2-23-147532/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-147532

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi NyxAir OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

NyxAir OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja NyxAir OÜ (registrikood 14361523), seaduslik

esindaja O.S

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast NyxAir OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

14. mai 2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-147532.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud NyxAir OÜ kanda.

Lennuabi OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, milles palus NyxAir OÜ-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhinõude 250 eurot,

sissenõudekulu 40 euro ja viivise alates 24.11.2023. Pärnu Maakohus lõpetas 13.12.2023

määrusega seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.01.2024 Harju

Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

summas 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 23.11.2023-

02.01.2024 eest summas 3,38 eurot; sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja alates 03.01.2024

viivise põhisummalt 250 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude

täieliku täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse ja 15.02.2024 täpsustuse kohaselt reisis X broneeringu UOO5E4 kohaselt

01.11.2022 kostja opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn. Lend tühistati.

Reisija ei jõudnud lennu tühistamise tõttu koolitusele. Lennu vahemaa on 188,42 km. Reisijal

tekkis vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004

(edaspidi määrus 261/2004) artikkel 7 a) alusel õigus nõuda hüvitist 250 eurot. Reisija X

loovutas oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et lennu

OJ202 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Reisijale pakuti asendustransporti, mitte

asenduslendu, ja sihtkohta jõudmine samaaegselt lennuga oleks olnud välistatud. Lend OJ202

pidi väljuma 01.11.2022 kell 8:50 ja jõudma sihtpunkti 01.11.2022 kell 9:30, seega oleks

olnud lennu kestus 40 minutit. Maatransporti kasutades tuleb arvestada sõidu aega Google

maps arvestuse alusel vähemalt 4 tundi ja 15 minutit, millele lisandub praami ootamise,

sellele saamise ja maha saamise aeg. Seega ei oleks reisija jõudnud sihtpunkti samaväärse aja

jooksul nagu selleks oli lennu aeg ning hilinemine oleks olnud enam kui 3 tundi.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lennureis tühistati

õhusõiduki tehnilise rikke tõttu. Kostja pakkus kõigile reisijatele asendustransporti. Reisija X

loobus pakutud asendustranspordist, mistõttu ei ole võimalik tema konkreetset hilinemist

tuvastada. Kostja pakkus reisijale piletiraha tagastust, kuid sellel pakkumisele ei vastatud.

Määruse 261/2004 sissejuhatuse p-st 13 tuleneb, et reisijatel, kelle lend tühistatakse, on õigus

piletiraha tagastusele või asendustranspordile. Kuna reisija keeldus asendustranspordist, siis

tal puudub õigus sihtkohta hilinemisest tingitud hüvitisele. Hageja on ekslikult väitnud, et

asendustransport peab väljuma graafikujärgsel ajal. Vastavalt määruses 261/2004 toodule

tekib reisijatel õigus hüvitisele sihtkohta saabumise aja järgi. Reisijal on õigus hüvitisele, kui

lennuettevõtja ei suuda teda asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul peale

graafikujärgse lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 sihtkohta Tallinnasse

jõudma 09:30. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45 ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi

ja 15 minutit. Kuna reisija keeldus asendustranspordist, ei ole tal vastavalt määrusele

261/2004 õigus hüvitisele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14.05.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevusena välja hüvitise 250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3,38 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt

alates 03.01.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 350 eurot ja viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et Xl oli 01.11.2022 broneering

UOO5E4 kostja poolt opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn ning et

nimetatud lend tühistati. Samuti puudub vaidlus selles, et lennu tühistamist ei põhjustanud

erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvitusele võetud

kõik vajalikud meetmed. Praeguses asjas on vaidluse all, kas kostja on kohustatud maksma

hagejale hüvitist, kui ta pakkus reisijale asendustransporti sihtkohta jõudmiseks, millest reisija

keeldus, ning pakkus reisijale piletiraha tagastamist, millele reisija ei vastanud.

4.1. Maakohus juhindus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p 1 ja p-st

6, VÕS § 108 lg-st 1 ja määrusest nr 261/2004. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 punkti 1 lg c

sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt

lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt

kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt

seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud

võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne

kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud

saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud

väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja

lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta

hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

4.2. Määruse nr 261/2004 art 6 p 1 kohaselt loetakse hilinemiseks, kui lennuettevõtja näeb

mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem

kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500

kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a või b

nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 art 7 p 1 lg a näeb ette, et reisijal on õigus

hüvitisele 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vahemaa

määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või

lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et

lennu hilinemist artikli 6 kohaselt tuleb hüvitise saamise õiguse osas võrdsustada artikliga 7,

mille järgi on lennureisijal õigus saada hüvitist, kui reisija jõuab oma lennu lõppsihtkohta

kolm tundi hiljem või rohkem (vt nt lahend nr 19.11.2009.asjas nr C-402/07). Määruse nr

