3-25-1432/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1432

Haldusasi

R.R-i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – R.R

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada R.R-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest (HKMS § § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. R.R esitas 14.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles:

1) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 01.04.2025 vaideotsus nr 2.1.-3/25/218-552

(edaspidi: vaideotsus) avaliku teabe asjas;

2) tühistada AKI 17.04.2025 kiri nr 2.1-3/25/218-552-11, milles AKI teatab, et parandab

vaideotsuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 alusel ilmse ebatäpsuse, et kaebaja on

blogipidaja;

3) juhul kui halduskohus jätab vaideotsuse ja AKI 17.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-11

tühistamata, kohustada AKI-t tegema ka oma 14.04.2025 kirja nr 2.1-3/25/218-552-8

punktides 2 ja 3 toodud valede faktiväidete osas lubatud sisulised parandused vaideotsuses;

4) tunnistada AKI tegevus kaebaja 17.02.2025 vaide menetlemisel õigusvastaseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Halduskohus selgitas, et avaliku teabe seaduse (AvTS)

§ 46 lg-st 2 tulenevalt, kui AKI jätab vaide esitaja vaide rahuldamata, on vaide esitajal õigus

pöörduda kohtusse ning sellisel juhul on vastustajaks teabevaldaja, mitte AKI, kuna

teabenõudjal puudub subjektiivne õigus AKI vaideotsuse vaidlustamiseks (määruse p 5).

Kohus leidis, et olukorras, kus seadusandja pole pidanud AKI vaideotsust ‒ ka vaide

rahuldamata jätmise korral ‒ kohtus vaidlustatavaks, pole võimalik AKI vaideotsust

vaidlustada ka põhjendusel, et see sisaldab valesid faktiväiteid (määruse p 6). Lisaks tuvastas

kohus, et AKI on kaebaja viidatud faktiväiteid oma vastustes juba korrigeerinud. AKI on

nõndasamuti kinnitanud, et AKI vaideotsusesse ekslikult sattunud vale fakt ei mõjutanud

vaideotsuse sisu ja tulemust. Sellises olukorras pole eesmärgipärane kohustada AKI-t uut

vaidemenetlust läbi viima ning kõik faktiväited just vaideotsuse täiendamise teel parandama,

kuna see ei muuda asjaolu, et soovitud teabe saamiseks tuleb kaebajal ikkagi teabevaldaja

tegevust vaidlustada. Kohus kordab enda määruse p-s 6 toodud seisukohta, et olukorras, kus

AKI vaatamata oma vigade tunnistamisele, on jätnud vaideotsuse rahuldamata, pole määrav,

kas ebatäpsuste parandused on vormistatud „teavitustena vea parandamise kohta

vaideotsuses“ või eraldiseisvalt vormistatud AKI vastuskirjana. Kaebaja õiguslik seisund

sellest ei muutu ning vaideotsuse vaidlustamise piirang on jätkuvalt kehtiv. Ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise vorm kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva. Olukorras, kus

õigete faktide üle AKI ja kaebaja vahel vaidlus puudub ning AKI on oma eksimusi

tunnistanud, pole tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg

4). Kohus jääb 02.06.2025 määruse p-s 6 väljendatud seisukoha juurde.

3. Kuna kaebaja on 10.06.2025 avalduses jäänud oma algses kaebuses esitatud nõuete juurde,

on Tallinna Halduskohtu 02.06.2025 määruses väljatoodud puudused jäänud kõrvaldamata.

Kaebaja on viidanud HKMS § 45 lg-le 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale esitada

kaebuse ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui see rikub

kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. HKMS § 45 lg 4 kannab efektiivse õiguskaitse

eesmärki, st pelgalt vaideotsuse vaidlustamine ei taga isiku õiguste kaitset, kui vaide esemeks

olev haldusakt jääb endiselt kehtima. Avaliku teabe asjades on seadusandja teinud aga selge

valiku, reguleerides, et AKI vaideotsus ei saa olla kohtumenetluse esemeks, st see ei saa

rikkuda isikute õigusi sõltumata vaide esemest, vaid isikute õigusi rikub teabevaldaja tegevus.

Vaidemenetlus on seaduses ette nähtud menetlusvorm langetatud otsuse järelkontrolliks

kohtuvälises vormis. Isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole vahet, kas ebaõiged faktiväited

kõrvaldatakse vaideotsuse teksti parandades või eraldiseisva kirjaga.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. Tallinna Halduskohtu 02.06.2025 määruse resolutsiooni punkti p 2 kohaselt tuli

kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus hoiatas kaebajat 02.06.2025 määruse resolutsiooni p-s 3, et puuduste

kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.

5. Kuna puuduse kõrvaldamata jätmine takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus selle esitajale

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada.

6. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA