2-24-17281/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-17281

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi N L vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4136.71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (RK 11542046, endise nimega OK

Incure OÜ), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post

pille.martin@b2-impact.com)

Kostja: N L (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi N L vastu kostja ja I AS (Credit24) vahel

sõlmitud 17.08.2017 (nr 3186097) krediidikonto lepingust ning 30.11.2017 (nr

3287333), 20.03.2018 (nr 3383599), 18.06.2018 (nr 3713326), 17.09.2018 (nr 3928510),

16.11.2018 (nr 4132254), 17.01.2020 (nr 4697267), 25.05.2020 (nr 4839613) ja

21.10.2020 (nr 4917168) krediidilimiidi suurendamise lepingutest tuleneva

põhivõlgnevuse 2262.76 eurot, intressi 365.09 eurot, viivise 1196.58 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (6)

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15.11.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse N L (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 2262.76 eurot, intressi 365.09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1196.58 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

Hagiavalduse põhjal sõlmis kostja I AS-ga (Credit24) järgmised krediidikonto ja

krediidilimiidi suurendamise lepingud (vastavalt lepingu sõlmimise aeg, lepingu number,

krediidilimiidi suurus, tagasimaksete periood, intressi määr aastas, krediidi kulukuse määr

aastas)

1) 17.08.2017, nr 3186097– 750 eurot, 36 kuud, 45%, 56,50%;

2) 30.11.2017, nr 3287333 – 1000 eurot, 36 kuud, 45%, 56,50%;

3) 20.03.2018, nr 3383599 – 1100 eurot, 36 kuud, 44,88%, 56,32%;

4) 18.06.2018, nr 3713326 – 1200 eurot, 60 kuud, 44,88%, 56,32%;

5) 17.09.2018, nr 3928510 – 1400 eurot, 60 kuud, 44,88%, 56,32%;

6) 16.11.2018, nr 4132254 – 1600 eurot, 60 kuud, 46,80%, 59,28%;

7) 17.01.2020, nr 4697267 – 1800 eurot, 60 kuud, 45,96%, 57,98%;

8) 22.05.2020, nr 4839613 – 2250 eurot, 60 kuud, 47,88%, 60,96%;

9) 21.10.2020, nr 4917168 – 2500 euro, 60 kuud, 47,88%, 60,96%

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas

krediidiandja kostja maksevõimet järgmiste andmete põhjal:

1) 17.08.2017 – taotluses sissetulek 550 eurot, majapidamiskulud 100 eurot;

2) 30.11.2017 – taotluses sissetulek 550 eurot, majapidamiskulud 100 eurot,

finantskohustused 0 eurot;

3) 20.03.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 100 eurot,

finantskohustused 0 eurot;

4) 18.06.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 100 eurot,

finantskohustused 0 eurot;

5) 17.09.2018 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 184 eurot,

finantskohustused 184 eurot;

6) 16.11.2018 - taotluses sissetulek 650 eurot, majapidamiskulud 50 eurot, finantskohustused

244 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 453.52 eurot;

7) 17.01.2020 - taotluses sissetulek 700 eurot, majapidamiskulud 250 eurot,

finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 572.35 eurot;

8) 22.05.2020 - taotluses sissetulek 720 eurot, majapidamiskulud 250 eurot,

finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 848.10 eurot, küsitud on

pangakonto väljavõte;

9) 21.10.2020 - taotluses sissetulek 720 eurot, majapidamiskulud 250 eurot,

finantskohustused 110 eurot, pensioniregistri andmetel sissetulek 1233.19 eurot, küsitud on

pangakonto väljavõte.

Kostjal kõikide lepingute sõlmimise ajal ülalpeetavad puuduvad, töökohtadeks M OÜ ja kahe

viimase lepingu ajal E AS.

Hageja tugineb oma nõude esitamisel 21.10.2020 lepingule.

Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60

kuu jooksul. Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt minimaalse tagasimakse, mis

koosnes krediidi tagasimaksest ja intressimaksest vastavalt kliendilepingule.

Kostja sai krediiti 3256.26 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 6555.04 eurot, millest on

arvestatud põhiosa katteks 993.50 eurot, intressi katteks 5345.61 eurot, võla sissenõudmisega

tekkinud kulud 33.99 eurot, viivise katteks 1.94 eurot.

Kostja jättis tasumata juuli (maksetähtaeg 14.08.2023), augusti (maksetähtaeg 12.09.2023) ja

septembri (maksetähtaeg 13.10.2023) eest. Krediidiandja saatis 18.09.2023 kostjale teate

2 (6)

täiendava tähtaja kuni 08.10.2023 andmise kohta, ülesütlemise avalduse ja nõude loovutamise

teate lepingu ülesütlemise korral. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, loetakse leping

ülesöelduks 08.10.2023.

Hageja täiendavate selgituste järgi jättis kostja tasumata 03.07.2023 arve maksetähtajaga

17.07.2023, 01.08.2023 arve maksetähtajaga 15.08.2023 ja 01.09.2023 arve maksetähtajaga

15.09.2023. Krediidiandja saatis ülesütlemise teate 18.09.2023 ja andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 08.10.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, loetakse

leping ülesöelduks alates 09.10.2023.

Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata

jätmise korral loovutab krediidiandja nõude O OÜ-le.

2. Hagimaterjalid ja 15.01.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud

kättetoimetamise portaali vahendusel 16.01.2025 (määrus ja täiendatud hagiavaldus) ja

27.01.2025 (algne hagiavaldus). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates

menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei

ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 10.02.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust

hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 4136.71 eurot, s.h põhinõue 2262.76 eurot, ja kohus

menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel

võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui

kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

4. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga 17.08.2017 krediidikonto lepingut (dtl 36-43) ja järgnevaid

30.11.2017, 20.03.2018, 18.06.2018, 17.09.2018, 16.11.2018, 17.01.2020, 25.05.2020 (hagis

ebaõigesti 22.05.2020, vt dtl 280) ja 21.10.2020 krediidilimiidi suurendamise lepinguid (dtl

92-287) sõlmides tegutses I AS (lepingute sõlmimise ajal ka ärinimega I OÜ) krediidiandjana

oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõuete aluseks tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu

põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega VÕS § 52 tähenduses.

Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja

võimaldas kostjale krediiti kokkulepitud limiidi ulatuses, kokku summas 3256.26 eurot

(väljamaksed dtl 311-320).

5. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada igakuiselt vähemalt minimaalse

kuumakse, mis arvutatakse krediidikonto üldtingimustes ettenähtud korras, ulatuses vastavalt

krediidiandja esitatud arvetele.

Kohtule esitatu põhjal tasus kostja lepingute täitmisena kokku 6555.04 eurot (dtl 54-56).

Kostja on jätnud tasumata minimaalse kuumakse 03.07.2023, 01.08.2023 ja 01.09.2023 (dtl

321-323) arvete järgi.

3 (6)

6. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

Kohus märgib, et tarbijakrediidilepingute kohta käiv hetkel kehtiv regulatsioon (VÕS 22.

peatüki 2. jagu) kehtis valdavas osas samal kujul ka kostjaga lepingute sõlmimise ajal, s.o

alates 17.08.2017.

7. Kohus tuvastas, et lepingutes avaldatud avaldatud krediidi kulukuse määrad aastas

(17.08.2017 - 56,50%, 30.11.2017 - 56,50%, 20.03.2018 - 56,32%, 18.06.2018 - 56,32%,

17.09.2018 - 56,32%, 16.11.2018 - 59,28%, 17.01.2020 - 57,98%, 25.05.2020 - 60,96% ja

21.10.2020 60,96%) jäävad VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse.

Viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2017 18,92%

(kohaldub 17.08.2017 ja 30.11.2017 lepingutele), alates 01.01.2018 18,81% (kohaldub

20.03.2018 ja 18.06.2018 lepingutele), alates 01.07.2018 19,97% (kohaldub 17.09.2018 ja

16.11.2018 lepingutele), alates 01.01.2020 20,61% (kohaldub 17.01.2020 ja 25.05.2020

lepingutele) ja alates 01.07.2020 20,52% (kohaldub 21.10.2020 lepingule) ning jäävad alla

seadusega lubatud piirmäära (s.o kolmekordset krediidi kulukuse määra).

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 03.01.2025 määruses.

Hagiavalduse ja täiendavate selgituste järgi hindas krediidiandja kostja maksevõimet

17.08.2017, 30.11.2017, 20.03.2018, 18.06.2018 ja 17.09.2018 lepingute sõlmimisel üksnes

kostja taotluses esitatud andmete põhjal, s.o kostja väljatoodud sissetulekute ja kohustuste

kohta esitatud teavet isegi mõistlikult kontrollimata.

