1-25-2545/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-25-2545

22.mail 2025.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg juuresolekul

Prokurör

Hendrik Rätsep

Kaitsja

Merike Allikmäe osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

ANTON KALVIK isikukood 36601300383, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, elukoht

xxx, xxx, tel xxx, e-post xxx

Varem kriminaalkorras karistatud

süüdistuses KarS § 424 lg 2 § 329 järgi

Anton Kalvikut süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises:

Anton Kalvikut 28.11.2023 karistati Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 2 järgi mh sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Sellegipoolest juhtis Anton Kalvik tahtlikult uuesti

17.02.2024 kella 13:15 ajal Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit Volvo XC 70,

registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ning rikkudes 14.12.2023

jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-6661/9 temale mõistetud karistuse täitmist, millega

ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust.

Seega pani Anton Kalvik toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse

täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks, Anton Kalvik, isikuna, keda on karistatud 28.11.2023 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2

järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 23.06.2024 kella 13:22 ajal Harjumaal Jüri alevikus Kiriku

tn 2 juures mootorsõidukit Volvo XC-70, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi joobeseisundis

(joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 24T-TXT03065 tuvastati süüdistataval etanoolisisaldus

veres 2,40 mg/g ± 0,06 mg/g (k=2)).

Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1

nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis.

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Anton Kalvik toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

Tunnistaja AR ütlused;

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste protokoll;

Tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja taatlustunnistus;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus;

Süüdistatava Anton Kalvik ütlused;

Anton Kalviku kahtlustatavana kinnipidamise akt;

Süüdistatava Anton Kalvik ütlused;

Tunnistaja IP ütlused;

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste protokoll;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus;

Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt;

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT03065;

23.06.2024 politsei vormikaamera videosalvestised koos 28.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga;

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljavõtted;

Liiklusregistri päring;

Transpordiameti andmete väljatrükk;

Liiklusregistri väljavõte;

Detailandmete päring isiku kohta;

Kohtuotsus kriminaalasjas 1-23-6661;

Karistusregistri väljavõtted;

Erakorraline ettekanne koos lisadega;

Kohtumäärus 20.03.2024 asjas 1-23-6661;

Kriminaalhooldusametniku vastus järele päringule;

Kohtueelsed ettekanded ning taotlus:

Liiklusregistri väljavõte;

Koopia juhiloast;

Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus;

Transpordiameti kinnitus otsuse täimisele pööramisest.

Anton Kalvik tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Tänavapuhastuse AS tahtis, et võtaks ennast töötuna arvele ja läheks C-kategooria autojuhi kursustele

ning kohe kui saab C-kategooria load, saab tööle. Hetkel on uus elukoht valla poolt. On 5 kuud karske

olnud. Tegi omale aastase süsti vist septembris 2024. Eelmise otsusega jäeti alles traktori ja

mootorratta load, et saaks tööl käia. Arvab, et joobes juhtimine ei kordu enam.

Kaitsjal vastuväiteid süüdistusele ja tõendite lubatavusele ei ole.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ning kaitsja arvamuse ja uurinud toimiku

materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:

Anton Kalviku süü kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse

täitmisest teadlikult kõrvalehoidumises on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

tõenditega.

KarS § 329 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest ajal kui see on kohtuotsusega

lisakaristusena ära võetud. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki

juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel on juhtimisõigus kohtuotsusega

lisakaristusena ära võetud.

Antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et Anton Kalvik juhtis 17.02.2024 kella 13:15 ajal Harjumaal

Tallinnas Peterburi tee 77 juures mootorsõidukit Volvo XC 70, registreerimismärgiga XXX. Anton

Kalvik kinnitas kohtuistungil, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel tunnistas end

süüdi ja selgitas, et tahtis sõita koju ja arvas, et on kaine. Roolis oli 10 minutit. Kahetseb. Tunnistaja

AR ütlused kinnitavad, et märkas 17.02.2024 ebakindalt sõitmas Volvo XC 70, registreerimismärgiga

XXX, peatasid auto. Roolis oli Anton Kalvik. Juhtimise fakti kinnitab ka juhtimiselt kõrvaldamise

otsus, millest nähtub, et isik on 17.02.2024 juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et tal puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Harju Maakohtu 28.11.2023 otsusega võeti isikult ära lisakaristusena juhtimisõigus 5 kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine kehtis 14.12.2023- 13.05.2024. Transpordiameti kinnitusest nähtub, et

15.12.2023 tehti liiklusregistrisse süüdistatava juhtimisõiguse äravõtmisekanne ning lisakaristus

pöörati täitmisele.

Karistusregistri õiend, Transpordiameti kinnitus ning Haru Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsus

kinnitavad, et isikule oli kuriteo eest mõistetud lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine ja see

karistus oli ka täitmisele pööratud. Seega on leidnud tuvastamist, et Anton Kalvik on juhtinud

mootorsõidukit ajal, kui tema suhtes kehtis kohtuotsusega määratud lisakaristusena B-kategooria

juhtimise õiguse äravõtmine, mis tähendas, et isikul ei olnud õigus juhtida B-kategooria

mootorsõidukit. Vaidlust ei ole faktis, et Volvo XC70 on B-kategooria mootorsõiduk.

Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 329 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Anton Kalvikule KarS § 329 järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel

tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS §329 koosseis

on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Anton Kalvik esialgu eitas, et ta oli teadlik, et

tal on juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud, kuid hiljem tunnistas end süüdi. A.Kalvik tunnistati

28.11.2023 süüdi kokkuleppemenetluses, ta oli ise sõlminud kokkuleppe, milles nõustus

juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Ta oli ka kohtuistungil kohal, seega oli ta teadlik, et Harju

Maakohtu 28.11.2023 otsusega võeti temalt ära B-kategooria juhtimisõigus viieks kuuks. Kuna ta

otsust edasi ei kaevanud, oli ta samuti teadlik, et otsus on jõustunud ja ta autot juhtida ei tohi.

A.Kalviku objektiivsest käitumisest nähtub, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta

kavatsetult, kuivõrd Anton Kalvik oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata

otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Anton Kalvik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu,

tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ja vältida seeläbi kohtuotsuse

täitmist. Kohus on veendunud, et A.Kalviku käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning

temale inkrimineeritavad episood on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud KarS § 329 järgi

inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.

Anton Kalviku tegevus tuleb kvalifitseerida § 329 järgi kui kuriteo eest mõistetud ja täitmisele

pööratud lisakaristuse täitmisest teadlik kõrvalehoidmine.

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu

objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku

poolt, kes on joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Antud juhul ei ole vaidlust, et Anton Kalvik juhtis tahtlikult 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn

2 juures Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX.

Eelnimetatut kinnitavad lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning kahtlustatavana

kinnipidamise protokoll. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta sõitis süüdistuses märgitud autoga. Sõitu

alustas Ehituse 6 juurest ja eesmärk oli sõita surnuaeda. Jõudis roolis olla maksimaalselt 2 minutit kuni

politseipatrull ta peatas. Antud ütlused on kooskõlas tunnistaja Pi ütlustega, mille kohaselt pidasid

joobe reidi käigus Kiriku tn 2 juures kinni Volvo XC70 , mida juhtis Anton Kalvik.

Vaidlust ei ole ka selles, et Anton Kalvik juhtis 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn 2 juures

Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX, olles

joobeseisundis. Tunnistaja ütlustest ning indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile

viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et A. Kalvikul olid silmnähtavad joobetunnused

ning vahetult pärast kinnipidamist kontrollis tunnistaja P tema joovet indikaatorvahendiga, mis näitas

positiivset tulemust. Seejärel toimetati süüdistatav meditsiiniasutusse, et kontrollida tema joovet

vereprooviga. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas kajastatud uuringu andmed kinnitavad, et A.

Kalvikul tuvastati alkoholi sisaldus veres 2,4 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g. A. Kalvik ei ole

vaidlustanud tal mõõdetud joobe määra. Samuti kinnitavad tema ütlused, et ta enne rooli istumist jõi

viina. Ei oska öelda palju viina ära jõi. Peale peatumist pandi puhuma alkomeetrisse ja tulemus oli

positiivne. Edasi loobus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast. Viidi haiglasse, kus andis

vabatahtlikult vereproovi.

Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete

tõenditega leidnud tõendamist, et A. Kalvik juhtis tahtlikult 23.06.2024 kella 13:22 Tallinnas Kiriku tn

2 juures Jüri alevikus Harjumaa mootorsõidukit Volvo XC-70 registreerimismärgiga XXX, olles

joobeseisundis (alkoholijoove – veres 2,40 mg/g ± 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg

1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida

süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

A. Kalvik objektiivsest käitumisest - tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki rooli- nähtub, et tegu

on toime pandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. A. Kalvik teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et jõi viina) ja ei tohi sõidukit juhtida. A.

Kalvik tunnistas oma süüd ning selgitas, et ta läks surnuaeda ja sõitis umbes 2 minutit. Eeltoodust

järeldab kohus, et A. Kalviku käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt

oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt

pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et A. Kalvik

pani kuriteo toime kavatsetult.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Kalvik on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3.

jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

A.Kalvik on Harju Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi, seega

on tema puhul tegemist isikuga, kes pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime korduvalt ja

A.Kalviku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi kui korduvalt mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina

ette kuni neljaaastase vangistuse. KarS § 329 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või

kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-

1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-

13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Anton Kalvik on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda

olematuks fakti, et Anton Kalvik seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud

ning nende vara, seda juba mitmendat korda. Anton Kalviku näol ei ole tegemist isikuga, kes oma

vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust.

Süüdistatava Anton Kalviku puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteod toime täisealisena, s.t

isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides.

Arvestades tegude toimepanemise asjaolusid, sh, et isikule on esitatud süüdistus kahes liiklusalases

süüteos, kusjuures mõlemal juhul juhtis isik mootorsõidukit alkoholi joobes, kuid ühes episoodis jäi

joove alla kriminaalvastutuse eelduseks olevat piirmäära, hindab kohus Anton Kalviku süüd

keskmiseks.

Haju Maakohtu otsusega on Anton Kalvik süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud

vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva

karistusaja hulka. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud ja ära kandmata vangistus 1 aasta, 5

kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga 536 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.

Erakorralise ettekande arutamise tulemusena pikendati ülkasuliku töö tegemise tähtaega.

Isikule on mõistetud juba vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei olnud piisav, et

A.Kalvik oma käitumist korrigeeriks õiguskorrale vastavaks. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et

A.Kalvik pani kriminaalasja esemeks olevad teod toime ajal, mil ta pidi sooritama eelmise otsusega

määratud üldkasuliku töö tunde. Olukorras, kus isik paneb uued kuriteod toime temale eelmise

kohtuotsusega määratud reaalse vangistuse kandmise asemel üldkasuliku töö tegemise ajal, juba

iseenesest näitab, et Anton Kalvik puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. KarS

§ 424 lg 4 p2 näeb ette, et mõistetud karistust ei saa jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Seega,

kuigi Anton Kalvik ja tema kaitsja paluvad süüdistatavale kergemat karistust, mis ei seonduks

vabaduse võtmisega, ei ole see käesoleval juhul võimalik. A.Kalvikule anti eelmise kohtuotsusega, kui

ta tunnistati süüdi kahes joobes juhtimise episoodis, võimalus hoiduda vanglast, kuid ta ei hinnanud

talle antud viimast võimalust ja sooritas kaks uut liiklusalast süütegu. Isik oli mõlemal juhul

alkohoolses joobes, kuid 17.02.2024 tuvastatud joove jäi alla kriminaalvastutuse aluseks olevat määra.

Kriminaalhooldaja on teinud eelmises asjas kaks erakorralist ettekannet, millest ühes sooviti algselt

isegi karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja taotlusel on pikendatud üldkasuliku töö

tegemise tähtaega. Need asjaolud kinnitavad, et Anton Kalvikul on olnud ka probleeme üldkasuliku

töö tegemisega. A.Kalviku varasem karistatus ning uued kuriteoepisoodid näitavad selgelt A.Kalviku

ükskõikset suhtumist õiguskorda. Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja

korrigeerida oma käitumist, kuid A.Kalvik ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi

teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Anton Kalvik, teades, et tal on vaja teha üldkasuliku töö

tunnid, jätkas ikkagi kuritegude toimepanemist ning oht sattuda vanglasse, ei motiveerinud teda

kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega on liiklusrikkumiste toimepanemine kujunemas

A.Kalviku elustiiliks, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse.

Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni

tähenduses. Kuna vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole avaldanud isiku käitumisele sellist

soovitud positiivset mõju, mis oleks hoidnud teda edaspidi uusi liiklusalaseid süütegusid

toimepanemast, tuleb isikule seekord mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita seni tegemata

üldkasuliku töö tunnid. Võimalus muuta oma ellusuhtumist ja leida sobiv töökoht oli A.Kalvikul ka

enne uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Ometigi ei takistanud see teadmine süüdistataval

käitumast viisil, mis on talle kaasa toonud süüdistuse uutes kuritegudes. 28.11.2023 Harju Maakohtu

otsusega mõisteti A.Kalvikule KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo eest karistuseks vangistus 1 aasta ja

6 kuud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest

raskem.

Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Anton Kalvikut edaspidi

kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Anton Kalvikule tuleb KarS § 424 lg 2 järgi mõista

karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud ja KarS § 329 järgi 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda

kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS §

238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 69 lg 7 alusel mõista liitkaristus liites Harju Maakohut 28.11.2023 kohtuotsusega mõistetud ja

kandmata karistus s.o 4 kuud ja 6 päeva vangistust (126 tundi üldkasulikku tööd) ja karistuseks on 1

aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg

23.06.2024-24.06.2024, s.o 2 päeva. Kandmata karistus seisuga 22.05.2025 on 1 aasta 4 kuud ja 4

päeva. Kui isiku poolt karistuse kandmisele asumise hetkeks on tegemata töötundide arv vähenenud,

saab kohtuotsuse täitmise etapis täitmiskohtunik korrigeerida kandmisele kuuluvat karistust.

Tunnistades Anton Kalviku KarS § 424 lg 2 järgi süüdi, peab kohus kohaldama Anton Kalviku suhtes

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 424 lg 4 p2 näeb kohtustulikuna ette, et tunnistades

isiku süüdi KarS § 424 lg 2 ettenähtud kurteos kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Harju Maakohtu 28.11.2023 kohtuotsusega võeti isikult lisakaristusena juhtimisõigus ära 5 kuuks.

Isik sellest õppust ei võtnud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo

eest olema eelmisest raskem. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks

enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus hindab Anton Kalviku süüd keskmiseks ning

kohaldab Anton Kalviku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks.

Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise

õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks

süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamise.

Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning

sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on

süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi

süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt

ära sõiduki juhtimisõigus. Seda enam, et tegemist oli korduva samalaadse rikkumisega. Kuna isikul on

erinevad juhtimisõiguse kategooriad ja rikkumine on toime pandud taaskord B-kategooria

mootorsõidukiga, võtab kohus isikult ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on

jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus,

kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud

tähtajale.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest

makstud hüvitisest, joobe tuvastamise kulust ja sundrahast.

Kohus mõistab süüdistatavalt Anton Kalvikult menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga alammäära s.o

1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe tuvastamise kulud 22 eurot ja kaitsetasu 344.04

riigituludesse.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema

menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas

objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda

isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga

tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel

olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei

saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva

põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist.

Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest

kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7).

Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes

Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades

põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks

antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et sundraha

saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu

jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile sundraha hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes

Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad

maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Anton Kalvik KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6

kuud.

Süüdi tunnistada Anton Kalvik KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 1

aastat ja 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1

aasta vangistust.

KarS § 69 lg 7 alusel mõista liitkaristus liites Harju Maakohut 28.11.2023 kohtuotsusega

mõistetud ja kandmata karistus s.o 4 kuud ja 6 päeva vangistust (120 tundi üldkasulikku tööd)

ja karistuseks on 1 aasta 4 kuud ja 6 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamise aeg 23.06.2024-24.06.2024, s.o 2

päeva.

Kandmata karistus seisuga 22.05.2025 on 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva

Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista Anton Kalvikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3,4 alusel joobe

tuvastamise kulud 22 eurot ja kaitsetasu 344.04 riigituludesse.

Kohustada Anton Kalvikut tasuma väljamõistetud sundraha, joobe tuvastamise kulud ja

kaitsetasu 12. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 141.25 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1695.04 eurot tasuda igakuiste maksetena 12. kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is

EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99925700015504 Selgitusse võib märkida: „Anton Kalvik 1-

25-2545, menetluskulud“. Kohtuotsus on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Anton Kalvikult B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus

kuueks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Anton Kalvik on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav

19.06.2025.a.

Kohtunik

Liina Pohlak