2-24-128632/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-128632

Tsiviilasi

T. M. A. hagi J. A. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised

Hageja: T. M. A. (isikukood: XXX; elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. T. (isikukood: XXX;

elukoht XXX; e-post: XXX)

Kostja: J. A. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-

post: XXX; tegelik elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt J. A. hageja T. M. A. kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku

eest alates 01.12.2023 kuni 07.08.2024 summas 2257,17 eurot.

3. Mõista kostjalt J. A. hageja T. M. A. kasuks välja igakuine elatis alates 08.08.2024

kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

4. Mõista kostjalt J. A. hageja T. M. A. kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2025

kuni hageja T. M. A. täisealiseks saamiseni summas 301,74 eurot (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)).

5. Punktis 4 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PKS § 101 lg 5; kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust, kui perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ei ole ettenähtud

teisiti.

6. Määrata kindlaks punktis 4 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool hagejale

makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3

ls II).

2-24-128632

7. Jätta hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. T. M. A. esitas 08.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise

saamiseks.

2. Pärnu Maakohus tegi 09.08.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 13.11.2024 määrusega anti tsiviilasi üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. 01.12.2024 esitas hageja hagiavalduse. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatise miinimumsummas alates 2023. aasta detsembrist.

4. 03.12.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja

hagivastuse esitamiseks. Tsiviilasja materjalid on kostjale kättetoimetatud 11.05.2025

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-24-128632

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas

tagaseljaotsusega. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

5. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 08.08.2024 (vt ka Kõve, V. jt, TsMS

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265).

Üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi

esitamisest (antud juhul maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest), kuid kui

kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas

perekonnaseaduse (PKS) §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue).

Tagasiulatuvat elatist on võimalik sellisel juhul nõuda alates 08.08.2023 kuni 07.08.2024,

kuivõrd alates 08.08.2024 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Hageja nõuab elatise

väljamõistmist alates 2023.a detsembrist miinimummääras (PKS § 101).

Alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis

260,33 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud ühe elatise vähendamise alusega –

lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli PKS § 101 alusel

hageja suhtes arvutatud elatis 287,72 eurot. Ka selle summa arvutamisel on arvestatud

lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 01.04.2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes

arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti arvestatud

lapsetoetusega.

Seega hageja tagasiulatuva elatise suurus alates 01.12.2023 kuni 07.08.2024 on 2257,17

eurot ning see kujuneb alljärgnevalt:

-

alates 01.12.2023 kuni 31.03.2024 elatis 1041,32 eurot (260,33 * 4);

-

alates 01.04.2024 kuni 31.07.2024 elatis 1150,88 eurot (287,72 * 4);

-

alates 01.08.2024 kuni 07.08.2024 elatis 64,97 eurot (287,72 / 31 * 7);

6. Edasiulatuv elatis alates 08.08.2024 kuni 31.03.2025 on 287,72 eurot ning alates

01.04.2025 on 301,74 eurot. Elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seadus § 17 lg 3)

suuruse muutumisest.

2-24-128632

7. Hageja palus kohustada kostjat tasuma igakuise elatise hageja arvelduskontole.

Viidatud taotlus on käsitletav kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena

vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd hageja soov

maksta elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud.

Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on

määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste

ema pangakontole.

Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud

elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada

hagejate seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra, millisele

kontole tuleb elatist maksta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt

jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik