Legislator Case Law & Legislation
3-25-1907/2 AI generated

3-25-1907/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1907/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks Edastada käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

Legislator headnote

AI generated

3-25-1907/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks Edastada käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1907

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx

OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ, seaduslikud esindajad

juhatuse liikmed X. X ja Y. Y

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ

ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja

Tolliameti kaudu viisil, et on lubatud arestida seal olevad ja sinna tulevikus

kantavad summad kuni 148 226,73 euro täitumiseni.

2. Edastada käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.

3. Edastada käesolev määrus Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ-le pärast Maksu- ja

Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist.

4. Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakonto- ja

ettemaksukonto numbrid, aadressiandmed ja registriosa numbrid

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1907

1. MKS § 1361 lõike 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1

punkt 3).

MKS §-s 1361

märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses

ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.

2. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist

tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid

ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate

faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse

tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

3. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri

kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise

käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja

läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul

hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKm

27.11.2012 nr 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas

esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt

aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu

sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine

olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021 nr 3-20-2505, punkt 5).

4. Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses

olema märgitud järgmised andmed (vt ka RKHKm 18.06.2013 nr 3-3-1-28-13 punkt 10):

1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 4, 14 jj, 65 jj);

2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 9-10);

3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2, dtl 4-9);

4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse

punkt 5, dtl 11);

3-25-1907

5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud

täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 10).

Kontrollimenetlus ning maksukohustuse määramise tõenäosus

5. Maksuhaldur viib 19.03.2025 teate (dtl 14-15) alusel Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ

maksustamiseperioodi jaanuar 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude

summas 10 953,10 eurot õigsuse kontrolli ning 22.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066530-1 3

alusel (dtl 65-67) Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ maksustamisperioodide jaanuar – märts 2025

käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Arvestades

kontrolliperioodi ei saa hetkel kõne alla tulla aegumine (MKS § 98).

6. Maksuhaldur on taotluses põhistanud, et kontrolli tulemusena puudutatud isikule

maksukohustuse määramine summas (148 226,73 (525 531,12*22/78)) eurot (vt summa

kujunemine p 2.1, dtl 5-6). Kuigi kontrolli tulemusel ei ole koostatud kontrollakti, toob

maksuhaldus põhistused välja taotluses. MTA põhjendusi kordamata märgib kohus, et

arvestades, et tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on

TuMS § 51 lõike 2 punkt 3 (vt nt RKHKo 31.03.2021 nr 3-18-1758/26, p 10) on MTA

maksumääramise tõenäosuse jaatamiseks ühes tõenditega piisavalt põhistanud, et kinnistu

müügituluga seotud summade edasikandmise jada eesmärk ei ole selge (taotluse punktid 2.1

ja 2.2, dtl 5-7, 80) ning kahtlusi tehingute majanduslikus sisus süvendavad seejuures

ülekandejadas olevate isikute seotus (taotluse punktid 2.1 ja 2.2, dtl 5-7), juhatuse liikme

vastuolulised seletused (taotluse p 2.3, dtl 7) ning kahtlus, et Xxxxx kinnistu müügi hetkeks

Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ majandustegevus oli lõpetatud (taotluse p 2.5, dtl 7-8). Asjas

puuduvad puudutatud Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ või tehingutega seotud kolmandate isikute

sellised seletused tehingute jada kohta, mis MTA hüpoteesi juba praeguses menetluse faasis

koheselt ümber lükkaks ja maksu määramise tõenäosust oluliselt muudaks.

7. Eelnevale tuginevalt leiab kohus, et maksuhaldur on piisavalt põhistanud seda, et kontrolli

tulemusena on tõenäoline maksukohustuse määramine summas 148 226,73 eurot.

Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest

8. MKS § 1361 lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse

täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012 nr 3-3-1-15-12 p 50. c).

Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses

põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase

tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda

pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks.

Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad

asjaolud (RKHKm 30.04.2013 nr 3-3-1-4-13

, p 22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei

eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat

sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste

võimaluste ärahoidmiseks.

9. Kohus nõustub maksuhalduriga, et praegusel juhul on alust eeldada, et ettemaksukonto

arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata. Esiteks on MTA nõutavalt

3-25-1907

põhistanud isiku teadlikku tegevust vahendite ettevõttes maksuvabalt väljaviimisel (dtl 5-9).

Sealjuures ei ole äriühing ega selle juhatus liige andnud vaidlusaluse tehingu ülekannetega

seoses selgitusi (s.o reaalsed ärilised ja elulised põhjendused) (vt dtl 16, 111-112), mis võiks

maksuhalduri hüpoteesi kahtluse alla seada. See on seda kaalukam põhjusel, et Xxxxxxxxxxx

Xxxxxxx OÜ, X.X.Xxxxxx OÜ ja X.X.Xxxxxxxxx Xxxxxxxx Xxxxxxx OÜ juhatuse

liikmeks on üks ja sama isik (X. X) ning ükski seotud isikutest ei ole ei täitnud MTA

korraldusi ega esitanud teavet ja dokumente kinnistu müügitulu edasikandmise eesmärkide

kohta (dtl 7). Seega ei ole isikud praegu esitatud tõendite pinnalt täitnud maksumenetluses

kaasaaitamiskohustust, mis veelgi süvendab kahtlust, et puudutatud isik ei pruugi olla

huvitatud koostööst ja maksude kohasest tasumisest (dtl 65-67, 62). Maksuhalduri kahtlust

toetab ka see, et Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ enda tegevusest tulenevalt (ei ole esitanud

pearaamatu kontode väljavõtet) puudub MTA-l konkreetne ülevaade äriühingu nõuetest,

kohustustest ja üldisest maksevõimest ja samal ajal puudub isikul registervara ning

ettemaksukonto saldo on 560,36 eurot. Isiku maksevõimest ülevaate saamisele ei aitaks

praegusel juhul sisuliselt kaasa ka Äriregistrist nähtuv 2023. aasta majandusaasta aruanne,

kuivõrd MTA on põhistanud kahtlust, et Xxxxx kinnistu müügi hetkeks oli Xxxxxxxxxxx

Xxxxxxx OÜ majandustegevus lõpetatud (dtl 4).

Proportsionaalsus ja avalik huvi

10. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat

meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades

proportsionaalne. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises

maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks,

arvestades MKS § 136¹ lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt TlnRnKm 18.12.2023 nr 3-23-

2539, p 11). Arvestades käesoleva määruse punktis 11 toodud kaalutlusi saab põhjendatuks

pidada taotluse rahuldamist maksumenetluse praeguses staadiumis s.o enne kontrollakti

väljastamist.

11. MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine – kaasa, sest

välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita.

12. Riigikohus on jaatanud võimalust arestida alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (RKHKo

18.06.2013 nr 3-3-1-28-13, p 13). Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast

liialt. Ettemaksukonto arestimine ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist.

Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

13. Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 136¹ lõike 3

kohaselt lõpetab MTA Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt

kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks. Tulenevalt MKS § 136¹ lõike 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku

vastu suunatud täitetoimingu, kui Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ on esitanud tagatise MKS §

120 lõike 1 punkti ja 3, § 121 kohaselt suuruses 148 226,73 eurot, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et

esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ soovib tagatissumma

kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 148 226,73 eurot.

Kokkuvõte

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja

Tolliametile loa seada MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt arest Xxxxxxxxxxx Xxxxxxx OÜ

3-25-1907

ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu

viisil, et lubatud on arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 148 226,73

euro täitumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)