab seadusjärgses määras viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamiseni summas 9,29 eurot. Hageja

sissenõudmiskulud koosnevad kolmest kostjale saadetud tasulisest võlateatisest kokku 25

eurot ning muudest makseviivitusetega tekkinud kuludest 5 eurot, mis sisaldavad päringu

tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid

ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

4. Leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Leppetrahv määrati xxxxxxxxx ja muutus sissenõutavaks

14 päeva möödumisel, s.o 06.08.2021. Nõue aegunuks 06.08.2024. Hageja esitas

03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagi aegumistähtaeg

peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kohtule.

5. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kliinikumi alal oli kokku 6 maksejaama ja üks nendest

asus xx sissepääsus. Kostja puhul oli pigem tegemist tavapärase juhtumiga, kus vanem

inimene tegi toimingut nii kaua, et maksejaam katkestas toimingu. Teavitus "hetkel ei ole

võimalik kviitungit trükkida" tähendab seda, et maksejaamas on printeri paber otsa saanud,

kuid see ei sega tegemast toiminguid maksejaamaga kuna kviitungi trükkimine ei ole

tegelikult vajalik ja peale korrektselt toimingu sooritamist läheb sõiduki number

automaatselt süsteemis kirja. Tasuda oli võimalik ka mobiilselt. Süsteemi logidest on näha,

et ajavahemikus 11:43 kuni 13:40 on maksejaamades sõidukeid registreeritud.

6. Hageja leiab, et tüüptingimusena kokkulepitud leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5

tähenduses ebamõistlikult suur ning katab lisaks võlgnetavale parkimistasule ka parklat

haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja leidmiseks.

7. Hageja ei nõustu kostjaga, et xx ees oli parkimine tasuta. Kostja parkis tasulise parkimise

tsoonis ja väide, et ta oli parkimise eest tasunud ning aparaat võttis raha vastu, on

tõendamata. Kostja oli teadlik, et tal ei õnnestunud parkimise registreerinud tegemine.

Kostja oleks pidanud kasutama alternatiivseid võimalusi parkimise eest tasumiseks või

lahkuma tasuliselt parkimisalalt. xxxxxxxxxxxx parkimisaparaat oli täiesti töökorras.

KOSTJA VASTUS (dtl 57-61, 76-78, 116-117, 130)

8. Kostja hagiga ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et puuduvad

alused leppetrahvi kehtetuks tunnistamiseks, siis vähendada leppetrahvi suurust 5 euroni.

9. Käesolevaks ajaks on väidetavast rikkumisest rohkem kui 3 aastat ja 3 kuud. Selle aja

jooksul ei ole hageja kordagi esitanud pretensiooni. Nõue on aegunud, nõude maksmapanek

on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi hageja kirja

leppetrahvi nõudmise kavatsusest ja nõude üleandmisest kolmandale isikule. Hageja esitatud

meeldetuletused ei ole vormistatud nõuetekohaselt ja on paljasõnalised.

10. Kostja selgitab, et tuli xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-sse seoses parema jala

äge süvaveenitromboosiga ning parkis auto xx parklasse. Lähim parkimisautomaat asus

xxxxxxxxxxxx peaukse fuajees. Kostja sisestas andmed sõiduki kohta ja tasus müntidega 4

eurot vastavalt hageja hinnakirjale 4 tunni eest, kuid parkimisautomaat "neelas" raha alla,

seejärel ilmus silt "hetkel ei ole võimalik kviitungit trükkida" ja koheselt "Sorry. Tehniline

viga...." Teksti lõpuni ei jõudnud lugeda. Veidi aja pärast ilmus ekraanile tekst „sisestage

auto number“. See järel proovis kostja tasuda veel kolmel korral, kuid ei õnnestunud.

Makstud raha automaat samuti ei tagastanud. Kostja pöördus haigla infolauda ja infolaua

töötaja andis hageja telefoninumbri 6511515, millele kostja helistas kell 12:16 (kõne kestus

4 min.). Kõne vastuvõtja lubas edastada andmed tehnikutele ja kontrolöridele ning kirjutada

auto numbri üles. Küsimusele mida peab nüüd tegema ütles vastuvõtja, et auto tuleb parkida

sinna kuhu vaja ja juhul, kui trahv ikkagi tehakse, saab seda vaidlustada. Kostja viibis xx-s

kella 12:29 kuni 20:58 ning pöördus mitmel korral meditsiinilise personali poole parkimise

küsimusega, kuid talle kinnitati, et kui isegi tehakse trahvi, saab seda vaidlustada ja trahv

annulleeritakse. Haiglast pääsemisel avastas kostja auto esiklaasil leppetrahvi.

11. Järgmisel päeval, xxxxxxxxxx, esitas kostja vaide Parkimine.ee portaalis, kuid oma vaidele

vastust ei saanud. Kostjal tekkis hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta. Nagu aga selgub, siis leppetrahvi ei annulleeritud.

12. Kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk

parkimistasu. Tsoonis YT76, mis kehtis xxxxxxxxxxxx ümbruses, oli parkimine tasuline

ning vastavalt hinnakirjale 1 tund 1 euro ja 24 tundi 5 eurot. Seega leppetrahvi maksimaalne

suurus ei tohi ületada 5 eurot.

13. Vastuseks hagejale selgitab kostja, et proovis maksta neljal korral, sisestades iga kord 1

euro, kokku 4 eurot. Kuid iga kord peale 1 euro sisestamist, aparaat neelas mündi ära ja

kostja alustas maksmist otsast peale. Kostja nõustub, et tema toimingud parkimisaparaadiga

ei olnud väga kiired, sest ma tegi seda esimest korda elus.

14. xxxxxxxxx olid xx sissepääsu ümber ehitustellingud seoses hoone ümberehitustöödega ja

ühtegi tahvlit parkimistingimustega selles piirkonnas ei olnud. xx seina peal oli noolega

näidatud parkimisautomaadi asukoht xx-s, kuid xx registratuuri töötaja ütles, et hetkel on

lähim parkimisautomaat peahoone fuajees. Parkimise keelu märki ei olnud. xxxxxx tasuliste

parklate plaani järgi on xx ees parkimine tasuta. Lisaks on kliiniku parkimisreeglite kohaselt

parkimine xx parklas validaatoris registreeritud piletiga 72 tundi tasuta.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

16. Hageja on esitanud kostja vastu parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude.

Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271

mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017.

a, nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma.

17. Vastuseks kostjale selgitab kohus, et AS ÜHISTEENUSED ei ole nõuet üle andnud ega

loovutanud kolmandale isikule vaid on andnud volituse enda esindamiseks Julianus Inkasso

OÜ-le (dtl 37) ning kohus on kontrollinud esindusõiguse kehtivust.

18. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et

-

sõiduk registreerimismärgiga xxxxx oli pargitud xxxxxxxxx hageja parkimisalal

aadressil xxxxxxxxxxxx, (dtl 30-35);

-

sõiduki suhtes on xxxxxxxxx koostatud leppetrahv nr 0157035644 (dtl 29);

-

kostja sai leppetrahvi vahetult sõiduki juurde naastes kätte;

-

parkimise ajal oli kostja sõiduki omanik.

19. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist.

20. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS §

147 lõike 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

21. Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvi nõue xxxxxxxxx, mis tuli tasuda 14 päeva

jooksul. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 05.08.2021, algas aegumine

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 06.08.2021. Hageja on 03.07.2024 esitanud Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6) kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulude

saamiseks. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 2 p 3 koostoimes sama paragrahvi

lõikega 1, mis näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna aegumine peatus 03.07.2024

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkub

hagimenetluses, ei ole kolmeaastane tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud.

22. Kostja väited, mis puudutavad asjaolu, et xx parklas validaatoris registreeritud piletiga on

parkimine 72 tundi tasuta, ei ole antud juhul asjakohased. Asja materjalidest nähtuvalt kehtis

juulis 2021 xx parklas parkimiskorraldus (dtl 35), mille kohaselt oli tähistatult 15 minutit

tasuta. Ka kostja on ise oma vastuses viidanud, et ühe tunni eest tuli tasuda üks euro. Seega

oli tegemist tasulise parkimise alaga.

23. Kohtule esitatud fotolt (dtl 34) on näha, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi

juhipoolse kojamehe vahele ning vaidlust ei ole selles, et kostja sai leppetrahvi nõude kätte

samal päeval. Seega on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult pärast rikkumise

avastamist, leppetrahvi nõue on edastatud kostjale TsÜS § 70 mõistes mõistlikult viisil ja

mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

24. Leppetrahvi nõudes (dtl 29) on märgitud, et leppetrahviga mittenõustumise korral on õigus

esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Samuti on seal märgitud, et

vaide esitamisel ei muutu sissenõutava leppetrahvi tähtaeg. Kostja vaidlustas leppetrahvi

23.07.2021 (dtl 62), kuid tema väitel ei ole ta vastust sellele saanud. Julianus Inkasso

26.06.2024 e-kirjast nähtuvalt on kostjale selgitatud, et vaie jäi rahuldamata (dtl 66), kuid

tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole.

25. Kostja on seisukohal, et leppetrahvi nõue on alusetu, kuna ta on parkimise eest tasunud.

Kostja vastuväidete kohaselt sisestas ta peasissepääsu juures olevasse parkimisautomaati

kokku 4 eurot, parkimisautomaat võttis mündid vastu aga kviitungit ei väljastanud ning

ekraanile ilmus tekst milles teatati, et tehniline viga. Hageja väitel oli parkimisautomaat

täiesti töökorras.

26. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

27. xxxxxxxxxxxxxx xxxxxx vastusest (dtl 97-98) nähtuvalt toimus xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

hoone rekonstrueerimine, mis hõlmas mh xx ruumide osalist ümberehitust ning sel ajal oli

kasutusel ajutine sissepääs. xxxxxx kinnitusel töötas katkestusteta sel perioodil lähedalasuva

xxxxxxxxxxxx sissepääsu juures olev parkimisautomaat. Parkimist korraldavate infotahvlite

olemasolu ja parkimisautomaatide töökorras oleku eest vastutab AS Ühisteenused.

28. Kuigi hageja on viidanud süsteemi logidele, et sel ajal seal sõidukeid registreeriti ja väitnud,

et parkimisautomaat oli töökorras ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis seda väidet

kinnitaksid. Olukorras, kus parkimisautomaatide töökorras oleku ja toimimise eest vastutab

hageja, ei ole ainuüksi xxxxxx kinnitus parkimisautomaatide korraoleku kohta piisav, et

lugeda tõendatuks just selle konkreetse maksejaama tõrgeteta töötamist.

29. Arvestades asjaolusid, poolte väiteid ning esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kostja

tegevus ning esitatud tõendid on kooskõlas kostja selgitustega tol päeval toimunud

sündmuste kohta. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et parkimisautomaat võttis kostja

sisestatud raha vastu, kuid kviitungit ega infot selle kohta, kas parkimise eest sai tasutud või

mitte, ei andnud. Kohtul ei ole alust kostja selgitustes kahelda ning hageja ei ole esitanud ka

tõendeid millest nähtuks, et sel ajal töötas parkimisautomaat tehniliste tõrgeteta.

30. Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et kui kostjal tekkis kahtlus kas sai tasutud või

mitte, tulnuks edasiste ebamugavuste vältimiseks proovida alternatiivseid võimalusi. Samas

ei tähenda see antud asjaolusid arvestades seda, et kostjale saaks nende mittekasutamist ette

heita olukorras, kus kostja võis eeldada, et kui parkimisautomaat münte ei tagastanud sai

parkimise eest siiski tasutud. Ka hageja on ise selgitanud, et kui paber on otsas ja kviitungit

ei trükita, ei tähenda see seda, et parkimise eest jääb tasumata.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja parkis

xxxxxxxxxxxx kinnistul parkimisnõudeid rikkudes st parkimistasu maksmata, tuleb hagi

jätta täies ulatuses rahuldamata (sh sissenõudekulude ja viiviste osas).

MENETLUSKULUD

32. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

34. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik