4-25-1869/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

29.mail 2025 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseisoakonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju ja

Kaebuse esitanud isiku Kevin Kojoni

Isikukood: 50411090252

elukoht: xxx

Kaitsja Indrek Sirk

Vaatas 29.05.2025 avalikul kohtuistungil läbi Kevin Kojoni kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija

politseikapten Kairi Palits 15.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,002308 muutmiseks.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten Kairi Palits 15.04.2025 otsuse väärteoasjas nr

2317,25,002308 kohaselt Kevin Kojoni 29.03.2025 kell 10:20 A. H. Tammsaare tee 120 suunaga

Karjavälja tn 4, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3,

pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Kevin Kojonile

määrati karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 5 kuuks.

Kevin Kojoni vaidlustas 15.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,002308 paludes muuta karistust,

kuna vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Ilma juhtimisõiguseta kaotab sissetuleku.

Kohtuistungil jäid Kevin Kojoni ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja

esindaja vaidles kaebusele vastu.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

-

väärteoprotokoll (lk 1);

-

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 10);

-

sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ja teatis (lk 11-12);

-

tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (lk 4-5);

-

tõend V.E poolt läbitud koolituste kohta (lk 6);

-

taatlustunnistus (lk 7);

-

vastulause (lk 14);

-

isiku andmete päringu vastus (lk 15);

-

karistusregistri õiend (lk 19);

-

väärteootsus (lk 16-18);

-

sõiduki andmete päringu vastus (lk 20);

-

kaebus koos lisadega ja kohtuistungil esitatud dokumendid (kohtutoimik lk 1-5, 9-15).

Kohus vaatas videosalvestist.

Väärteoasi nr 4-25-1869

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohtadele. Karistust määrates ei saa võtta

aluseks ainult seda, et mis nüüd selle inimesega juhtub. Karistus ei saa, ega tohigi olla kuidagi mugav

ega meeldiv isikule kanda. Karistust määrates peabki arvestama seda, et see karistus oleks võimalikult

ebamugav, et isik mitte kunagi ei tahaks enam sellist rikkumist toime panna. Isik lihtsalt laupäeva

hommikul, ilma mingisuguse põhjuseta, otsustas minna klaarima mingisuguseid vanu arveid sellises

seisundis, kus ta tegelikult mitte mingil juhul roolis ei oleks tohtinud olla. Kui isikul on kehtiv karistus

sellise rikkumise eest, siis Transpordiamet lihtsalt ei saa väljastada juhtimisõigust. Aga see ei saa

kuidagi mõjutada karistuse määramisest. Rahatrahvi määramine antud asjas ei täida oma eesmärki ja

isik tuleb kindlasti liiklusest ajutiselt eemaldada, et anda signaal nii talle, kui ka teistele liiklejatele, et

selline käitumine ei ole mitte mingil moel lubatav.

Kaitsja kinnitas, et Kevin Kojoni ei vaidlusta rikkumist. Tuvastatud alkoholikogus 0,4 mg/l

väljahingatavas õhus võiks tavamõttes olla arusaadav, et inimene võiks aru saada, et ta on alkoholi

tarvitanud ja veel alkoholi mõju all. Kevin Kojoni oli vähe öösel maganud ja seostas seda väsimusega,

tegemist sellise noore inimese elukogenematusega. Varem tal alkoholiga seotud rikkumisi olnud ei ole

ja see alkoholi koguse ületamine ei ole ka nii ilmne, et oleks selge tahtlusega tegemist. Kevin Kojoni

jaoks on juhtimisõigus väga oluline, kuna üks tema lisatööst on seotud auto juhtimisega ja ta peab

olema toeks emale ja vanaemale, kes elab xxx. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt jääb ta

juhtumisõigusest ilma 5+12 kuud, sest LS § 106 lg 1 ei võimalda minna eksamile, et taotleda uuesti

juhtimisõigust enne, kui selline karistus on Karistusregistrist kustutatud. Selline range ja pikk

karistusaeg mõjuks Kevin Kojoni toimetulekule väga raskelt. Üks töökoht ei eelda otseselt

juhtimisõigust, aga lisatöö ja perekondlikud kohustused ja laenud mängivad olulist rolli. Arvestada

tema kahetsusega, et see on esmakordne rikkumine, palub kohaldada Kevin Kojoni suhtes juhtimise

õiguse äravõtmise asemel rahatrahvi ja määrata tasumine ositi.

Kevin Kojoni selgitas kohtuistungil, et 28. õhtul jõi sõpradega õlut. Öösel ei saanud magama jääda

kuna X ähvardas teda. Hommikul sõbrad ütlesid, et lähme räägime selle Xga ja siis sõitsid ta töökoha

juurde xxx. Läks autost välja ja rääkis temaga paar sõna. Ei arvanud, et on joobes, oli lihtsalt väsinud.

Kui oleks teadnud, et on joobes, siis ei oleks läinud sõitma. Jõi 4-5 purki õlut. Otseselt sõita vaja ei

olnud. Load on olnud 2024 jaanuarist. Töötab XXX ja YYY xxxna. On vaja maksta Swedbank

autolaen 15 000, igakuine makse 243 eurot. Peab maksma ka auto remondi eest. On vaja aidata ema,

kes käib xxx vanaema aitamas. Ema ei saa sõita autoga. Joomise lõpetas kella 02.00 ajal. Magas 4-5

tundi. Hommikul oli enesetunne hea.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära kaebuse

esitanud isiku ütlused ning tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates

väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu

seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik V.E koostas 29.03.2025 väärteoprotokolli AB1661302 väärteoasjas nr

2317,25,002308 selle kohta, et Kevin Kojoni 29.03.2025 kell 10:20 liikudes A. H. Tammsaare tee 120

juurest Karjavälja tn 4, Tallinn suunas, Harju maakond juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Rikkus

liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse §

224 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Vaidlust ei ole selles, et Kevin Kojoni juhtis mootorsõidukit 29.03.2025 kell 10:20 A. H. Tammsaare

tee 120 juurest Karjavälja tn 4, Tallinn. Samuti on tõendatud, et isik oli tarvitanud alkoholi. Teo

toimepanemise aega, kohta ja muid isiku süüd kinnitavaid asjaolusid tõendavad nii isiku enda ütlused

kui sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk ja

videosalvestus.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 29.03.2025 kell

11.21 kuni 11.36 kaebuse esitanud isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit

Alcotest 9510 EE nr ARTF-0037 (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00111). Tõendusliku alkomeetri

näidud olid 0,46 ja 0,45 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-

0,05 mg/l kaebuse esitanud isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,40 mg/l. Taolistest andmetest

saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on

teostanud pädev mõõtja V.E (lk 6) kasutades taadeldud mõõtevahendit (lk 7), järgides seejuures

mõõtemetoodikat. Mõõtetulemust ja selle seaduslikkust kaebuse esitanud isik vaidlustanud ei ole.

Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi

mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20

milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud

juhul oli kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,40 mg alkoholi ühe liitri

kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres

on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi

ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised

või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses

nõutava kindlusega juhtima.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega.

Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb

0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. KarS § 16 lg 3

kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra

väljahingatavas õhus pidi kaebuse esitanud isik kohtu arvates aru saama oma seisundist nii enesetunde

kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Isik teadis, et ta oli maganud ainult 4-5 tundi ja vahetult enne

seda lõpetanud alles suurema koguse alkoholi (4-5 õlut) joomise, kuid vaatamata sellele asus isik autot

juhtima. Isikul puudus igasugune vajaduse mootorsõiduki juhtimiseks. Soov minna suhteid klaarima,

ilmestab isiku tervislikku seisundit tol hetkel. Kui isik oleks täiesti kaine olnud, siis vaevalt tal sellist

soovi oleks tekkinud. 0,40 mg/l kohta on siiski selline joove, mis on keskmisele inimesele tajutav ja

seda eelkõige olukorras, kus isik on alles eelmise õhtul alkoholi tarvitanud ja vähe maganud. Seega oli

K.Kojoni oma seisundist üheselt teadlik, kuid otsustas siiski sõidukit juhtima asuda.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega, on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega

pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära

ületades.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise

aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja

eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole

varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohtuväline menetleja määras K.Kojonile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest

karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks.

Kevin Kojoni ja tema kaitsja soovivad karistuseks rahatrahvi, mida saaks tasuda osade kaupa. Kohus

leiab, et karistusliigi muutmiseks ei ole alust. Tegemist on algaja juhiga, kelle sõidukogemus on veel

vähene, mistõttu peab isik olema eriti hoolas jälgima, et ei asuks juhtima mootorsõidukit joobes. Isikut

oli kuu enne kõnealust rikkumist karistatud rahatrahviga, mille ta tasus ära käesolevale rikkumisele

eelneval päeva. Seega oleks pidanud isikule veel väga värskelt meeles olema, et liiklusrikkumiste eest

järgneb karistus. Isik kirjeldas oma majanduslikku olukorda. Tal on mitmed laenukohustused

(kinnitavad ka esitatud dokumendi), mistõttu tema varaline olukord ei ole kiita. Tema põhitöökoht ei

eelda juhtimisõiguse olemasolu ja ka YYY kulleriteenuseid saab osutada rattaga. Seega

juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjuta isiku võimalusi sissetuleku teenimiseks. Samas kui võimalik

sanktsiooni keskmise määra suurune rahatrahvi tasumine isegi osade kaupa, halvendaks

märkimisväärselt isiku majanduslikku olukorda. Kohtupraktika pinnalt saab öelda, et väga tihti

määratakse joobes juhtimise eest karistuseks nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine vähemalt kolmeks kuuks (seadusest tulenev miinimummäär). Kuigi menetleja on

käesoleval juhul valinud põhikaristusena raskema karistusliigi, vastab see liik isiku süü suurusele, mis

on keskmine, ja tema majanduslikule olukorrale ning on kergem karistus kui seda oleks rahatrahv koos

juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse valikut, sellega, et tegemist on algaja juhiga kellel on

2 mõjutustrahvi ja 11.03.2025 toime pandud rikkumise eest on karistatud kiirmenetluse otsusega.

Nimetatud otsuseid kohtule esitatud ei ole, seega ei saa kohus selle kohta hinnangut anda. Samas

nõustub kohus, et juht ei saa valida endale meelepärasemat karistust ja karistus ei peagi olema kerge ja

mugav kanda. Kohtuväline menetleja on selgitanud nii üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi karistuse

määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku kahetsust karistuse määramisel.

Kuigi Kevin Kojoni kahetseb oma tegu ja seda on karistuse määramisel arvesse võetud, on isiku

käitumine näidanud seda, et teatud olukordades ta siiski rikub liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida

sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline

sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata muutsui oma tervislikus seisundis.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest. Kaebuse esitanud isik on selgitanud, et ta ei saanud teise isiku ähvarduste tõttu

magada ja läks olukorda klaarima. Isegi kui keegi ähvardab, ei anna see õigust hakata liiklusnõudeid

rikkuma ning teiste inimeste elu ohtu seadma, kuna isikul oli autos veel kaasreisijad ning on üldteada

asjaolu, et joobes juhid on liikluses ettearvamatud ja liiklusõnnetusse sattumise oht on suur. Taoline

suhtumine muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse

tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et kui isikul tuleb kellegagi uus tüli, siis ei pööra ta oma

võimalikule joobeseisundile piisavat tähelepanu ja asub taaskord joobes autorooli.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi

toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele

elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta K.Kojoni elukorralduse mõnevõrra

keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad

hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste isikute õigus elule ja

tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove halvendab isiku

võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus

on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis

kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et

teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate

turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes toob kaasa liiklusest kõrvaldamise.

Asjaolu, et seadusandja on näinud ette, et algajad juhid jäävad juhtimisõigusest ilma kui nende suhtes

kohaldatakse karistusena juhtimisõiguse äravõtmist, näitab, et seadusandja eesmärgiks on kujundada

juba noortes juhtides teadmised ja arusaam, et liiklusnõuete rikkumisest tuleb hoiduda ja vastupidisel

juhul jäädakse juhtimisõigusest ilma. Juhtimisõiguse äravõtmine koondab efektiivsemalt isiku

tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele, samuti kohustub isik

sooritama uuesti teooriaeksami, mis annab võimaluse mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised

üle korrata.

Arvestades Kevin Kojoni süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades

silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja määratud juhtimisõiguse tähtaeg viis kuud liiga

pikk ja esmakordse rikkumise korral võib võtta juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks.

Eeltoodust tulenevalt muudab kohus kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas ja muus

osas jätab otsuse muutmata. Kevin Kojoni kaebuse rahuldab osaliselt, kuivõrd kohus määrab

kergema karistuse kui seda määras kohuväline menetleja.

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. VTMS § 2 kohaselt kui VTMS ei

ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva CD-

plaadi, jätta väärteoasja materjalide juurde.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134,

Otsustas

1. Rahuldada Kevin Kojoni kaebus osaliselt.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten Kairi Palits 15.04.2025 otsuse väärteoasjas nr

2317,25,002308 tühistada määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

Määrata Kevin Kojonile liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 3 kuuks.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 20.06.2025