4-25-171/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-171 (2302,24,015156)

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Kohtuasi

Väärteoasi Sergei Prokofjevi karistamises LS § 217

lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.12.2024.a

otsus väärteoasjas nr 2302,24,015156, millega Sergei

Prokofjevit karistati LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 eest

KarS § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

Menetlusalune isik

Sergei Prokofjev – isikukood: 38310212220;

elukoht: XXX; e-post: XXX; tel: XXX;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

esindajad Jekateriina Aleinikova, Toomas Korenev

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 (kaebus rahuldada) ja §-dest

133-134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Sergei Prokofjevi kaebus.

2. Tühistada Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

20.12.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,015156, millega Sergei Prokofjevit

karistati LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 eest KarS § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171

järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

3. Teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Otsuse koopia edastada Sergei Prokofjevile ning Politsei- ja Piirvalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus

kättesaadav e-Toimiku vahendusel hiljemalt 12. juuni 2025. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 20.12.2024.a otsusega väärteoasjas nr 2302,24,015156 karistati Sergei

Prokofjevit LS § 217 lg 1 ja § 2171 lg 1 eest KarS § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Tegu seisnes selles, et isik juhtis 26.11.2024 kell

11:40 mootorsõidukit XXX, tegemist on sihtotstarbelise sõidukite veoks ettenähtud sõidukiga

ning sõidumeerikut ei ole kohustuslik kasutada linnulennult 100 km raadiuses sõiduki

tavapärasest paiknemiskohast (XXX). Kuna kontrollimise koht (XXX) jääb väljaspoole 100

km raadiust oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel juht ei

kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja

andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase

toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele

ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid.

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

(EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid.

Menetlusaluse isiku kaebus

Kaebuses menetlusalune isik (edaspidi kaebaja) oma süüd ei tunnista ning palub otsus

tühistada. Kaebaja selgitas menetlejale sündmuskohal koheselt, et sõiduk ei osalenud liikluses

ja parkis eravalduses. Oma selgitused fikseeris kaebaja ka väärteoprotokollis.

10.12.2024 edastas kaebaja PPA-le oma vastulause (kaebuse lisa 3), milles selgitas

veelkordselt:

- sõiduk oli pargitud aadressil XXX kinnistule, s.o eravalduses;

- sõidukil on XXX aadressil garažeerimise õigus vastavalt Tireman OÜ ja Aipros OÜ

vahelisele koostöökokkuleppele (kaebuse lisa 5);

- sõiduk ei osalenud liikluses ja ei osutanud tasulist ega ka tasuta teenust, mistõttu

puudus sõidumeeriku kasutamise kohustus.

Oma vastulauses selgitas kaebaja muuhulgas, et trahvi tegemise ajal oli sõiduk käivitatud

üksnes hüdraulika käivitamise vajadusest tingitult, et lasta alla platvormile laaditud haagis.

Nimetatud toimingu ajal asus sõiduk eraparklas ja ei liikunud, sõiduk ei osutanud teenust ning

sõiduk ei osalenud liikluses. Seega ei pidanud olema digisalvestises mingit kaarti.

Paiknemiskoht ei ole sama, mis on juriidiline aadress ettevõttel Aipros OÜ. Kaebuse esitaja

ütles seda korduvalt ka politseiametnikule, kuid paraku seda väidet kuulda ei võetud. Aipros

OÜ-l on mitu tegevusala, üks nendest on puksiiriga teenuse osutamine, kuna teenust

osutatakse üle Eesti ja neil on ka mitu paiknemiskohta üle Eesti, nende hulgas: Tallinn,

Rakvere, Kohtla-Järve, Jõhvi Narva, Mustvee, Tartu (eelnevalt osutati riigihanke korras

teenuseid nii Kohtutäiturite Kojale kui ka Politsei-ja Piirivalveametile).

Vastulauses esitas kaebaja menetlejale muuhulgas andmed territooriumi kaamerasalvestuse

saamiseks (R. R., tel XXX, e-post XXX), mis kinnitanuks kaebaja väiteid (sõiduk ei osalenud

liikluses ning oli territooriumile pargitud alates 25.11.2025 kella 16.40st). Antud päeval, s.o.

26.11.2024.a toimus aadressil XXX Tireman OÜ juhatuse koosolek, kus osales ka kaebaja

(koosoleku kutse, kaebuse lisa 5). Kaebajale teadaolevalt PPA kaebaja väidete

kontrollimiseks territooriumi videosalvestust välja ei küsinud.

Asjaolu, et sõiduk oli pargitud ajavahemikul 25.11.2024 kella 16.40st kuni 26.11.2024 kella

11:20-ni kinnitab ka sõiduki sõidumeeriku väljavõte (kaebuse lisa 4). Sõidumeeriku

väljatrüki salvestas menetlustoimingu käigus ka menetleja. Samuti salvestas menetleja kogu

sündmuse vormikaameraga. Vaatamata kaebaja taotlusele, ei ole kaebajale menetlustoimingu

videosalvestust näidatud.

Arvestades asjaolu, et sõiduk ei osalenud liikluses, on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud

otsus ei ole õiguspärane, kuna puudub väärteokoosseis.

Kaebaja poolt välja toodud õiguslikud asjaolud

LS § 2 p 3 kohaselt on liiklus jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel. Seega

eeldab liikluses osalemine, et sõiduk asub reaalselt liikluses, liikudes või sooritades liiklusega

seotud toiminguid avalikul teel. Tulenevalt ülalpool kirjeldatud asjaoludest kaebaja sõiduk

seega liikluses ei osalenud.

LS § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda

on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kaebaja sõiduk parkis XXX

territooriumil alates 25.11.2024 kella 16.40-st.

LS § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku

(edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.

LS § 2171 lg 1 kohaselt mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede

või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või

andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 kohaselt sisestab

digitaalse sõidumeeriku kasutamisel juht oma juhtkaardi enne sõitu ja võtab selle välja alles

pärast sõidu lõppu, välja arvatud juhul, kui selle väljavõtmine on muudel põhjustel

hädavajalik.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab

juht oma isiklikku kehtivat juhtkaarti iga sõidu ajal sõidukis paigaldatud digitaalses

sõidumeerikus või – kui kasutatakse analoog-sõidumeerikut – sõidumeeriku ketast (edaspidi

„kettad“).

Eeltoodust nähtub üheselt, et juhil on kohustus kasutada sõidumeerikut sõidu ajal, mitte

sõiduki parkimise ja garažeerimise ajal.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punkti a kohaselt

loetakse „autoveoks” sõiduki teekonda täielikult või osaliselt üldkasutataval teel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik käsitleda eraterritooriumil parkivat sõidukit liikluses

osaleva sõidukina ning parklas seisvas autos teostatavad toimingud ei ole käsitletavad

“sõiduna” ja/või “liikluses osalemisena”, millele laieneks sõidumeeriku kasutamise kohustus.

Kuivõrd sõiduk ei osalenud liikluses ja parkis eraparklas, ei saanud juht panna toime talle

süüks pandavaid rikkumisi. Eeltoodust tulenevalt puuduvad teos väärteo tunnused ning ühtlasi

puudub väärteokoosseis.

VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo

tunnused. Seejuures eeldab väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises menetleja

kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. Käesoleval juhul eiras

menetleja kaebaja selgitusi ning asjas esitatud tõendeid, sh menetleja poolt kogutud

sõidumeeriku väljavõtet. Menetleja ei tõendanud karistuse määramisel, et juht osales liikluses

ja/või teostas autoveo teenust ning pani toime talle süüks pandava rikkumise. Kuivõrd juht ei

ole talle omistatud rikkumist toime pannud, ei ole võimalik juhti ka sellise teo eest karistada.

Kuivõrd väärteokoosseis puudub, tuleb väärteomenetlus lõpetada ning otsus täielikult

tühistada.

Kohtuistungid toimusid Harju Maakohtus 22.04.2025 ja 06.05.2025. Kohtuistungid on

protokollitud ja seetõttu teeb kohus kokkuvõtva ülevaate poolte seisukohtadest.

Kaebaja kokkuvõtvad seisukohad kohtuistungil

Kaebaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et tema kasutas antud sõidukit

eraisikuna, ilma juhikaardita. Puksiirauto on ka tema kui eraisiku kasutusel ja ta on ka

kasutajana registreerimistunnistusel märgitud. Ta on ise firma Aipros OÜ omanik. Puksiir oli

pargitud XXX eraomandis territooriumil ja haagis (tema oma) oli peal selleks, et teda ära ei

varastataks. Tal oli seal ka tema sõiduauto BMW, mille ta sai kätte eelmine päev ja ta tahtis

viia seda autot Jõhvi. Seega oli tal samal aadressil puksiirauto, haagis ja sõiduauto. Ta tahtis

lasta haagist maha, laadida peale BMW ja selliselt minna Jõhvi. Ta liigutas puksiiri mõned

meetrid ettepoole, et lasta haagis pealt maha ja et taga oleks ruumi. Kaebajale jääb

arusaamatuks, kas küsimus on selles, et kas ta on autojuht, kes teeb tööd ja osutab teenust või

isik, kes kasutab sõidukit eraisikuna, mille kasutamise õigus tal on. See puksiir oli sel päeval

tema sõiduvahend ja ta kasutas seda eraisikuna, mitte ei teinud tööd. Sõidumeerikut peab

kasutama siis, kui osutatakse teenust ja sõidetakse 100km raadiusest välja. Tema aga ei teinud

tööd ega osutanud teenust, vaid kasutas puksiiri eraisikuna isiklikul otstarbel. 100km raadiust

ei ole ületatud, sest ta tuli eelmine päev puksiiriga Rakverest, kus tal on kaks paiknemiskohta

(esitatud kaks koostöölepingut). Juriidiline aadress ei oma tähtsust, Eesti seadus räägib

paiknemiskohast ja paiknemiskoht on ka garažeerimiskoht, mitte ettevõtte juriidiline aadress.

