Legislator Case Law & Legislation
2-24-141099/7 AI generated

2-24-141099/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-141099/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt F.D B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust 1931859549136 Välja mõista kostjalt F.D hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 370 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-24-141099/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt F.D B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust 1931859549136 Välja mõista kostjalt F.D hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 370 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-141099

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.D vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2477,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: Anu Volmer e-post: xxx;

Kostja: F.D , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt F.D B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust 1931859549136

tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 270,61 eurot, viivis 157,38 eurot,

sissenõudmiskulud kokku summas 50 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt F.D hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 370 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb F.D-l tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimub iseteeninduses aadressil hyba.ee, kes

pakub Krediidiandjale Lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi,

mistõttu Klient peab aktsepteerima seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Hinnates kostja

krediidivõimelisust sõlmisid F.D (kostja) ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 25.04.2024

krediidilepingu 1931859549136 krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Leping sh. Euroopa

standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses.

Antud lepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub kindel kuumakse ja

tagasimaksegraafik. Igakuine makse sõltub kostja poolt kasutatavast krediidist ning

tagasimakstud summadest. See tähendab, et maksimaalne intress krediidilimiidi 2000

euro kasutamisel on ca 69,84 eurot (2000 eurot * 0,1164% x 30), millele lisandub krediidi

tagasimakse ca 33,33 eurot (2000/60), seega kokku kuumakse ca 103,17 eurot. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 42,5% aastas, krediidi kulukuse esialgse

määraga 50,65%, krediidi kogukuluga 4173,96 eurot. Kostja arvelduskontole on

28.04.2024 välja makstud krediit summas 2000,00 eurot. Kostja poolt lepingu katteks

tagasimaksed puuduvad. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust,

jäädes viivitusse vähemalt kolme järjestikuse see on 10.06.2024 (tagasimakse 110,18

eurot), 10.07.2024 (tagasimakse 102,03 eurot) ja 10.08.2024 (tagasimakse 103,12

eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu teatas krediidiandaja 10.08.2024 teatisega, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle tasumise osas

muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles

25.08.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning oli viivituses

vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütleski Krediidiandja lepingu üles.

10.08.2024 teatis on kostjale edastatud HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile. Kostjat teavitati tema ja krediidiandja

vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale 01.09.2024 teatega,

edastades teatise HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile.

Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte põhjal. Kostja kohustus enne

lepingu sõlmimist esitama tõesed andmed enda sissetuleku, kohustuste sh.

majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta. Arvestades kostja sissetulekut ja muid

kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

Hageja palub välja mõista kostjalt F.D B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust

1931859549136 tulenev põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 270,61 eurot, viivis 157,38

eurot, sissenõudmiskulud kokku summas 50,00 eurot; menetluskuluna kokku summa

370,00 eurot (koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku

tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot)ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.03.25.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 1-6, dtl 37-55) mille kohaselt võttis esialgne

võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet,

kontrollis avalikke andmebaase (krediidiinfo, krediidiregister, rahvastikuregister,

maksehäirete register) ning kostja laenutaotlust, pangakonto väljavõtet. Krediidiandja on

enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kliendi arvelduskonto väljavõtte alusel (hagi lisa 2).

Krediidiandja tuvastas kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt 1870 eurot kuus,

arvestas igakuisteks majapidamiskuludeks 538,8 eurot (Statistikaametii arvestuslik

elatusmiinimum), ülalpeetava kuluks 55 eurot, finantskohustusteks 589,13 eurot ning

puhvriks 93,5 eurot. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis

analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai

põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Seega leiab kohus, et

hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (50,65%) ning leidis, et see ei

ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 17,36%. Lepingu nr 1931859549136 alusel kostja arvelduskontole

väljamakse tehti 28.04.2024 summas 2000 eurot, mille krediidi kulukuse määraks on

50,65%. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud

keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele

(17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 370 eurot

(350+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik