2-24-16463/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-16463

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi T N vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1673,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: T N (isikukood XXX)

Kohtuistung

26. mai 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi T N vastu osaliselt.

2. Mõista T N B2 Impact OÜ kasuks välja 1. augustil 2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr #17721102018 alusel välja 1141,11 eurot (s.o

põhivõlg 897,34 eurot, intress 9,08 eurot ja perioodil 19. juuli 2023 kuni 12.

juuni 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 204,69 eurot ja

sissenõudmiskulu 30 eurot).

3. Mõista T N B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (897,34 eurot)

alates 13. juunist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 30% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 70% ulatuses T

N kanda.

5. Mõista T N B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 234,50

eurot.

6. Mõista T N B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (234,50

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ taotlus kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 30. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T

N (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis 6. veebruari 2025

määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohus jättis 7. märtsi 2025 ja 19. märtsi 2025 määrustega hagiavalduse

käiguta. Mh selgitas kohus, et hagejal tuleb esile tuua tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja

esitada vastavad tõendid.

3. Hageja palub 11. märtsi 2025 hagiavalduse tervikteksti (täiendatud 21. märtsil 2025)

kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr #17721102018 alusel põhivõlg

1138,84 eurot, intress 170,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 179,44 eurot ja

sissenõudmiskulu 45 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis alates 31. oktoobrist 2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt (1138,84 eurot) kuni põhivõla rahuldamiseni.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub

määrata kohtuotsuse viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS (krediidiandja) ja kostja 1. augustil 2022

arvelduskrediidilepingu nr #17721102018, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 1300

eurot.

Kostja krediidivõimelisuse analüüsimiseks hinnati kostja regulaarset sissetulekut,

finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Kostja märkis sissetulekuks 3678,09

eurot. Pensioniregistri andmetel on kostja keskmine sissetulek 199,08 eurot, millest

krediidiandja lähtus. Kostja märkis finantskohustusteks 200 eurot, mida võeti arvesse.

Krediidiandja tegi päringu creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i C

krediidiskooringu. 1. augusti 2022 seisuga puudusid kostjal maksehäired. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja maksehäired tekkisid 1.

septembril 2023. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et

kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal

põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita lepingust

tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

Krediidiliinilepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub: 1/60 kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases fikseerimata

intressimääras 39,90% aastas (vt krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p

3). Krediidikontolepingu nr #17721102018 krediidi kulukuse määr on 48,63% aastas.

Kostja jäi viivitusse vähemalt kolme järgneva tagasimaksega. Kostja jättis maksmata 1.

aprilli 2023, 1. mai 2023 ja 1. juuni 2023 osamaksed. Krediidiandja saatis 30. juunil

2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Krediidiandja andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14. juulini 2023. Krediidiandja edastas 17. juulil

2023 kostjale lepingu lõpetamise teate. Leping loeti üles öelduks 18. juulist 2023.

Kokku on kostja kasutusse antud 1300 eurot. Kostja kontole kanti 1297,40 eurot, sest

sellest arvestati maha ülekandetasu 0,2% ülekande summast. Kostja tegi tagasimakseid

põhiosa katteks 161,16 eurot.

Kostja kohustus lepingu järgi tasuma laenult intressi 39,9% aastas. Kokku on intressi

nõue 170,55 eurot.

Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 31. oktoobrist

2023 seadusjärgses määras.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 45 eurot. Vastavalt

lepingule on krediidiandjal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vastavalt

hinnakirjas sätestatud määradele. Krediidiandja edastas kostjale korduvalt tasuta

meeldetuletuskirju (17. mail 2023, 29. mail 2023, 5. juunil 2023 ja 12. juunil 2023) ja

seejärel 30. juunil 2023 lepingu ülesütlemise teatise ja lepingu lõpetamise teatise 17.

juulil 2023. Hagejal on õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist kokku 10 eurot (kahe meeldetuletuskirja eest).

Pärast lepingu lõppemist püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Hageja saatis kostjale võlateatised 9. augustil 2023, 22. augustil 2023, 4.

septembril 2023 ja 4. oktoobril 2023.

Kohus on etteruttavalt asunud seisukohale, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet.

Pangakonto väljavõtte küsimine ei ole krediidiandja kohustus. Kohtu nõudel esitas

hageja võla ümberarvestuse.

Kuivõrd krediidiandja ja kostja ei leppinud kokku maksegraafikus, ei ole võimalik

koostada uut maksegraafikut. Hageja arvestab kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa

katteks ja vähendab muid nõudeid. Ümberarvestuse aluseks on võetud 1297,40 eurot,

millest kostja tagastas 400,06 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt seega põhivõla

897,34 euro tasumist (1297,40-400,06). Hageja vähendatud intressinõue on 9,08 eurot.

Kuivõrd kostja on saanud enda kasutusse raha, kuid on selle tagastamisega viivituses,

on hagejal õigus nõuda viivitatud päeva eest viivist alates võla sissenõutavaks

muutumisele järgnevast päevast (s.o 19. juulist 2023) kuni hagiavalduse esitamiseni 30.

oktoobril 2024. Hageja nõuab kostjalt viivist 141,39 eurot seadusjärgses määras. Lisaks

palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 30 eurot (kolme meeldetuletuskirja

eest).

KOSTJA SEISUKOHT

4. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt.

6. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

7. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 1. augustil 2022 tarbijakrediidilepingu nr

#17721102018 (dtl 82-94). Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31. mai

2022 seisuga 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle

kolmekordne määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 48,63% (dtl 89),

st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

laenusumma 1300 eurot, tagasimakseperioodi 60 kuud, krediidiintressimäära 39,90%

aastas, lepingu sõlmimise kulu 0 eurot ja laenusumma väljavõtmise tasu 0,2%

ülekandesumma. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks

olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 69-71). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas

seadusega.

8. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on otsuses nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

9. Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel nõuetekohase hoolsusega kontrollinud kostja kui tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandja tuvastas, et kostja sissetulekud on üksnes 199,08 eurot kuus. Seejuures ei

ole krediidiandja tuvastanud, kui suured olid kostja igakuised kulud (nt eluasemele või

toidule). Kostja avaldas krediidiandjale, et tal on juba võetud kohustusi kogusummas

200 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on nõuetekohase hoolsusega tuvastanud kostja

sissetulekud pangakonto väljavõtet küsimata. Krediidiandja oleks saanud kostja

pangakonto väljavõtte kontrollimisega välja selgitada, kas kostja on 199,08-eurose

sissetulekuga üldse võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Viidatud sissetulek on

madalam kui Statistikaameti avaldatud 2022. a arvestuslikust elatusmiinimum 303,38

eurot

(https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-

eelarve__aasta-kulutused/LE27/table/tableViewLayout2). Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks kogunud muul viisil piisavalt andmeid kostja krediidivõimelisuse

kohta. Mh ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks tuvastanud, et

kostja suudab 199,08-eurose sissetulekuga igakuiselt n-ö ära elada ja krediiti tagasi

maksta. Maksehäirete puudumine ei tähenda, et kostja sissetulek võimaldas täita

laenukohustust. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused

kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4

teine lause).

10. Lepingu järgi oli igakuine osamakse 1/60 kasutusse võetud krediidist. Hagiavalduse

kohaselt võttis kostja kasutusse kogu krediidi, s.o 1300 eurot, mis tuli tagastada 60

osamaksega, st ühe osamakse maksimaalne suurus võis sellistel tingimustel lepingu

sõlmimisel olla kuni 108 eurot (dtl 25), mis on üle poole krediidiandja tuvastatud kostja

sissetulekust. Hageja esitatud arvete (dtl 115-117) järgi kohustus kostja tasuma

kuumakseid suurusega 58,15 eurot, 52,48 eurot ja 56,53 eurot, s.o üle neljandiku oma

sissetulekust.

Kohus leiab, et arvestades krediidiandja tuvastatud kostja sissetulekute suurust ning

muude kostja kulutuste tuvastamata jätmist ja nendega arvestamata jätmist, on

eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja rikkus kostjaga laenulepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4064 lg 1).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (1. aprilli 2023 arve, 1. mai 2023

ja 1. juuni 2023 arve) tasumisega. Tasuda tuli iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 89). Eelnevalt

oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et

tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 97). Hageja selgituste kohaselt

oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral. Seega

olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning

krediidiandjal oli õigus laenuleping 17. juulil 2023 erakorraliselt üles öelda (dtl 100-

101).

12. Hageja esitas nõude ümberarvestuse 11. märtsil 2025 menetlusdokumendis

kirjeldades seda alternatiivse nõudena (dtl 99).