Eraisikuna oli tal vastavalt määruse 561/2006 art 3 punktile h lubatud puksiirsõidukit

kasutada ilma juhikaardita, kui ta teenust ei osuta. Mis piirkonnas see toimus, ei oma tähtsust,

aga kui lähtuda 100 km raadiusest, siis ta esitas vastavad lepingud. Teda süüdistatakse selles,

et kontrollimise hetkel ei olnud kaart sees. Ta ei saanudki kaarti sisestada, sest politseiametnik

läks juba sinna sisse. Ta ei vaidle vastu sellele, et lasi platvormi pealt haagise maha ja liikus

selle tarbeks mõne meetri, et haagise alla laskmiseks oleks ruumi. Politsei viitab määruse

561/2006 artikli 4 punktile a, kus loetakse autoveoks sõiduki teekonna täielik või osaline

üldkasutataval teel sõitmine, mida ta aga ei ole teinud. Avalikul teel ta sõitu ei alustanud,

liikluses ei osalenud, vaid ta oli eraterritooriumil, mille kasutamiseks oli tal leping ja ta ei

teinud seal mingeid töid, ei osutanud kellelegi ühtegi teenust. Kui kohtuväline menetleja leiab,

et ta oleks pidanud kohe juhi kaarti kasutama, siis seadus võimaldab sisestada kõiki andmeid

ka käsitsi enne sõidu alustamist avalikul teel, aga seda võimalust tal ei olnudki enam, sest

ametnik juba asus kontrolli teostama.

Juhikaart oli tal kaasas ja tegelikkuses politsei ka kontrollis seda. Kui autoga sõidetakse

remonti, siis ei kasutata autojuhi kaarti vaid ettevõtte kaarti. Antud sõiduk on kuni 7,5 tonni ja

määruse nr 561/2006 artikkel 3 punkt h võimaldab tal seda autot kasutada ilma kaardita, kui

teenust ei osuta. Talle on süüks pandud mingit vedu ja ärihuve, mida ta ei teostanud, samuti

etteheidetud, et ta ei ole tõendeid esitanud, mida ta on teinud aga teinud. Transpordiametist

saab teha päringu, et see on tema haagis, see ei ole mingi veos. Kui nad osutavad teenust, siis

kehtib sajakilomeetrine raadius. Kohtule esitatud lepingust nähtuvad Rakveres asuvad

garažeerimiskohad. Ettevõttel on mitu filiaali üle Eesti ja ka teenust osutatakse üle Eesti.

Seega tõendid on olemas ja esitatud.

Ametnikud tulid kontrollimiseks märgistatud eraterritooriumile ja seal ei pea olema märki

eravaldus. Maa-ameti kaardilt on näha, et tegemist on eraomandiga, mida oli näidatud ka

politseiametnikule. Territooriumile sisenedes on märk, kellele on lubatud sisse minna ja seal

on ainult üks sissesõit ja väljasõit. Ehk tegemist on kinnise parklaga, kus ringi liigelda on

võimatu. Palub kohtul kaebus rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süüline käitumine talle inkrimineeritud

õigusrikkumiste toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Väärteoprotokolli kohaselt

on kaebuse esitajale ette heidetud mootorsõiduki juhtimist ning vastavalt LS § 2 p-le 41

loetakse mootorsõiduki juhtimiseks isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui

mootorsõiduk liigub. Käesolevas asjas on sõidumeeriku andmetega tõendamist leidnud, et

kaebaja juhtis mootorsõidukit aadressil XXX ning neid asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja

ütlused. Kaebaja on kohtuistungitel korduvalt viidanud, et tegemist oli eraterritooriumiga,

kuid kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu, et parkla, kus toimus

õigusrikkumine, ei olnud tähistatud liikluskorraldusvahenditega number 311b või kuni 311d,

mis räägib erateel sõidu keelust ja mis näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks.

Puudusid samuti juhatusmärgid 643a kuni 643d, mis tähistavad eravaldust või eraparklat.

Sellest tulenevalt on ka tõendamist leidnud, et tegemist ei olnud eraterritooriumiga ning antud

kohale oli ligipääs kõikidele kolmandatele isikutele, kaasa arvatud teistele liiklejatele.

Kaebaja on väitnud, et ta ei jõudnud käsitsi sisestada andmeid just seetõttu, et ametnikud

asusid temaga tegelema, kuid sõidumeeriku andmetest on üheselt tuvastamist leidnud, et

kaebaja on jõudnud mootorsõidukit juhtida, on jõudnud oma tööd alustada enne seda, kui

politsei hakkas temaga tegelema. Kui politsei juba asus temaga tegelema, siis sõiduk seisis ja

seda ka tõendavad sõidumeeriku andmed.

Kohtuväline menetleja viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 165/2014

artikkel 34 lõikele 1, mis räägib sellest, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev,

mil ta sõidukit juhib ning alates sellest hetkest, kui ta sõiduki üle võtab ning salvestuslehte

ega juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul

viisil lubatud või vajalik riigi tähise sisestamiseks pärast piiri ületamist. LS § 130 lg 3

sätestab, et juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006

kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või

puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette

valmistama. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006 artikli 34

punktile 5 loetakse tööajaks ka teised tööd, mis ei ole seotud sõiduki juhtimisega, kuid mille

tegemine tuleb fikseerida sõidumeeriku kasutamisel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiv 2002/15/EÜ artikkel 3 punkt a alusel loetakse muuks tööks, mille eesmärk on tagada

sõiduki, selle lasti või reisijate ohutus või täita konkreetse toimuva veo toimingutega otseselt

seotud õigus või halduskohustusi, sealhulgas järelevalve peale ja mahalaadimise üle,

haldusformaalsused politsei, tolli ja migratsiooni ametnikega ja nii edasi. Seega leiab

kohtuväline menetleja, et asudes aadressil XXX peale laadima sõidukit puksiir sõidukile, oli

juba siis kaebuse esitaja kohustatud kasutama sõidumeerikut nõuetekohaselt, eelnevalt

sisestades sinna juhikaardi andmed selleks, et fikseerida töö ja puhkeaega.

Kaebaja on väitnud, et tema ei ole vedu teostanud. Talle ei ole ette heidetud ka veoteenuse

osutamist. Me räägime autoveost ning Autoveoseaduse § 2 lg 1 p 1 sätestab, et autovedu on

veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit. Antud säte ei

räägi sellest, et juht on kohustatud kasutama sõidumeerikut nõuetekohaselt ainult siis, kui ta

osutab teenust teistele inimestele. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kaebaja on

proovinud selgitada, et tegemist ei olnud äri huvides toimunud tegevusega, kuid kaebaja ei

ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Toimikus on olemas tõendid, mis räägivad sellest, et

sõiduk kuulub ettevõttele, kuid ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks teostanud

seda vedu oma erahuvides. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asudes aktiivsele kaitsele

peab menetlusosaline vähemalt looma võimaluse kontrollimiseks tema, looma võimaluse

kontrollida tema ütluste usaldusväärsust. Käesolevas asjas just selle väite kohta tõendit

esitatud ei ole.

Vastavalt LS § 131 lg 4 p 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006

artikkel 3 punkti f, ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse sihtotstarbeliste

teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 kilomeetri raadiuses nende asukohast.

Väärteoprotokolli kohaselt on isikule ette heidetud, et ta ei kasutanud sõidumeerikut, kui asus

linnulennult 100 kilomeetri raadiuses oma tavapärasest paiknemiskohast kaugemal. Selleks on

paratamatult vaja välja selgitada, mida tuleb lugeda käesolevas asjas tavapäraseks

paiknemiskohaks. Euroopa Kohtu otsuses nr C-13/21 on asutud seisukohale, et ettevõtte

asukohast kuni 100 kilomeetri raadiust tuleb arvutada nii, et sellega peetakse silmas sirget

joont, mis ei ületa 100 kilomeetrit ja mis on võimalik kaardile tõmmata, et ühendada vastavat

asukohta selle koha ümber olevat maa ala tähistava ringkonna joone iga punktiga. Just selle

tõttu tuleb erandi kohaldamiseks teha kindlaks sõiduki tegevusbaas, et kontrollida 100

kilomeetri raadiuse tingimust. Ja seda sätestab määruse number 561/2006 rakendamise

suunisdokument, reis 2 sõidu ja puhke ajad nimega, ja see on sätestatud leheküljel 22.

Euroopa Kohtu otsuses number C-124/09 on lahti selgitatud mõistet peamine tegevuskoht,

ning Euroopa Kohtu otsuse nr C-297/99 punktis 21 ja järgmistes punktides on asutud

seisukohale, et peamist tegevuskohta tuleb määratleda kui asukohta, mis on juhiga

konkreetselt seotud. Nimelt transpordiettevõtte rajatis, kus ta oma töökohustuste tavapärase

täitmise raames reeglipäraselt oma teenuse osutamist alustab ja kuhu ta selle lõpetamisel

naaseb, ilma et ta saaks oma tööandjalt erijuhiseid. Lisaks sellele, selleks et lugeda ja

tuvastada peamist tegevuskohta, tuleb ka lähtuda sellest, et ettevõtjal peavad olema ruumid,

kus on hoiul tema põhilised äridokumendid, eelkõige raamatupidamisdokumendid,

personalijuhtimisega seotud dokumendid ning oma juhtide sõidu- ja puhkeaja kohta andmeid

sisaldavad dokumendid. Tööandja tegevuskohaks tuleb lugeda koht, kus asub juhi tavaline

tugipunkt, kuhu juht saab naasta ehk koht liikmesriigi territooriumil, kus tööandja tegutseb

stabiilselt ja tõhusalt, kus juhi tööd korraldatakse ning kus tavaliselt algab tema iganädalane

puhkeperiood. Kaebaja elukohaks on aadress Kohtla-Järve linnas ning ettevõtte asukohaks on

XXX. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusest tulenev erand talle ei laienenud ja ta oli kohustatud kasutama

nõuetekohaselt sõidumeerikut.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kohtul kaebus rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Sergei Prokofjevile heidetakse ette seda, et ta juhtis 26.11.2024 kell 11:40 mootorsõidukit

XXX, tegemist on sihtotstarbelise sõidukite veoks ettenähtud sõidukiga ning sõidumeerikut ei

ole kohustuslik kasutada linnulennult 100 km raadiuses sõiduki tavapärasest paiknemiskohast

(XXX). Kuna kontrollimise koht (XXX) jääb väljaspoole 100 km raadiust oli juht kohustatud

kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti,

mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega

tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase

kasutamise, seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning

säilitamisele kehtestatud nõudeid.

Sellega rikkus LS § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

165/2014 artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid.

Kohtu hinnangul tuleb väärteomenetlus S. Prokofjevi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, kuivõrd tema käitumises puudub väärteokoosseis ja seda mitmel põhjusel.

Kõigepealt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et S. Prokofjevi kasutuses olev puksiir oli

pargitud XXX parklasse ajavahemikul 25.11.2024 umbes kella 16.35st kuni 26.11.2024 kella

11:40-ni. Seda kinnitavad nii kaebaja poolt esitatud sõidumeeriku väljatrükid (väljatrükil

ajavöönd UTC, millele tuleb lisada +2 tundi) ning ka kohtuvälise menetleja poolt toimikusse

lisatud digimeeriku väljatrükid. Tuvastamist on leidnud see, et just sel ajal, kui S. Prokofjev

käivitas sõiduki ja liikus sõidukiga mõned meetrid edasi, et teha ruumi selleks, et alla lasta

puksiiril olev haagis ja lülitas sisse hüdraulika, tuli politseipatrull viidatud parklasse kontrolli

teostama.

Samuti on tuvastamist leidnud fakt, et S. Prokofjevi kasutuses olevas puksiirsõidukis oli

kasutuses digitaalne sõidumeerik, mida kinnitavad ka kohtule esitatud sõidumeeriku

väljatrükid ja milles ka vaidlus puudub. Samuti on S. Prokofjev andnud selgitusi, et digitaalse

sõidumeeriku puhul sõidu alustamisel käivitub sõiduki juhtimise režiim automaatselt (nn rooli

märk) ja seda kinnitas ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M. G. (tl 31 lõpp ja pöördel).

Vaidlus puudub selleski, et S. Prokofjev juhtis 26.11.2024 kella 11.40 ajal Tallinnas, XXX

tema kasutuses olevat mootorsõidukit ehk puksiiri LS § 2 p 41 mõttes (mootorsõiduki

juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab

juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda

või kiirust), kui liigutas puksiiri mõned meetrid ettepoole, et haagis puksiiri pealt maha

laadida. Seda ei ole eitanud ka S. Prokofjev ise.

Keskne vaidlus on selles, kas kaebaja oli see hetk kohustatud kasutama digitaalses

sõidumeerikus juhikaarti, kuna menetleja on just seda rikkumist S. Prokofjevile ette

heitnud, kui manööverdas parklas mõned meetrid puksiiriga ettepoole, et lasta alla

puksiiri peal olev haagis.

Sõidumeeriku kasutamist reguleerib LS § 131, mille lõike 3 kohaselt, kui sõidumeeriku

kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.

LS § 131 lg 4 p 2 sätestab, et sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lõike 12

alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

Sõidumeeriku ja juhikaarti kasutamist ja selles toodud erandeid, mille puhul sõidumeeriku ja

juhikaardi kasutamine kohustuslik ei ole, reguleerivad seega kaks Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrust – määrus nr 561/2006 ning määrus nr 165/2014. Seejuures on määrus nr

561/2006 määruse nr 165/2014 aluseks, mida sätestab määruse 165/2014 preambula p 4

(Sõidumeerikud tuleks paigaldada sõidukitesse, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr

561/2006).

Vaidlust ei ole selles, et määrusega nr 561/2006 on kehtestatud eeskirjad kauba- ja

reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioode kohta, et

ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning

parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Küll aga on ettenähtud ka erandid, kus

sõidumeeriku ja juhikaardi kasutamine kohustuslik ei ole.

Määruse nr 561/2006 artiklis 3 on toodud loetelu, mille kohaselt ei ole sõidumeeriku

kasutamine kohustuslik ja muuhulgas ei ole see kohustuslik

sihtotstarbeliste

teisaldussõidukite puhul, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast (p f) ning

kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonide puhul,

mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni (p h). Vaidlust ei ole ka selles, et S. Prokofjevi

kasutuses olnud puksiiri reg nr 010AZA puhul on tegemist sihtotstarbelise teisaldussõidukiga.

Määruse nr 561/2006 artikkel 3 p f

Väärteo otsuses on S. Prokofjevile etteheidetud just 100 km raadiuse rikkumist, s.o

sõidumeerikut ei ole kohustuslik kasutada linnulennult 100 km raadiuses sõiduki tavapärasest

paiknemiskohast. Seejuures on väärteoprotokollis toodud tavapäraseks paiknemiskohaks

Aipros OÜ juriidiline aadress XXX. Kuna kontrollimise koht (XXX) jääb väljaspoole 100 km

raadiust, leidis kohtuväline menetleja, et oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut.

Millest tulenevalt on kohtuväline menetleja pidanud OÜ Aiprose kasutuses oleva

sihtotstarbelise teisaldussõiduki tavapäraseks paiknemiskohaks OÜ Aiprose juriidilist

aadressi, seda kohtuvälise menetleja esindaja kohtule ei selgitanud. Kohtuistungi käigus tõi

kohtuvälise menetleja esindaja välja mitmeid viiteid Euroopa Kohtu lahenditele, kuid kohus

juhib tähelepanu siinkohal sellele, et viidatud lahendites oli arutluse all reisijate vedu

korraldavate ettevõtete tegevus ja seetõttu defineeritakse viidatud lahendites ka mõistet

„peamine tegevuskoht“. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist sihtotstarbelise

teisaldussõidukiga ning ka väärteoprotokollis on kaebajale ette heidetud 100 km raadiuse

ületamist tavapärasest paiknemiskohast, ei ole see võrreldav kohtuvälise menetleja esindaja

poolt toodud peamise tegevuskohaga. Seda veel enam, et määruse nr 561/2006 art 3 p f räägib

üheselt „nende asukohast“.

Kaebaja ehk Aipros OÜ juhatuse liige S. Prokofjev on korduvalt selgitanud, et

puksiirteenuseid osutatakse üle Eesti ja paiknemiskohti on lisaks juriidilisele aadressile üle

Eesti, sh ka Rakveres ja lisaks ka Peterburi mnt-l. Selle kohta on esitatud ka vastavad tõendid,

Aipros OÜ sõidukite hoiukohtade lepingud Rakveres (tl 49-52).

Kohtule jääb täiesti arusaamatuks kohtuvälise menetleja esindaja 06.05.2025 istungil esitatud

palve - kohtuväline menetleja palub samuti mitte arvestada otsuse tegemisel tänasel

kohtuistungil esitatud kaebuse esitaja esitatud tõenditega, millest nähtuvalt olid sõlmitud

koostöölepingud 2 ettevõttega ja just sellel põhjusel, et lepingutest ei nähtu mitte ühtegi

tõendit ega informatsiooni selle kohta, et koostööpartneri asukoha aadressiks oleks

kaebuse esitaja puksiirsõiduki paiknemiskoht.

Kohtule esitatud ühes lepingus on kirjas, et teenuse osutaja FIE V. D. ja tellija Aipros OÜ on

23.11.2020 sõlminud lepingu. Lepingu esemeks on puksiirteenuse osutamine, sõidukite

teisaldamine, sõidukite/mehhanismide hoiustamise ja valvamise teenuse osutamine

hoiukohas aadressil XXX ning lisaks Aipros OÜ valduses olevate autode garažeerimine/

parkimine antud territooriumil.

Tika Auto OÜ ja Aipros OÜ 23.11.2020 sõlmitud lepingus on kirjas, et lepingu esemeks on

sõidukite/mehhanismide hoiustamise ja valvamise teenuse osutamine hoiukohas

aadressil XXX.

Kohtu hinnangul nähtub lepingutest üheselt, et Aipros OÜ puksiiride paiknemis ja/või

garažeerimiskoht on just lepingutes toodud aadressidel. Mõlemas lepingus on üheselt

märgitud, et lepingu esemeks on muuhulgas OÜ-le Aipros kuuluvate sõidukite garažeerimine

ja hoiustamine aadressidel: XXX.

Seega ei saa vaidlust olla selles, et ettevõtte juriidiline aadress ei oma tähtsust. Kuid just

juriidilisest aadressist on kohtuväline menetleja kohtule arusaamatul põhjusel jäigalt lähtunud.

Kohus leiab, et kui määruse eesmärk oleks olnud see, et tuleb lähtuda ainult ettevõtte

juriidilisest aadressist, siis nii oleks ka määruses sätestatud. Antud juhul on määruses

kirjas „100 km raadiuses nende asukohast“ mitte „100 km raadiuses nende juriidilisest

aadressist“. Samuti ei ole määruses sätestatud, et asukohti ei või olla mitu, eriti kui tegemist

on üle Eesti teenust pakkuva ettevõttega, millel on filiaale üle Eesti. Seega on kohtuväline

menetleja antud erandit liiga kitsalt tõlgendanud.

Nagu kohus juba eelpool selgitas, on Aipros OÜ sõidukite paiknemiskohad ka kaks

garažeerimise kohta Rakveres, mille kohta on kaebaja ka lepingud esitanud. Kohus rõhutab, et

tegemist ei ole ju suvaliste parkimiskohtadega üle Eesti, vaid hoiukohtadega, kus aastate

pikkuste lepingute alusel puksiire hoiustatakse. Seda enam, et puksiiridega, mida kasutatakse

üle Eesti, ei sõideta iga õhtu tagasi Jõhvi, kus asub ettevõtte juriidiline aadress. Samuti on S.

Prokofjev kinnitanud, et sai puksiiri eelmisel päeval enda kasutusse Rakverest.

Lisaks sellele on S. Prokofjev algusest saadik avaldanud, et neil oli koostööleping kuni 2025

jaanuarini ka OÜ-ga Tireman, mis asub XXX, kes tegutseb Vianori kaubamärgi all ja kus oli

ka S. Prokofjevi kasutuses olev puksiir pargitud. Kuna tegemist on parklaga, kus on lubatud

parkida ainult kas Vianori klientidel või töötajatel ja S. Prokofjevi kasutuses olev sõiduk

parkis seal alates 25.11.2024, siis on ka selge, et tal parkimiseks vastav luba oli. Kuigi

koostöölepingut OÜ Aipros ja OÜ Tireman vahel kohtule esitatud ei ole, tõendab nende

koostööd kaebusele lisatud e-kiri koosoleku kutse kohta (kaebuse lisa 5), milles osales ka S.

Prokofjev nagu ta on ka algusest saadik väitnud. Seega saab väita, et OÜ Aiprose kasutuses

oleva puksiiri üks paiknemiskoht oli 26.11.2024 ka XXX. Seega ei ole kaebaja kohtu

hinnangul ületanud 100km raadiuse nõuet.

