2-25-103305/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-25-103305

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

5915,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: xxx

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ lepingust tulenev võlgnevus summas

5507,33 eurot, millest põhivõlgnevus 3659,48 eurot, intress 1364,51 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 448,34 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot, ning VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3659,48 eurolt alates

05.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 615 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja ja ESTO AS (registrikood: 14180709, krediidiandja) sõlmisid 02.02.2022 tähtajatu

krediidilepingu nr 75561002734, krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud lepingu II

peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 35,4% aastas ehk

0.10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 50,45% aastas.

23.10.2023. a sõlmisid pooled krediidilepingu lisa, millega pooled leppisid kokku

krediidilimiidi suurendamises 3950 euroni. Nimetatud lepingus lepiti kokku esialgses

intressimääras 40,7% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 5,162.81

eurot. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas. Kostja on

saanud perioodil 02.02.2021 - 24.11.2023 krediiti kokku summas 6372,95 eurot, millest

on maha arvestatud väljavõttetasu 28,45 eurot ja kiire väljavõtu tasu 99,50 eurot. Kostja

poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3383,40 eurot, millest on arvestatud

põhiosa katteks 2585,52 eurot, intressi katteks 741,77 eurot, meeldetuletus tasu katteks 15

eurot, kiire väljamakse tasu katteks 39,80 eurot ja kaardimakse tehingutasu katteks 1,31

eurot. Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024, jooksul võlgnetavaid summasid.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse

nõude katteks teostati 04.07.2024, siis oli kostja viivituses täielikult vähemalt kolme,

15.08.2024, 15.09.2024, 15.10.2024, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud

lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles

14.11.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII

alapunkti 4.2 alusel üles. Kostjale edastati 06.12.2024 nõudekiri ja nõude loovutamise

teatis, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest B2 Impact OÜ-le.

Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset

sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek,

finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik märkinud sissetuleku, kuid

krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontol tuvastatud 4 kuu keskmisest

sissetulekust. Tuvastatud on ka Pensionikeskuse sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on

arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Päringud

teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo

krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline.

Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 5507,33 eurot, millest põhivõlgnevus 3659,48 eurot, intress 1364,51

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 448,34 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3659,48 eurolt alates

05.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; riigilõiv 595 eurot ja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.04.25.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 9, 10, dtl 129-145), mille kohaselt

krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset

sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek,

finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud

1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontol tuvastatud 4 kuu

keskmisest sissetulekust summas 1306,70 eurot. Tuvastatud on ka Pensionikeskuse

sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud

100 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidihinnang. Kostja esitatud ja

krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja

on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline

oma kohustusi täitma. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (50,45% ja 49,22%) ning leidis,

et see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ja 31.05.2023 määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Kostja sõlmis 02.02.22

tähtajatu krediidilepingu nr 75561002734, mille krediidi kulukuse määraks on 50,45% ja

23.10.23 krediidilepingu lisa, mille krediidi kulukuse määraks on 49,22%. Seega vastasid

lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (16,95*3=50,85%;

16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 615 eurot

(595+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (615

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik