2-23-15068/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-15068

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OSAÜHING

MERALEKS

(pankrotis)

pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-23-15068

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) (rg-

kood 10855501; asukoht XXX, 20603 XXX, Ida-

Virumaa; e-post XXX), juhatuse liige R.Y

pankrotihaldur G.N

(JeweLex Advokaadibüroo

Osaühing; asukoht XXX, 41531 Jõhvi; telefon 337 6767,

508 2311; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OSAÜHING MERALEKS (pankrotis, rg-kood 10855501) pankrotimenetlus

pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

Võlausaldaja (registri- või isikukood)

Rahuldamata nõue (€)

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349)

85 218,48

Kokku

85 218,48

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Määrata G.N-i

töötasu suuruseks OSAÜHING MERALEKS (pankrotis)

pankrotimenetluses 886 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 194,92 eurot,

kokku summas 1 080,92 eurot, ja mõista summa välja osaühingule JeweLex

Advokaadibüroo Osaühingule (registrikood 12412334), mille kaudu haldur tegutseb.

4. Anda OSAÜHINGULE MERALEKS (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi

pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92

eurot.

5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur G.N-i pankrotihalduri tasu katteks

riigi vahenditest 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot, JeweLex Advokaadibüroo

Osaühingule (registrikood 12412334) arvelduskonto nr EE782200221056739476.

6. Vabastada pankrotihaldur G.N OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) pankrotihalduri

Tsiviilasi nr 2-23-15068

kohustustest äriühingu äriregistrist kustutamisel.

7. Määrata OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) dokumentide hoidjaks R.Y (isikukood

XXX, elukoht XXX , 20305 XXX, e-post XXX).

8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,

toimetada määrus kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Äriregistril mitte kustutada äriühingut registrist enne haldurilt vastava avalduse saamist.

Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates. Haldur võib esitada määruskaebuse halduri tasu ja kulutuste osas (PankrS § 3 lg 2,

§ 150 lg 5, § 164 lg 1, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 24.10.2023 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse OSAÜHINGU MERALEKS pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas

07.12.2023 määrusega OSAÜHINGU MERALEKS ajutiseks pankrotihalduriks G.N-i .

06.03.2024 määrusega kuulutas kohus välja OSAÜHING MERALEKS pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks G.N. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 järgi

kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 07.05.2024. Pankrotihaldur esitas

04.08.2024 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate

nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks. Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrusega

kinnitati võlausaldajate nimekiri.

08.04.2025

esitas pankrotihaldur G.N kohtule teate pankrotivara ebapiisavusest

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katmiseks PankrS § 158 lg 1 tähenduses ja

PankrS § 158 lg-s 3 ettenähtud aruande.

16.04.2025 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks

hiljemalt 01.05.2025 5000 eurot. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi

nimetatud summat kohtu deposiiti maksnud.

Maksejõuetuse teenistus esitas kohtule 09.06.2025 teate pankrotimenetluse läbiviimisest

loobumise avaliku uurimisena.

PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3)

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,26 eurot.

Suure tõenäosusega on pank debiteerinud selle konto haldamisega seotud kulude katteks.

Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud.

2. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta

2.1. Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest

(PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud

tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

2.2. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

2.3. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole;

2.4. Pankrotimenetluses tehtud väljamaksed 1600 eurot. Pankrotimenetluses on võlausaldaja

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tasunud pankrotimenetluse ja muude kulutuste

2/7

Tsiviilasi nr 2-23-15068

katteks kohtu deposiiti 1600 eurot, millise arvel on välja makstud ajutise halduri tasu ja kulud

1600 eurot.

2.5. Pankrotimenetluses on käesoleval ajal väljamaksmata kulud 2974,97 eurot.

Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositava halduri tasu) kulude suurus PankrS §

146 lg 1 p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 2974,97 eurot, sh:

1. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt tasutud deposiit ajutise

halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot, millise arvel on tasutud osaliselt kohtu poolt välja

mõistetud ajutise halduri tasu ja kulu ning jääk on 0,00 eurot;

2. Ajutise halduri tasu (06.03.2024 kohtumääruse alusel) 294,05 eurot;

3. Pankrotihalduri tasu 886 eurot, lisandub käibemaks 194,92 eurot.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

Pandiesemed pankrotivara koosseisus ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta

Võlgniku juhatuse liige on teatanud, et kassas raha ei ole.

Pankrotivara koosseisus on kogutud andmetel (toodud ka ajutise halduri aruandes ja võlgniku

juhatuse liikme poolt 06.05.2024 allkirjastatud nimekirjas) sisuliselt ainult väheväärtusliku ja

amortiseerunud varana kasutatud külmkapid, külmletid, arvutitehnika, kaal, mobiiltelefon),

millise väärtus pankrotivara seisukohalt (so tuleks kanda ka äraveo ja hoiukulud) on

praktiliselt olematu.

Ülalviidatud andmed on edastatud ka kohtule koos 09.06.2024 pankrotihalduri ettekande

lisana kus võlgniku juhatuse liige ka kinnitas, et vara puudub.

Kinnistusraamatu andmetel kinnistud puuduvad. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei

ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik

osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele

sõidukeid, väikelaevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole.

Muu vara, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu võlgnikul tuvastatud ei ole.

Teistelt isikutelt vara saada ei ole.

6. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel

Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning võlausaldaja(te)

huvidest.

7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud

Võlausaldaja

Nõude suurus EUR

Järk

Jaotis %

Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu

85 218,48

II

100,00

KOKKU väljamaksmata nõudeid 85 218,48 eurot

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada

3/7

Tsiviilasi nr 2-23-15068

Pankrotihaldur saatis 07.03.2025 päringu võlausaldajale Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti

kaudu) võlgniku juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise osas, millisele

võlausaldaja 03.04.2025 vastas, et ei pea mõistlikuks kahju hüvitamise nõude esitamist.

Seega pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid

esitada.

9. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

Pankrotihaldur on maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste suhtes jätkuvalt samal seisukohal

nagu see on väljendatud ajutises menetluses.

Võlgnik on asutatud 25.01.2022 (äriregistri esmakande aeg). Võlgniku tegevusaladeks

(registrikaardile kantud) on alates 2005. aastast olnud „Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes,

kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“ (EMTAK 47111). Võlgniku

tegevuskohana on võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 teatanud xxxxxxxxxx XXXas asuvas

korterelamus tegutsenud väikese toidupoe (fotod lisatud ajutise halduri aruandele). Samuti

teisese tegevuskohana registrijärgse asukoha).

Võlgniku poolt ei ole edastatud ajutisele pankrotihaldurile/pankrotihaldurile perioodi

01.01.2024 kuni 06.03.2024 kohta bilanssi ja kasumiaruannet. Võlgniku poolt 06.05.2024

allkirjastatud 2023. a majandusaasta aruande kohaselt varad puudusid, müügitulu oli 146 093

eurot ja kahjum 269 eurot. Vastavat informatsiooni on ilma raamatupidamise

algdokumentideta (mida võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud) võimatu kontrollida.

Teatmik.ee andmetel oli võlgniku maksustatavaks käibeks 2023. aastal kokku 186 306,03

eurot (sh IV kvartalis 34 408,96 eurot). Vaadates 2023. aasta käibe muutust võrreldes 2022.

aasta käibega (kogumis 155 483,98 eurot) on see suurenenud. Samas on suurenenud pidevalt

ka maksuvõlg. Sisuliselt on võlgniku majandustegevus lõppenud (töötajad puuduvad, haldur

on ka seisukohal, et vara majandustegevuse jätkamiseks puudub). Ettevõtet (vara puudub - kui

mitte käsitleda külmkappe, külmlette, arvutitehnikat, puuduvad töötajad, sihtotstarbelise

majandustegevuse tarbeks vajalikud lepingud) pankrotivara koosseisus ei ole. Samas on

võlgniku juhatuse liige 06.05.2024 allkirjastatud dokumentides (kohtule esitatud halduri poolt

09.06.2024) kinnitanud, et võlgnikul igasugune vara puudub. Tulenevalt käesolevas

menetlusdokumendis toodust ettevõtet tavapärases mõttes pankrotivara kooseisus ei ole.

Võlgnik on tegutsenud vähemalt alates 2020. aastast majandustegevuses viisil, et

maksuvõlgnevus pidevalt suureneb (so maksudeklaratsioonides deklareerib maksukohustust,

kuid jätab maksukohustused täitmata ja suurendab sellest tulenevalt pidevalt maksuvõlga).

Samas ei ole ka haldurile teadaolevalt MTA teinud võlgniku juhatuse liikme suhtes MKS § 96

kohast vastutusotsust (eelduslikult põhjusel, et tal vara puudub).

Olemasoleva informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses (ei ole küll jätkuvalt võimalik andmete

puudulikkuse tõttu kohtkindlalt tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või

rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist), kuid kogutud andmed

viitavad nimetatud põhjusele. Olemasolevate andmete põhjal ei saa täpselt määratleda püsiva

maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades ka MTA korralduste aegu) on see

2020. aasta algus.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

4/7

Tsiviilasi nr 2-23-15068

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab

maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei tasunud selleks antud tähajaks kohtu deposiiti raha

pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse teenistus esitas kohtule 09.06.2025 teate

pankrotimenetluse läbiviimisest loobumisena avaliku uurimisena.

Kohus nõustub pankrotihaldur G.N-iga , et varast ei piisa massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning OSAÜHINGU

MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

välja kuulutamist.

OSAÜHING MERALEKS (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga

(tahtlik maksukohustuse täitmata jätmine).

Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb G.N pärast OSAÜHING MERALEKS (pankrotis)

äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu

katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel

pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles

ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri

tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest,

samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka

arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise

ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

PankrS § 65 lg 5 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1

nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.

Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö

mahule ja vastutusele.

PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks

on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus

pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva

seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur

esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et

on teinud OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis) pankrotimenetluses tööd ca 13,5 tundi

tunnitasuga 66 eurot. Pankrotihaldur on tasu suuruseks märkinud 886 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% 194,92 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole JeweLex Advokaadibüroo

OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

5/7

Tsiviilasi nr 2-23-15068

Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur G.N-i töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud

toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 886 eurot, millele lisandub

käibemaks 22% 194,92 eurot, kokku 1080,92 eurot, ja mõista tasu välja JeweLex

Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri

tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66

eurot tunni kohta. Haldur on töötunni tasuks arvestanud 66 eurot. Halduri tasu ca 13,5

töötunni eest on 886 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades pankrotihalduri taotlust,

pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus

põhjendatuks rahuldada G.N-i taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks ca 13,5

tunni eest 1080,92 eurot, sh käibemaks 194,92 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja

mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel

halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Aastal 2025 oli kuutasu alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning võlgnikule tuleb anda hüvitamiskohustuseta

menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1080,92 eurot, sh

käibemaks 194,92 eurot. Tasu tuleb välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le.

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et

pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse

äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist

kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse

kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana.

Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata OSAÜHINGU MERALEKS (pankrotis)

dokumentide hoidjaks äriühingu juhatuse liige R.Y . Kohus leiab, et pankrotihaldur taotlus

tuleb rahuldada ning ÄRS § 23 lg 4 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku

6/7

Tsiviilasi nr 2-23-15068

dokumentide hoidjaks R.Y (isikukood xxxxxxxxxx, e-post XXX, elukoht XXX , 20305

XXX, e-post XXX).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

7/7