261/2004 art 5 p 3 näeb ette, et tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist

vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

4.3. Maakohus leidis, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes on hageja hüvitise nõue

põhjendatud. Kostja ei vaidlusta, et 01.11.2022 tühistati lend nr OJ202. Kostja on välja

toonud, et lennu tühistamise tingis tehniline rike, kuid ei ole tõendanud, et lennu tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud

kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja on välja toonud, et pakkus reisijale

asendustransporti, mis jõudis sihtpunkti ehk Tallinnasse 2 h 15 min hiljem võrreldes planeeritud

lennu saabumisajaga. Kostja hagivastuses välja toodud asjaolude kohta tõendeid esitanud ei ole,

millest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist paljasõnaliste väidetega. Kohus ei nõustunud

kostja seisukohaga, et kuivõrd ta pakkus reisijale asendustransporti, millest reisija väidetavalt

keeldus, ja on pakkunud ka piletiraha tagastamist, puudub hagejal õigus hüvitise nõudmiseks.

Määruse artikkel 5 p 1 kohaselt lennu tühistamise korral a) pakub tegutsev lennuettevõtja

asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning b) pakub tegutsev lennuettevõtja

asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna

muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel

päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c

määratletud abi; ning c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist

vastavalt artiklile 7 /---/. Eeltoodust lähtuvalt ei välista reisijatele abi pakkumine vastavalt

artiklile 8 (õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) või artikli 9 alusel (õigus

hoolitsusele) õigust saada hüvitist, vastavalt artiklile 7, kui selle maksmise eeldused on täidetud.

Juhul kui kostja tutvustas reisijale võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi, on ta täitnud

määruse artikkel 5 punktis 2 sätestatud kohustuse, mis ei välista punktis 1 sätestatud kohustuste

täitmist.

4.4. Määruse art 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide

kuni 1500 km pikkuste lendude puhul ja kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust

jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi nii, et saabumisaeg ei ületa algselt

broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle 2 tunni kuni 1500 km pikkuste lendude puhul,

võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus selgitas, et

käsitleb käesolevas kontekstis määruses 261/2004 sätestatud mõistet „asenduslend“ laiendavalt,

võttes arvesse ka alternatiivselt viidatud transpordivõimaluse (eelduslikult

buss+reisiparvlaev+buss). Kuigi kostja ei ole tõendanud, millisel ajal jõudis asendustransport

väidetavalt sihtkohta, on kostja oma hagivastuses välja toonud, et see toimus 2 h 15 min pärast

algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega. Seega ei oleks määruse 261/2004 art 7 lg 2

p a kohaselt alust hüvitist vähendada.

4.5. Maakohus leidis, et hageja viivise nõue hüvitise summalt 250 eurolt alates nõude

esitamisest 23.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summas 3,38 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 alusel mõistis kohus

kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk

alates 03.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 1131 kui võlausaldaja võib

nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus leidis, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on

õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud.

5. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning leidis, et kostjalt

on põhjendatud asja sisu ja mahtu arvestades mõista hageja kasuks välja menetluskulu

summas 350 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas 12.06.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

7. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole keeldunud hüvitise maksmisest viidates

erakorralistele asjaoludele, vaid seetõttu, et antud juhul ei ole lennureisijal õigust hüvitise

saamisele, kuivõrd asendustransporti kasutades oleks kaebuse esitanud reisija hilinemine

sihtkohta olnud lühem, kui hüvitise saamise eelduseks olev kolm tundi. Reisijal on õigus

hüvitisele, kui lennuettevõtja ei suuda teda asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul

peale graafikujärgse lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 Tallinnasse jõudma

09:30. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45 ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi ja 15

minutit, mis vastavalt määrusele 261/2004 ei anna õigust hüvitisele. Kuna reisija ise keeldus

asendustranspordist, siis ei ole põhjendatud hageja hüvitise nõue ja vedaja kohustus peab

piirduma piletiraha tagastamisega. Kostja on seda võimalust reisijale ka varasemalt pakkunud

ja on valmis seda jätkuvalt tegema. Kostja märkis, et apellatsioonkaebusele on lisatud kostja

klienditoe ja hageja esindajate vaheline kirjavahetus vahetult peale mainitud lennu tühistamist

ning Autopark Metra OÜ arve 01.11.2022 toimunud asendustranspordi eest suundadel Tallinn

– Kuressaare ja Kuressaare – Tallinn ja Autopark Metra OÜ juhataja kinnitus 01.11.2022

asendusbussi saabumisaja kohta Tallinna lennujaama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

9. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutnud viivise 3,38 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivise põhisummalt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.

Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse

asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

9.1. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei

ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS §

637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on

Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et

kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole

andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud

menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot

ületavas summas (vt TsMS § 178 lg 2), kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).

10. Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 21 järgi alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

10.1. Hageja on esitanud kostja vastu hüvitisnõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

261/2004 (määrus 261/2004) alusel. Maakohus tuvastas, et reisijal Xl oli broneering kostja

poolt 01.11.2022 opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn ning et nimetatud

lend tühistati. Hageja on toonud esile, et lennu Kuressaare-Tallinn vahemaa on 188,42 km.

Määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 1 punkti c kohaselt on asjaomastel reisijatel õigus saada

tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui i) neid ei ole tühistamisest

teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või ii) neid on teavitatud

tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega

ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte

rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli

tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui

seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta,

mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja

jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Lõikest 4

tulenevalt on lennuettevõtjal kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu

tühistamisest. Määruse 261/2004 artikkel 7 lõike 1 punkti a kohaselt saavad reisijad hüvitist

kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 lõige 2

punkt a sätestab, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta

asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu

kavandatud saabumisaega üle kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul võib

tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50 %. Määruse 261/2004

artikkel 5 lõike 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud määruse artikkel 7 järgi

maksma reisijale hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et selliseid erakorralisi asjaolusid ei esinenud.

10.2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt pakkus kostja

reisijale asendustransporti, mis jõudis sihtkohta 2 tunni ja 15 minutilise hilinemisega võrreldes

planeeritud lennu saabumisajaga, ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Praegusel juhul ei ole

kostja maakohtus tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijale võimalust muuta oma teekonda

nii, et reisijal oleks võimalik väljuda mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega (vt

määruse art 5 lg 1 p c).

Lisaks ei ole kostja tõendanud ka oma väidet, et tema poolt reisijale pakutud asendustransport

jõudis võrreldes kavandatud lennu saabumisajaga (s.o kell 09:30) sihtkohta 2 tunni ja 15

minutilise hilinemisega (s.o kell 11:45). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Harju

Maakohus 26.02.2024 pooltele saadetud e-kirjas viidanud nõude aluseks olevatele normidele

ning sealjuures selgitanud, et kostja ei ole oma hagivastuses esitatud väiteid tõendanud.

Maakohus andis viidatud kirjas pooltele tähtaja esitada kohtule oma lõplikud seisukohad,

tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 11.03.2024 (dtl 67-68). Kostja ei ole

olenemata sellest maakohtule asjaomaseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et

üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohtule

uute asjaolude ja tõendite esitamine on aga piiratud. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg

3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult

tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend

tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus. Arvestades seda, et maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks

ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi alust võtta apellatsioonimenetluses vastu uusi

tõendeid.

10.3. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtuga selles, et asjaolu, et kostja pakkus

reisijale piletihinna hüvitamist ning asendustransporti, ei välista hüvitisnõude rahuldamist.

Riigikohus on selgitanud, et määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-de a ja c kohaselt tekib reisijal

lennu tühistamise korral õigus nii nõuda piletihinna tagasimaksmist või teekonna muutmist

määruse art 8 alusel kui ka saada hüvitist art 7 alusel. Seda kinnitab Euroopa Kohtu avaldatud

seisukoht, et määruse art 5 lg 1 kohaselt peab lennu tühistamise korral lennuettevõtja

reisijatele pakkuma selles lõikes sätestatud tingimustel esiteks abi määruse art 8 alusel, st

õigust nõuda tagasimakset või teekonna muutmist, teiseks määruse art-s 9 ette nähtud söögi,

majutuse ja telefonikõnede kulude katmist ja kolmandaks kindla suurusega hüvitist selle

määruse art-s 7 ettenähtud reeglite järgi, kui neid ei ole õigel ajal lennu tühistamisest

teavitatud (EKo 12.05.2011, C-294/10, p 23) (vt RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p 13).

10.4. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on antud juhul broneeritud

lennu tühistamise tõttu määruse 261/2004 art 5 lg 1 p c ja art 7 lg 1 p a alusel õigus hüvitisele

summas 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega

menetlusõiguse norme ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuete lahendamisel. Nende

nõuete kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid ka esitanud. Olukorras, kus

maakohus hagi rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud

menetluskulude suurust.

11. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21

nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal

hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

15. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov