2-22-10074/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Geidi Sile, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10074

Tsiviilasi

KELLU JA HARI OÜ (endine ärinimi JVG Solutions OÜ

hagi V.M-i vastu kahju nõudes ja V.M-i vastuhagi

KELLU JA HARI OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja

viivise väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.10.2024 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

13 838,23 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

V.M-i 06.11.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud

22.11.2024)

Hageja (vastuhagis kostja, apellatsioonimenetluses

vastustaja): KELLU JA HARI OÜ (endine ärinimi JVG

Solutions OÜ, registrikood 14246785), lepinguline esindaja

Priit Janu

Kostja (vastuhagis hageja, apellatsioonimenetluses apellant):

V.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten

1(9)

Menetluse liik

Istung 05.05.2025, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 07.10.2024 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. V.M-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus V.M-i kanda.

4. Mõista V.M-ilt välja KELLU JA HARI OÜ kasuks apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude katteks 540 eurot, menetluskulude tasumisega

viivitamisel tuleb käesoleva otsuse jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuni menetluskulude tasumiseni.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 5499,54 eurot, mis koosneb kostja poolt

teostamata jäetud ventilatsioonitööde teostamise hüvitisest 3451,20 eurot ning tagastamata

töövahendite maksumusest 2048,34 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista

kostjalt.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja

hageja juurde tööle ventilatsioonilukksepana. Kostja töö sisuks oli erinevate

ventilatsioonisüsteemide ja seadmete paigaldus, remont ja hooldus. Hageja andis kostjale

tööde teostamiseks üle tööriistad soetamismaksumusega 2048,34 eurot. Kostja kinnitas

TVK istungil töövahendite vastuvõtmist ja kasutamist.

3. Hageja ütles kostjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt alates 17.03.2022

töökohustuste rikkumiste tõttu. Hageja edastas kostjale 10.03.2022 hoiatuse, milles taotles

kostjalt töövahendite tagastamist hiljemalt 14.03.2022. Kostja hagejale tööriistu ei

tagastanud ega võtnud töövahendite tagastamise osas hagejaga ühendust. Hageja ei soovi

töövahendite tagastamist, kuna kostja kasutas töövahendeid konkurentide juures töötamisel

ning töövahendid on kulunud ja amortiseerunud.

4. Hageja on kostjale üle andnud järgmised tööriistad: 1) tööriistakomplekt: Combokit + 2

akut (Makita DLX2189TJ), akupuurvasar ning 3 akut, kokku 1307 eurot; 2) akutrell 18V

Makita DDF485Z, 89,00 eurot; 3) paigalduse tööriist Hilti, piirajaga puur, kokku 82,17

eurot; 4) ventilatsioonitoru lõiketangid, 191,21 eurot; 5) treppredel Hailo L60 alumiinium 5

astet, töökiiver, kokku 78,73 eurot; 6) akunurklihvija 18V ilma akude ja laadijata,

2(9)

tööriistakott LXT, kokku 252,00 eurot; 7) Led-lamp Makita DEADML801, 42,00 eurot; 8)

mõõdulint CR-G44 5M, 6,23 eurot. Kokku on kostja kä hageja töövahendeid kokku

summas 2048,34 eurot.

5. Kostja tekitas hagejale varalist kahju töölt põhjuseta puudumiste, töölt varem lahkumiste

ja mittenõuetekohaselt teostatud tööülesannete tõttu. Hageja kasutas R OÜ teenuseid kostja

poolt tegemata jäetud ja ebakorrektselt teostatud tööde teostamiseks /asukoht 1/, /asukoht 2/

ja /asukoht 3/ objektidel. R OÜ esitas hagejale arve summas 3451,20 eurot teostatud tööde

eest, mille hageja on tasunud.

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel puudus kirjalik

tööleping. Hageja edastas kostjale töölepingu ja ametijuhendi esmakordselt 10.03.2022 e-

kirjaga. Kostja töötas hageja juures suulise kokkuleppe alusel 8 tundi päevas ning 40 tundi

nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.