16.11.2018 ja 17.01.2020 lepingute sõlmimisel kontrollis krediidiandja taotluses esitatud

sissetulekute suurust täiendavalt pensioniregistrist nähtuvate andmete põhjal ja võttis kostja

maksevõime hindamisel aluseks pensioniregistri andmete alusel tuvastatud väiksema

sissetuleku. Krediidiandja ei ole nimetatud lepingute puhul kontrollinud kostjal kohustuste

olemasolu ja tegelikku suurust.

25.05.2020 ja 21.10.2020 lepingute sõlmimisel on krediidiandja küsinud kostja pangakontode

4 (6)

väljavõtted vastavalt perioodi 01.02.-22.05.2020 (dtl 288-298) ja 01.07.-21.10.2020 (dtl 299-

303) kohta. Hageja ei ole hagiavalduses täpsemalt välja toonud, milliste pangakonto

väljavõtetelt nähtuvate andmete ja nende analüüsi põhjal on krediidiandja jõudnud järeldusele,

et kostja oli ka krediidikonto limiidi suurendamisel maksevõimeline.

Kohus selgitab, et isegi

krediidiandja ei saanud siit nähtuvate andmete põhjal jõuda järeldusele, et kostja oli

maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda

ülalpidamiseks.

Perioodi 01.02.-22.05.2020 kontoväljavõtte järgi: 1) veebruaris 2020 – töötasu 691.09 eurot,

võetud laen 2032.85 eurot, krediidi tagasimaksed 733.27 eurot; 2) märtsis 2020 – töötasu

(lõpparvena) 387.66 eurot, võetud laen 25.45 eurot, krediidi tagasimaksed 571.90 eurot; 3)

aprillis 2020 – töötasu 182.39 eurot, võetud laen 16 eurot, krediidi tagasimaksed 55.13 eurot;

4) mais 2020 – töötasu 720.66 eurot, krediidi tagasimaksed 489.62 eurot. Igakuiselt lisanduvad

täiendavalt maksed teleteenuste, kindlustuse ja elektri eest. Väljavõtte põhjal on kostja võtnud

krediiti mitmelt erinevalt krediidiandjalt lisaks käesoleva asja krediidiandjale – Ü OÜ, E AS,

H AS, AS I ja TF B (publ.) Eesti filiaal.

Perioodi 01.07.-21.10.2020 kontoväljavõtte järgi: 1) juulis 2020 – töötasu 928.91 eurot,

krediidi tagasimaksed 480 eurot; 2) augustis 2020 – töötasu koos ravikindlustushüvitisega

755.06 eurot, krediidi tagasimaksed 320 eurot; 3) septembris 2020 – töötasu 531.83 eurot,

krediidi tagasimaksed 538.23 eurot; 4) oktoobris 2020 – töötasu 754.42 eurot, I AS-lt

21.10.2020 saadud krediit 250.44 eurot, krediidi tagasimaksed 422.57 eurot. Ka siin

lisanduvad täiendavalt maksed teleteenuste, kindlustuse ja elektri eest.

Kohtu hinnangul võis krediidiandja kontoväljavõttelt nähtuvate sissetulekute ja maksete põhjal

mõistlikult aru saada, et kostja sissetulekutest ei piisa uute kohustuste täitmiseks ja ta elab juba

hetkel üle oma võimete, võttes seejuures uusi laenusid varasemalt võetud kohustuste

täitmiseks ja omaenda hädapäraste vajaduste katmiseks. Konto väljavõttest nähtuva põhjal ei

olnud kostja võimeline täitma võetud laenukohustusi oma igakuise regulaarse sissetuleku

arvelt, kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut.

Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul krediidiandja poolt kostjaga lepingute sõlmimine

toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates esimese lepingute

sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar),

seega kostja hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne.

Kostja on lepingute alusel saanud krediiti 3256.26 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 6555.04

eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Arvestades, et kostja poolt tasutu on üksnes

summas 993.50 eurot arvestatud krediidi tagasimaksena, ei saanud kostja lepingu ülesütlemise

hetkel seega olla võlgnevuses ja leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Kuivõrd kostja on

krediidiandjale tagastanud võetud krediidi ja tasunud seejuures tagasimaksetena 3 298.78 eurot

enamgi (6555.04 – 3256.26), puudub kostjal võlgnevus antud lepingute alusel hageja ees.

Võlgnevuse puudumisel puudub alus ka kostjalt võla sissenõudmise kulude (33.99 eurot enne

lepingu ülesütlemist ja 35 eurot hagis) ja viivise (1.94 eurot enne lepingu ülesütlemist, 1196.58

eurot ja lisanduva viivise) väljamõistmiseks.

5 (6)

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole

kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)