Määruse nr 561/2006 artikkel 3 p h

Isegi juhul, kui S. Prokofjevi kasutuses olev sihtotstarbeline teisaldussõiduk asukoht oleks

väljunud 100km raadiusest ja ta oli kohustatud sõidumeerikut kasutama, välistab selle

kohustuse määruse nr 561/2006 art 3 p h.

Määruse art 3 punkt h sätestab, et autovedude määrust ei kohaldata kaupade mitteäriliseks

veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei

ületa 7,5 tonni.

Seejuures toob viidatud määruse art 4 välja mõisted, mida antud määruses kasutatakse. Selle

kohaselt on autovedu

reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata

sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel (punkt a) ja mitteäriline

vedu on autovedu, mis ei toimu rendi või tasu eest ega omal kulul ning mille eest ei saada

otsest ega kaudset tasu ja mille läbi sõidukijuht ega teised isikud ei saa otseselt ega

kaudselt tulu ning mis ei ole seotud kutse- ega äritegevusega (punkt r).

Kohtuvälise menetleja esindaja on kohtuistungi käigus läbivalt lähtunud arusaamast, et

kaebaja tegutses ärihuvides ehk justkui osutas teenust. See ilmneb eriti hästi kohtuvälise

menetleja esindaja kohtuvaidlustes toodud seisukohtades, kus muuhulgas kohtuvälise

menetleja esindaja heitis kaebajale pidevalt ette seda, et kaebaja ei ole tõendanud erahuvides

tegutsemist (vt kohtumääruse lk 6 eelviimane lõik).

Vormikaamera salvestistest nähtub üheselt, kuidas S. Prokofjev avaldab politseiametnikule

juba järelevalve teostamise algusfaasis, et ta tegutses eraisikuna ja sõidukid, mida laadis

puksiiri pealt maha ja peale olid tema omad (haagis ja sõiduauto). Samuti on puksiir tema

oma. Neid asjaolusid on kinnitanud kaebaja nii oma kaebuses, vastulauses, kui kinnitas

korduvalt ka kohtuistungil. Liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki BMW X5 reg nr XXX

kasutaja S. Prokofjev ning millest nähtuvalt on sõiduki registreerimistunnistus väljastatud

25.11.2024 ehk päev enne väärteoprotokolli koostamist ja mida on S. Prokofjev ka istungil

kinnitanud, et sai sõiduki kätte eelmine päev (tl 60). Lisaks on ta on märgitud ka puksiirauto

reg nr 010AZA kasutajaks (väärteo materjalide tl 23).

Eeltoodust nähtub, et järelevalvet teostanud politseiametnik V. K. ei arvestanud S. Prokofjevi

poolt väidetuga ega kontrollinud esitatud väiteid, kuigi seda oli tal väga lihtne tuvastada

kontrollides haagise ja sõiduki BMW ja haagise andmeid liiklusregistrist. Samas oli V. K.il

järelevalvet teostades kohustus veenduda veo iseloomus, mida ta ei teinud. Lisaks esitas S.

Prokofjev kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles omakorda selgitas kõiki asjaolusid,

esitas tõendeid ja ka andmeid tõendite kogumiseks. Kohtuväline menetleja on aga selles osas

otsuses märkinud üksnes ühelauseliselt, et menetleja jätab vastulauses esitatud selgitustega

arvestamata, kuivõrd need on paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad. Samas ei ole

kohtuväline menetleja ise vähimalgi juhul tõendanud, et tegemist oli just ärilise veoga ning

jääb arusaamatuks, mis teenust ja kellele kaebaja siis osutas.

Lisaks eeltoodule sätestab LS § 139 mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning

sõidukijuhi tasustamise nõuete täitmise riiklik järelevalve, mille lõike 1 kohaselt teostab

Politsei- ja Piirivalveamet riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131, § 136

lõigetes 1 ja 2 ning §-s 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete,

sõidumeeriku ning kaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teel. Määruse

nr 165/2014 art 3 p 1 sätestab, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud

sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel.

Vaidlust ei saa olla selles, et XXX parkla asub eraomandis (kaebuse lisa 3), kuid selle parkla

sisse ja väljasõit on kasutatav kõigile, kuivõrd puudub vastav keelumärk. Parkla sissesõidu

juures asub aga märk, millel on kirjas: parkimine on lubatud ainult Vianor klientidele ja

töötajatele (väärteomaterjalide lk 13). Eraomandis territoorium ei tähenda seega, et sinna ei

või sisse sõita kolmandad isikud, kuna puudub vastav keelumärk. Küll aga ei saa kohtu

hinnangul parklat (LS § 2 p 50) võrrelda teega LS § 2 p 81 mõttes (tee on jalakäijate või

sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala), kus

politseil oleks põhjendatud teostada LS §-s 139 toodud järelevalvet, eriti olukorras, kus

sõiduk ei ole sõidu teekonda alustanud.