7. Kostja tegi tõepoolest oktoobris 2021 /asukoht 2/ objektil tööd, kuid kostja objektilt

lahkudes oli ventilatsioonitorustik korrektselt paigaldatud. Kostja informeeris hagejat

sellest, et teostada jäi torude isoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine, mis

ei olnud aga kostja tööülesanne. Hageja on kostjale tehtud tööde eest ka töötasu välja

maksnud (mitte täielikult). Hageja ei ole nelja kuu jooksul esitanud pretensioone

tööülesannete ebakorrektse täitmise kohta.

8. /Asukoht 3/ objektil tehtud töö eest on hageja maksnud (mitte täielikult). Märtsis 2022 ei

saanud kostja paigaldada ventilatsiooniseadmeid, kuna seinapinnad millele

ventilatsiooniseadmed paigaldatakse olid viimistlemata ning mille kohane info oli ka

hagejal. Kostjal ei olnud võimalik teostada töid panipaikades ning keldris, kuna ootas alates

17.02.2022 hagejalt ülejääva materjali inventuuritabelit, et selle alusel tellida vajalikke

materjale. Kostja teavitas hagejat juba 18.12.2022, et tööd /asukoht 3/ objektil jäävad

seisma.

9. Kostja andis 03.03.2022 märku tööde seiskumisest ning viitas objekti puuduliku

valmisoleku kohta. Hageja ei andnud kostjale võimalust ise tööd ära teha, mille tegemata

jätmist ta kostjale ette heidab, vaid tellis koheselt tööd kolmandalt isikult.

10. Kostja valduses on olnud hageja töövahendid millede tagastamist kostja soovis, kuid

hageja pole neid vastu võtnud. Kostja on oma 03.03.2022 e-kirjas küsinud, kuhu ta saaks

töövahendid viia. Samuti ei õnnestunud tööriistu üle anda hageja töötajale, mis aga ei

õnnestunud. Kostja jättis töövahendid lõpuks E.G. OÜ poolt renditud soojakusse, kuna

selles ettevõttes töötab projektijuhina hageja seaduslik esindaja.

Vastuhagi

11. Kostja esitas hageja vastu vähem makstud töötasu nõude ajavahemiku 01.09.2019 kuni

17.03.2022 eest kokku 15 094,87 eurot. Hageja tasus kostjale puhkusehüvitist 810,68 eurot.

Kostja arvestas puhkusehüvitise suuruseks 1341,58 eurot ning hageja maksis kostjale

puhkusehüvitist 308,21 eurot vähem. Kostja nõuab hagejalt tasumata nõudelt viivist

seadusjärgses määras alates 25.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 17.05.2024

kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem tasutud

töötasu summas 12 504,97 eurot.

12. Poolte vahel oli suuline tööleping, mille kohaselt oli kostja töötasu suuruseks 8,30 eurot

tunnis (bruto) ja tööajaks 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas.

3(9)

Vastuväited vastuhagile

13. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Pooled leppisid 16.04.2019 sõlmitud suulise

töölepingu alusel kokku töötasu suursues 907,67 euro. Kostja ei ole tõendanud, et poolte

vahel oli sõlmitud tunnitasu kokkulepe. Kostja leiab ka, et töötasu nõue on osaliselt

aegunud. Kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja põhjuseta töölt puudus

(27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3 päeva) ning

töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020 (42

tööpäeva).

14. Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga kokku lepitud igakuise töötasu suurust

piisavalt tõendanud, siis tuleb töötasu suuruse hindamisel lähtuda statistikaameti andmetest.

Torulukksepa keskmine palk 2019 aastal oli 1051,48 eurot.

Maakohtu otsus

15.Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata, menetluskulud jättis poolte kanda.

16. Otsuse põhjenduste kohaselt pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hagejale

kahju töölepingust tulenevate kohtustuste rikkumise ning töövahendite tagastamata jätmise

tõttu. Samuti on vaidlus töötasu suuruse üle. Hageja on seisukohal, et töötasu suuruseks on

907,67 eurot, millele lisandub igakuine auto kompensatsioon 335 eurot. Kostja leiab, et

poolte vahel oli kokkulepe täööajaga 40 tundi nädalas töötasuga 8,30 eurot tunnis.

17.Vaidlus on selles millised töövahendid hageja kostjale töö tegemiseks üle andis ja

millised töövahendid on tagastamata. Vaidlus puudub selles, et töövahendite üleandmise ja

vastuvõtmise kohta akti ei koostatud. Samas on kostja menetluses kinnitanud, et kostja

valduses on olnud hageja töövahendid mille tagasiandmist kostja soovis, kuid hageja ei ole

neid vastu võtnud ning on tahtlikult hoidunud tööriistade vastuvõtmisest kõrvale. Kostja on

tõendanud, et soovis hagejale töövahendid tagastada ning küsis 03.03.2022 e-kirjas, et kuhu

saaks tööriistad viia. Hageja käskis tööriistad viia soojakusse, kuid kostja väitel soojaku

võtit tal ei ole. Kostja sõnul tema käes töövahendeid ei ole, kuna jättis töövahendid E.G.

OÜ poolt renditud soojakusse, kuna hageja seaduslik esindaja töötab seal projektijuhina.

18. Kostja 17.05.2024 toimunud kohtuistungil tööriistade osas midagi omaks ei võtnud ja

vaidles kõigele vastu. Kohus selgitas pooltele kõnealusel kohtuistungil, et hagejal tuleb

tõendada millised konkreetsed tööriistad on kostjale üle antud ja kostjal tuleb tõendada enda

väidet, et ta on tööriistad hagejale üle andnud. Asja arutamise käigus on selgunud, et

mingid töövahendid kostjale üle anti, aga millised konkreetselt, seda hageja tõendanud ei

ole. Kuna kostja ei ole ühegi hagis välja toodud töövahendite saamist omaks võtnud, siis

tuli hagejal tõendada töövahendite üleandmist. Kumbki pool enda tõendamiskoormist ei

täitnud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on andnud kostjale üle hagis märgitud

töövahendid ning hageja nõue tagastamata tööriistade eest kahjunõudes tuleb jätta

rahuldamata. Kohus ei saa ka osaliselt hagi rahuldada, kuna hageja ei ole tõendanud ühegi

hagis nimetatud tööriista kostjale üleandmist. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida

tööriistade osas kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi.

19. Kohus analüüsib hageja nõuet 3451,20 eurot seoses kostja poolt teostamata jäetud

ventilatsioonitööde teostamise maksumuse hüvitamisega hageja poolt alltöövõtja R OÜ-le.

Vaidlus puudub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Hageja ei ole kohtu ette

toonud millist konkreetset suulisest töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus. Hagejal

on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust

tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS lg 2 ja TLS § 74 lg-

d 1 ja 2, vt RKTKo 2-19-2497, p 25).

4(9)

20. Hageja on hagiavalduses üksnes välja toonud, et kostja puudus põhjuseta töölt, lahkus

varem töölt ja teostas töid nõuetele mittevastavalt. Hageja enda väiteid tõendanud ei ole.

Hageja töötajate seletused nimetatut ei tõenda. Hageja on ka esile toonud, et alates

18.10.2021 asus kostja töölepingut rikkuma, on korduvalt lahkunud töölt varem, ilma sellest

tööandjat ette teatamata, puudunud töölt korduvalt põhjuseta ning täitnud tööülesandeid

nõuetele mittevastavalt ning rikkumised olid süstemaatilised, pahatahtlikud ning hageja

majanduslikku olukorda kahjustavad. Kostja informeeris hagejat sellest, et objektil /asukoht

2/ jäi teostamata torude iseoleerimistööd ning toru otstele välisrestide paigaldamine. Hageja

ei ole tõendanud, et nimetatu oli kostja tööülesanne.

21. Millist konkreetset töölepingust tulenevat kohustust kostja rikkus, hageja aga tõendanud ei

ole. Hoiatuse töökohustuste mittetäitmise eest tegi hageja kostjale alles 10.03.2022 (dtl 125 ja

dtl 130). Sama kirjaga edastati kostjale ka esmakordselt tööleping tuvumiseks ning

ametijuhend. Hageja ei ole tõendanud, et R OÜ poolt teostatud tööd olid kostja tööülesanded

ning tõendamata on, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse

tõttu. Hageja on esitanud tõendina R OÜ 10.03.2022 arve teostatud ventilatsiooni tööde eest

summas 3796,80 eurot (dtl 124). Arvelt nähtuvad üksnes kolme objekti ventilatsioonitööd.

Nimetatud arve ei tõenda seda, et kostja rikkus töökohustusi ning ei tõenda ka kostja poolt

hagejale kahju tekitamist. Seega ei ole vaja analüüsida teisi kahjunõude hüvitamise eelduseid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

22.Vastuhagis nõuab hageja vähem tasutud töötasu 12 504,97 eurot ja vähem tasutud

puhkusetasu hüvitist summas 308,21 eurot. Kohus leiab, et töötasunõue jääb rahuldamata.

Hageja väitel oli kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto

kompensatsioon 335 eurot. Hageja väited on tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud

väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas. Nimetatu on kooskõlas ka kostja enda poolt

hagiavaldusega esitatud tõenditega. Kostja ei ole tõendanud enda väidet töötasu suuruse

kohta. Nimetatu on kostja kohustus, kuna kostja soovib vähemtasutud töötasu välja mõistmist.

Tunnitasu kokkulepe on tõendamata, kuna töölepingu projekt ei tõenda töötasu suurust.

Samuti ei ole kostja tõendanud enda väidet, et ta küsis korduvalt kostjalt vähemtasutud

töötasu tasumist. Kohtuistungil vastas kostja kohta küsimusele, et vestlused käisid

suusõnaliselt. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei küsinud hagejalt peaaegu

kolme aasta jooksul vähemtasutud töötasu tasumist. Kohus on veendunud, et juhul kui poolte

vahel oli kokku lepitud suurem töötasu, siis oleks kostja ka töötasu saamist küsinud alates

2019. aastast ning teinud seda kirjalikult. Kostja esitas hageja vastu esmakordselt alles kohtus

vastuhagi esitades täöötasu nõude. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on

tõendamata ning kostja väidetud summas töötasu osas kokkulepet pooltel ei olnud. Vastavalt

ei ole vaja võtta seisukohta ka selles osas, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud.

Eeltoodust tulenevalt jääb hageja töötasunõue rahuldamata ja rahuldamata jääb ka

puhkusetasu nõue.

Vastuhagis hageja apellatsioonkaebus

23.Vastuhagis hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles vastuhagi jäi rahuldamata

ning teha tühistatud osas uus uus otsus, millega vastuhagi rahuldada täies ulatuses või saata

asi vaidlustatud ulatuses maakohtule uueks arutamiseks, menetluskulud jätta teise poole kanda

kanda.

5(9)

24. Apellant on seisukohal, et kohus on asunud vääralt seisukohale, et tõesed on hageja väited

nagu oleks kostja igakuine töötasu 907,67 eurot ja sellele lisaks igakuine auto kompensatsioon

335 eurot. Kohtu hinnangul on hageja väited tõendatud TSD kokkuvõtetega tehtud

väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu osas. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga kostja

töötasu suuruse kohta. Hageja on ise oma menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja töötasu

suuruseks oli kokkulepitult 8,30 eurot tunnis (bruto).

25. Samuti ei saa maakohus lahendis tugineda TSD deklaratsiooni andmetele, kuna need ei

näita tegelikkust ja on informatiivsed. Tööandjal on võimalik TSD andmeid esitada oma suva

järgi ning neid ka vajadusel hilisemalt muuta. Seega ei saa otsust tehes TSD deklaratsiooni

andmetele tugineda. Eelnevast nähtub üheselt, et maakohus on meelevaldselt tõlgendanud

hagiavalduses esitatut ning sellele lisatud tõendeid. Tulenevalt maakohtu ekslikust

tõlgendusest kostja töötasu suuruse kohta on maakohus kostja esitatud vastuhagi vääralt

lahendanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtu otsus

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

28.Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt on vaidlustamata osas maakohtu otsus

jõustunud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades tuleb asjas tuvastada,

kas vastuhagis esitatud hageja nõue töötasu ja puhkusetasu saamiseks on põhjendatud ning,

kas maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud.

29.Asja materjalidest nähtub:

- KELLU JA HARI OÜ, endine ärinimi JVG Solutions OÜ (edaspidi hageja) ja V.M-i

(edaspidi kostja) vahel oli ajavahemikul 16.04.2019 kuni 17.03.2022 sõlmitud tähtajatu

tööleping.

-Tööleping lõppes, kuna hageja tööandjana ütles töölepingu kostja töölepingu rikkumiste tõttu

üles TLS § 88 lg 3 alusel (dtlk 149).

-17.04.2023 esitatud vastuhagis nõudis kostja ajavahemiku 01.09.2019 kuni 17.03.2022 eest

vähem tasutud töötasu kokku 15 094,87 eurot ja puhkusehüvitist 308,21 eurot.

-17.05.2024 kohtuistungil täpsustas kostja enda nõuet ja palub hagejalt välja mõista vähem

tasutud töötasu 12 504,97 eurot.

-Apellatsioonimenetluses täpsustas kostja oma töötasunõuet, leides, et kui töötasu arvestada

Statistikameti poolt avaldatud andmete järgi, siis moodustab kostja saamata jäänud töötasu

nõue 10 255,27 eurot.

6(9)

30.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus selles, milline oli poolte vahel

sõlmitud töötasu kokkulepe ning, kas kostja töötasunõue on osaliselt aegunud.

31. Vastuses hagile tugines kostja sellele, et poolte vahel sõlmiti tööleping suuliselt, seda

seisukohta kordas kostja ka vastuhagis. Samas, esitades vastuhagi väitis kostja ka seda, et

poolte vahel oli kokkulepitud töötamine täistööajaga, kuid töötasu oli kokku lepitud

tunnitasuna 8,30 eurot tund. Kostja tugines seda väidet tõendades hageja hagis esitatud väitele

ning hageja poolt asja materjalidele lisatud kirjalikule töölepingu projektile. Seega on kostja

esitanud väiteid vastuoluliselt.

32. Peale kostja poolt vastuhagi esitamist muutis hageja oma hagis esitatud väited. Töötasu

suuruse kokkuleppe kohta avaldas hageja siis, et poolte vahel oli sõlmitud täistööajaga töö

ning kokkulepitud töötasu suuruseks oli kuus 907,67 eurot, st kokku oli lepitud fikseeritud

kuupalga suurus. Seega on ka hageja esitanud väiteid vastuoluliselt.

32. Maakohus tuvastas, et hageja poolt hagile lisatud töölepingu projekt saadeti kostjale alles

10.03.2022.a, st vahetult enne hageja poolt töölepingu ülesütlemist. Seda maakohtu poolt

tuvastatud asjaolu kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Seega ei ole ringkonnakohtu

arvates veenvaks tõendiks poolte vahel kokkulepitud tasu suuruse tõendamiseks töölepingu

projekt, milles kajastub töötasu suurus 8,30 eurot tunnis. Seega tuleb poolte kokkulepe töötasu

suuruse osas tuvastada teiste tõendite alusel.

33.Maakohus asus seisukohale, et kostja pidi asjas oma väidet töötasu suuruse kohta tõendama.

See seisukoht on ringkonnakohtu arvates ebaõige. Kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe

kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5) ning töötaja on

töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke

tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise

tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (vt ka

Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri,

lk-d 31-32). Kui poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta ei ole võimalik tuvastada, tuleb

töötasu kindlakstegemisel lähtuda TLS § 29 lg-st 2. Selle sätte kohaselt, kui töötajale lepingu

järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on

töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel

asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Seega juhul, kui tööandja ei suuda tõendada töötasu

suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sarnase töö

eest tavaliselt makstava tasu suurust on võimalik tõendada nt Statistikaameti andmetega.

34. Maakohus asus seisukohale, et mõlema poole poolt esitatud TSD andmetega, kostjale

hageja poolt üle kantud töötasu suurusega ning asjaoluga, et asjas ei leidnud tõendamist

aastate jooksul kostja pretensioonide esitamine vähemtasutud palga tõttu, on tõendatud hageja

väide poolte kokkulepitud töötasu suuruse kohta 907,67 eurot (bruto). Ringkonnakohus on

seisukohal, et eelnimetatud asjaolud ei tõenda eraldiseisvalt veenvalt hageja väidetud poolte

kokkulepet töötasu suuruse kohta. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et TSD

andmed esitab tööandja ning ka töötasu maksmise suurus on tööandja kontrolli all. Seonduvalt

hageja väitega, et kostja ei ole temalt aastaid kestnud töösuhte jooksul nõudnud töötasu

täiendavat maksmist vähemtasutu tõttu, toob ringkonnakohus esile Riigikohtu seisukoha,

mille järgi nõude esitamine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui teisele poolele

luuakse ettekujutus, et nõuet ei esitata (vt nt RKTKo 22.12.2021, 2-20-331/47, p 13.2).

7(9)

Riigikohus on samas avaldanud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus kostja käitumine

vastuoluliselt, nt kui ta on varasemalt väljendanud, et ta ei nõua saamata jäänud töötasu

hüvitamist. Rinkonnakohus osutab, et seda asjaolu pole hageja käesolevas asjas esile toonud.

Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et eelnimetatud asjaolud ja tõendid, millele maakohus

rajas vastuhagi rahuldamata jätva otsuse, on asjakohased, kui neid toetavad ka teised tõendid.

35. Ringkonnakohtu arvates tõendas hageja poolte vahel sõlmitud töötasu kokkulepet, mille

järgi oli kostja töötasu suuruseks kuus 907,67 eurot. Kostjaga samal ajal ja sama tööd teinud

isikutele maksti fikseeritud kuupalka (I kd, tlk 137, 138), seega ei ole veenev kostja

paljasõnaline väide, et temal oli hagejaga sõlmitud ajatöö kokkulepe. Lisaks TSD andmetele,

millest nähtub, et kostjale on valdavalt arvestatud töötasu ühes kuus 907,67 eurot, kostja

konto väljavõtetele ülekantud summade kohta, on asjas esitatud ka töötajate kirjalikud

seletused, et hageja on teistele sh sama tööd teinud töötajatele tasunud töötasu vastavalt

kokkulepitule ja õigeaegselt (I kd, tlk 137-139) ning esitatud on ka andmesisestaja/juhiabi

kirjalik seletus, et kostjale on tasutud vastavalt kokkulepitule ja õigeaegselt (dtlk 70).

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja väited, mille järgi maksti temale aastaid

kokkulepitust vähem töötasu ei ole usutavad arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses.

36. Hageja esitas asjas ka väite, et kostja töötasu nõue on esitatud ka päevade eest mil kostja

põhjuseta töölt puudus (27 tööpäeva), aja eest mil kostja lahkus hageja loata varem töölt (3

päeva) ning töövõimetuse ajal perioodil 27.03.2020-27.04.2020 ja 20.07.2020 – 17.08.2020

(42 tööpäeva). Kuigi asja materjalidele lisatud kostjaga koos töötanud isikute, sh ka nende kes

ei ole olnud hagejaga töösuhetes, kirjalikest seletustest (I kd, tlk 20, 23 pöördel, dtlk 64, 77)

nähtub, et kostja hilines korduvalt tööle, töö ajal tegeles tööväliste asjadega, mistõttu on pidev

töökohustuste rikkumine kostja poolt tõendatud, ei ole hageja konkreetselt esile toonud, et

kostjale maksti mingil perioodil seetõttu kokkulepitust väiksemat tasu. Vastupidi, hageja on

väitnud, et kokkulepitud töötasu on ta tasunud ka hoolimata töötaja töökohustuste rikkumisest

(I kd, tlk 156 pöördel). Sellele, et kostjale tasuti vähem kui 907,67 eurot kuus töötasu

brutosummana ei ole tuginenud ka kostja, ta ei ole esitanud ka alternatiivset vähem tasutud

töötasunõuet, juhul, kui tõendamist leiab töötasu kokkulepe 907,67 eurot kuus. Kuigi TSD

lehtedelt nähtub kostjale teatud kuudel ka väiksema kui 907,67 brutotöötasu arvestamine

(näiteks I kd, tlk 105) mais, juulis augustis ja septembris nähtub, et aprillis ja augustis on

kostja saanud Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist (I kd, tlk 105 pöördel) ning

töövõimetushüvitist on maksnud mais ja septembris ka hageja (I kd, tlk 60). Ka maakohtus

toimunud istungil avaldas kostja, et ta oli märtsis, aprillis, juulis ja augustis osaliselt

töövõimetuslehel (I kd, tlk 181A ja pöördel).

37.Kostja esitas ringkonnakohtus tõendid, millest nähtub remondilukksepale tasutud

keskmine töötasu Statistikaameti andmete järgi. Hageja tasutud töötasu suurus kostjale kui

ventilatsioonilukksepale oli sellest mõnevõrra madalam, samas tuvastas maakohus, et kostjale

maksti ka lisaks autokompensatsiooni 335 eurot kuus. Eelnimetatud maakohtu poolt tuvastatut

ei ole kostja vaidlustanud. Riigikohus on 20. mail 2020.a tsiviilasjas 2-18-6908 tehtud

lahendis esile toonud, et hinnates poolte väiteid ja esitatud tõendeid töötasu kokkuleppe kohta,

tuleb silmas pidada, et VÕS §-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt ei

ole töölepingu pooltel iseenesest keelatud leppida kokku sarnase töö eest sarnastel asjaoludel

8(9)

tavaliselt makstavast väiksemas tasus (VÕS § 1 lg 1, TLS § 2). Samas tuleb arvestada TLS §

29 lg-s 6 sätestatud keeluga maksta töötajale alammäärast madalamat töötasu. Kuna asjas

puudub vaidlus, et kostjale maksti töötasu rohkem kui palga alammäär ning kostja ei ole

väitnud, et ta on saanud töötasu vähem kui 907,67 eurot (bruto) kuus ja puhkusetasu vähem,

kui arvestuse aluseks on hageja tõendatud töötasu suurus, siis jättis maakohus vastuhagi nii

töötasu kui puhkusetasu nõudes ning nende nõuetega seotud viivisenõudes põhjendatult

rahuldamata. Kuna vastuhagis esitatud nõuded jäid rahuldamata, puudub vajadus käsitleda

hageja aegumise vastuväidet, samuti puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus

38. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus

kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

hagejal apellatsioonimenetluses tekkinud kuludeks, mille hageja palub kostjalt välja mõista

lepingulise esindaja kulud 540 eurot. Esindaja osutas teenust tunnihinnaga 120 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud, lepingulise esindaja tasumäär on

kooskõlas valitseva kohtupraktikaga ning osutatud teenuse aeg mõistliku suurusega. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral mõista välja ka viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)