Kohus selgitab, et nn alternatiivset nõuet ei ole esitatud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ette nähtud vormis (puudub korrektne taotlus, millest nähtuks, mida hageja

kostjalt nõuab, TsMS 370 lg 1 ja § 363 lg 1 p 1). Samas ei pidanud kohus vajalikuks

anda hagejale selle esitamiseks tähtaega, sest tegemist ei saa ka olla sisu mõttes

alternatiivse nõudega. Juhul, kui kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on

tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse

nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata

jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p

3.5.3c).

Hageja ümberarvestuse järgi on laenu põhiosa võlg 897,34 eurot. Hageja on arvestanud

kostjale ülekantud laenusummast (1297,40 eurot) maha kostja tagasimaksed 400,06

eurot (dtl 77). Hageja on tõendanud kostjale laenusumma ülekandmise (dtl 96 ja dtl 72).

Seega rahuldab kohus hageja põhinõude kostjalt 897,34 euro väljamõistmiseks.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

14. Lepingus lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (dtl 89). Hageja nõuab kostjalt

intressi 170,55 eurot. Hageja ümberarvestatud intressinõue on 9,08 eurot, s.o perioodi 4.

märts 2023 kuni 18. juuli 2023, mis on arvutatud 897,34 eurolt (dtl 77) seadusjärgses

määras. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab

VÕS § 4034 lg-le 7. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 9,08 eurot. Hageja

intressinõue jääb seega rahuldamata 9,08 eurot ületavas osas.

15. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 19. juulist 2023 kuni hagi esitamiseni 30.

oktoober 2024 seadusjärgses määras 1138,84 eurolt. Nõude ümberarvestuse järgi nõuab

hageja kostjalt viivist põhivõlalt 897,34 eurolt.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 897,34 eurot perioodi 19. juuli 2023 kuni 31. oktoober 2024 eest 141,39

eurot (19. juuli 2023 kuni 31. detsember 2023 määraga 12% aastas, 1. jaanuar 2024 kuni

30. juuni 2024 määraga 12,5% aastas, 1. juuli 2024 kuni 30. oktoober 2024 määraga

12,25% aastas). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 141,39 eurot ja jätab hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 38,01 euro (179,44-141,39)

ulatuses rahuldamata.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates 31. oktoobrist 2024 kuni põhivõla

rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivis veel

63,30 eurot (s.o perioodil 31. oktoober 2025 kuni 12. juuni 2025, määradega 12,25% ja

11,15% aastas, viivitatud päevade arv 225). Seega mõistab kohus kostjalt välja 204,69

eurot.

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 13. juunist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367).

16. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 45 eurot, s.o 10 eurot lepingu

kehtivuse ajal ja 35 eurot pärast lepingu ülesütlemist. Nõude ümberarvestusest lähtudes

nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 eurot, s.o 10 eurot lepingu kehtivuse ajal ja 20 eurot

pärast lepingu ülesütlemist.

Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu kehtivuse ajal, s.o kuni

17. juuli 2023) kahe tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist

on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta

meeldetuletus.

Hageja on kostjale edastanud lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju 17. mail 2023,

29. mail 2023, 5. juunil 2023, 12. juunil 2023 ja 30. juunil 2023. Hageja on

meeldetuletuskirjade saatmist, s.o vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist (dtl

8). Hageja on tõendanud, et kostjale on saadetud kirjad 30. juunil 2023 (dtl 33) ja 17.

juulil 2023 (dtl 36). Hageja nõuab kummagi tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot.

Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 20 eurot (pärast

lepingu lõppemist) ühe meeldetuletuskirja saatmise eest VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.

Selles on pooled kokku leppinud (dtl 83, p VI p 4 ja dtl 88). Hageja on tõendanud

kostjale vähemalt ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmist (dtl 102-109). Seega kuulub

nõue 20 eurot rahuldamisele.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskuluna välja 30 eurot. Seda

ületavas osas jääb hagi rahuldamata.

17. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1077,81 eurot, s.o põhivõla 897,34 eurot, intressinõude 9,08 eurot, viivisenõude (hagi

esitamise seisuga) 141,39 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lisaks mõistab kohus

välja viivised ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1533,83 eurot) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 1077,81 eurot, rahuldab kohus hagi ca 70%. Kohus jätab

seetõttu menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

18. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 315 eurot ja 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulust.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 234,50 eurot (s.o 70% 335

eurost).

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks määramist TsMS § 445 lg-te 1 ja

3 alusel. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud, vaid on üksnes refereerinud seaduse

teksti. Seetõttu ei saa kohus hinnata hageja kaalutlusi, miks on otsuse viivitamata

täidetavaks tunnistada praegusel juhul hageja arvates põhjendatud. Kohus jätab taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)