Määruse 561/2006 art 4 p a kohaselt loetakse autoveoks sõiduki teekonda täielikult või

osaliselt üldkasutataval maanteel. Seega ei olnud kohtu hinnangul S. Prokofjevi suhtes

järelevalve teostamine parklas seistes üldse põhjendatud, kuivõrd juba üksnes viidatud sättest

tulenevalt ei saa parklas peale või maha laadimise puhul kõnelda viidatud määruse mõistes

autoveost kui sellisest, sest S. Prokofjev ei alustanud oma puksiiriga sõitu ehk teekonda ehk

autovedu. Õige on kaebaja väide selleski, et ta ei olekski saanud ei juhikaarti ega ka andmeid

manuaalselt sisestada enne sõidu alustamist ja seda ka kõige parema tahtmise juures, sest enne

asuti tema suhtes teostama järelevalvet.

Seega tuleb nõustuda kaebajaga selles, et eraomandis olevas parklas parkivat sõidukit ei ole

võimalik käsitleda liikluses osaleva sõidukina ning parklas seisvas autos teostatavad

toimingud ei ole käsitletavad “sõiduna” ja/või “liikluses osalemisena”, millele laieneks

sõidumeeriku kasutamise kohustus.

Menetlusõiguse oluline rikkumine

VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Lõike 2

kohaselt on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult

väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. Seega on

kohtuvälise menetleja seadusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjaolud, et

tuvastada, kas väärtegu on toime pandud või mitte ning koguma selleks tõendeid. S.

Prokofjevi vastulauses toodud asjaoludega arvestamata jätmine oli täiesti põhjendamatu ja

alusetu, kuivõrd tegemist ei olnud mitte ühelgi juhul paljasõnaliste väidetega ning kindlasti ei

olnud need sellised asjaolud, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks. Kohus rõhutab veelkord,

et kohtuvälisel menetlejal oli võimalus ja ka kohustus S. Prokofjevi väiteid kontrollida juba

enne väärteoprotokolli koostamist ja seda oli võimalik kontrollida ka enne otsuse tegemist,

kuid seda ei tehtud. Seega on kohtuväline menetleja mõlemal juhul rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust ning jätnud välja selgitamata kõik olulised asjaolud, kuigi S.

Prokofjevi poolt olid esitatud kõik vajalikud andmed nende kontrollimiseks.

Veelgi enam jääb kohtule arusaamatuks kohtuvälise menetleja väide kohtuistungil, et kaebuse

esitaja, asudes aktiivsele kaitsele, ei ole ühtegi tõendit menetlejale esitanud selle kohta, et

tegemist oli erahuvides sõiduga. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on kõigi asjaolude

väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtuvälisel menetlejal endal, sh kohustus kontrollida

kaebaja poolt esitatud väiteid, kuid seda kohustust on kohtuväline menetleja eiranud ja seda

juba järelevalve teostamise ajal. Kaebuse esitaja on juhtinud nendele asjaoludele tähelepanu,

et tegemist oli tema erahuvides huvides sõiduga ja juhtis korduvalt tähelepanu sellele ka

kohtuistungitel ning esitas kohtule ja kohtuvälisele menetlejale ka vastavad tõendid. Kuivõrd

kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida, kas vormikaamera salvestiselt

nähtuv sõiduk BMW X5 reg nr XXX kuulub S. Prokofjevile, siis tegi seda kohus ise, mis

kinnitab S. Prokofjevi väiteid, et ta on sõiduki BMW kasutaja ja seega oli tegemist tema

erahuvides tegutsemisega.

LS § 217 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse

sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine. LS § 2171 lg 1

kohaselt on karistatav mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või

digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või

andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine.

Eeltoodust lähtuvalt ei olnud S. Prokofjev kohustatud kasutama ei sõidumeerikut ega

juhikaarti määruse 561/2006 art 3 punkt f ja ka h alusel ja seega menetlusalune isik ei

rikkunud LS § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014

artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid ja ei pannud toime LS § 217 lg-s 1 ja § 217 1 lg-s 1

nimetatud väärtegusid.

Lisaks märgib kohus ka seda, et isegi kui S. Prokofjevil oleks olnud kohustus sõidumeerikut

kasutada, siis antud asja tehiolusid ja sõidumeeriku kasutamise eesmärki arvestades, ei oleks

olnud mõistlik mõne meetrise sõiduki liigutamise eest kohe trahvi määrata. VTMS § 30 lg 1 p

1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur

ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seda enam, et S. Prokofjevil

puuduvad varasemad väärteokaristused. Kohtu hinnangul oleks kohtuvälisel menetlejal

sellisel juhul olnud ilmselgelt põhjendatud ja mõistlik juba otstarbekuse kaalutlustest lähtuvalt

väärteomenetlus lõpetada.

Lisaks nähtub, et kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette ka erinevaid rikkumisi

toimingute läbiviimisel (nt menetleja sõidukisse sisenemine, tunnistaja protokolli mitte

näitamine). Siinkohal kohus neid rikkumisi analüüsima ei hakka, kuna VTMS § 76 lg 3

kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälise menetleja juhile.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et

kaebuse lahendamisel ilmnesid menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiged kohaldamised ning

kuivõrd kaebuse esitaja ei ole talle väärteootsuses omistatud rikkumist toime pannud, ei ole

võimalik teda ka sellise teo eest karistada. Seega tuleb kaebus rahuldada, otsus tühistada täies

ulatuses ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik