2-22-14182/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14182

Tsiviilasi

Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S hagi EESTI AUTOSPORDI

LIIDU vastu 13.07.2022 otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot iga apellandi osas

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eesti Kardiliit (registrikood 80106439)

Hageja I.M (isikukood XXX)

Hageja N.S (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

1(10)

Kostja EESTI AUTOSPORDI LIIT (registrikood 80076023),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

vandeadvokaadi abi Aleksander Muru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.09.2024 otsus muutmata ja Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta võrdsetes osades Eesti Kardiliidu, I.M-i ja N.S

kanda.

3. Rahuldada EESTI AUTOSPORDI LIIDU taotlus menetluskulude hüvitamiseks.

Määrata EESTI AUTOSPORDI LIIDU ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks

774 eurot ja mõista see summa välja võrdsetes osades Eesti Kardiliidult, I.M-ilt ja N.S-

ilt .

4. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Kardiliit (hageja I), I.M (hageja II) ja N.S (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid 23.09.2022 Harju

Maakohtule hagi Eesti Autospordi Liidu (kostja) vastu, milles paluvad tuvastada kostja volinike kogu

13.07.2022 otsuse tühisuse või alternatiivselt kohustada kostjat tühistama vaidlusalune otsus.

1.1. Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele:

- hageja I on jätkuvalt suurim kardispordiga tegelev organisatsioon, mis koondab Eesti kardiklubisid ja

tegevsportlasi;

- hageja II on hageja I juhatuse liige ja kahe noore kardisportlase isa, kes on osalenud oma laste

sportimise juures treeneri ja mehaanikuna;

- hageja III on loonud ja juhib spordiklubi TARK Racing ning haldab Käina ja Tabasalu kardiradasid;

- hagejal III on tehtud kardiradadel sportlike ürituste korraldamine äärmiselt keeruliseks;

2(10)

- hageja I korraldas alates 1991. aastast kostja volituse alusel kuni 1. veebruarini 2022 kardispordi

terviklikku juhtimist Eestis;

- kostja otsustas luua enda alluvusse kardikomitee ja hageja I õigused sellele üle anda;

- enne pidasid kostja ja hageja I ka läbirääkimisi;

- kostja volinike kogu määras 13. juuli 2022. a otsusega hagejatele kolme aasta pikkuse autospordis

tegutsemise keelu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt;

- hagejatele määratud võistluskeeld hõlmab lisaks võistlemisele ka võistluste korraldamist ja

registreerimist ja selle tõttu pole hageja I tegevus võimalik;

- hagejad ei ole kostja liikmed.

1.2. Vaidlustatud otsuse põhjendused on otsitud ja ebaolulised ning keelu kohaldamise tegelik põhjus on

kostja volinike ja hageja juhatuse liikmete erimeelsused autospordi, eriti kardispordi juhtimise osas.

Volinike kogu pädevusse ei kuulu kostja põhikirja järgi karistuste määramine. Mitteliikmete karistamise

õigust kostjal ei olnud.

1.3. Kostja otsus on tühine nii formaalsetel kui ka sisulistel põhjustel. Mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) sätted ega kostja põhikiri ei võimalda kostjal karistada isikuid, kes ei ole kostja liikmed.

Spordikeelu kehtestamisega on kostja kasutanud ära oma jõupositsiooni, et vabaneda tülikast

läbirääkimispartnerist. Vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt jätta see rahuldamata.

2.1. Kostja leidis, et mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad nõuda

ühingu juhatus, juhatuse iga liige ja ühingu liikmed. MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahendit

saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud. Kuna hagejad ei ole kostja liikmed, puudub

hagejatel õigus vaidlustada kostja juhtorgani otsuse kehtivust. Seega tuleb hagi jätta läbi

vaatamata.

2.2. Kostja on spordialaliit spordiseaduse (SpS) § 4 p 3 tähenduses ning on Rahvusvahelise

Autoliidu (FIA) liige. Vaidlusalune otsus on tehtud FIA rahvusvahelise spordikoodeksi alusel.

Nimetatud reeglitest tulenevalt tuleb praegune vaidlus lahendada vahekohtus

(apellatsioonikomisjonis). Hagejad on võistlustel osalemisega allutanud end spordikoodeksile.

Karistused määrati hagejatele FIA spordikoodeksi rikkumiste tõttu ja karistuste vaidlustamiseks

oleksid hagejad pidanud pöörduma alaliidu apellatsioonikomisjoni.

Menetluse edasine käik

3. Maakohus selgitas 21.11.2022 määruses hagejatele, et kuivõrd nad ei ole kostja ega kostja

organi liikmed, ei ole neil õigust kostja volinike kogu otsuse kehtivust vaidlustada. Kohus

märkis, et hagejatel võib olla võimalik esitada nõudeid otsuse tagajärgede kõrvaldamiseks.

4. Hagejad esitasid alternatiivse sooritusnõude kohustada kostjat tühistama oma 13.07.2022

otsus. Hagejad jäid selle juurde, et nad on MTÜS § 24 lg 3 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 lg 2 mõttes huvitatud isikud, kellel on õigus vaidlustada nende õigusi piirav

karistusotsus. Hagejate ja kostja vahel puuduvad lepingulised suhted.

5. Maakohus keeldus 19.12.2022 määrusega hagejate esitatud alternatiivse sooritusnõude menetlusse

võtmisest ja jättis tuvastushagi (otsuse tühisuse tuvastamiseks) läbi vaatamata. Maakohtu määruse

põhjenduste kohaselt ei ole hagejad kostja liikmed ja neil puudub õigustatud huvi tugineda vaidlusaluse

3(10)

otsuse tühisusele TsÜS § 38 lg 2 tähenduses. Samuti ei ole hagejatel õigust esitada kostja volinike otsuse

kehtetuks tunnistamise nõuet.

Otsuse kehtetuks tunnistamist saaks nõuda kostja juhatus, juhatuse liige või kostja liige. Lepingule või

muule võlaõiguslikule suhtele tuginedes pole hagejad nõudeid esitanud. Hagejad on eitanud lepinguliste

suhete olemasolu kostjaga ega ole selgitanud muude õigussuhete esinemist poolte vahel. Seega on otsuse

tühisuse tuvastamise nõue perspektiivitu ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

Alternatiivse sooritusnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd hagejatel ei ole õigust

vaidlustada kostja volinike otsuse kehtivust, ei saa neil olla ka õigust esitada otsuse kehtivuse

lõpetamisele suunatud sooritusnõuet. Lisaks ei oleks selline sooritusnõue täidetav.

4(10)

6. Tallinna Ringkonnakohus muutis 09.03.2023 määrusega maakohtu lahendi põhjendusi, kuid

jättis selle resolutsiooni muutmata.

7. Riigikohus tühistas 20.03.2024 määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid ja saatis asja

uueks menetlemiseks maakohtusse. Hagejatel võib olla õiguslik huvi vaidlusaluse otsuse

tühisuse tuvastamiseks juhul, kui see otsus toob neile tegelikult kaasa negatiivseid õiguslikke

tagajärgi. Vaidlustatud otsus võib olla vastuolus konkurentsiseadusega või ka muu kaitsenormiga

ning et sellega on võidud tekitada hagejatele kahju, millisel juhul hagejad võivad nõuda kahju

hüvitamist või kahju tekitava käitumise lõpetamist. Sooritusnõue tuleks esitada täpsemana ning

selleks tuleb täpsustada ja tõendada, milles seisneb hagejatele tekitatud kahju. Samuti peaksid

hagejad tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et sätte eesmärgiks oli kaitsta

kannatanut kahju eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 27.09.2024 otsusega hagiavalduse rahuldamata.

8.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- vaidlusaluse otsusega määrati igale hagejale tähtajaline autospordis tegutsemise keeld;

- iga hageja kohta on otsuses selgitatud karistuse määramise põhjuseid vastava hageja isikliku

tegevuse asjaolude kaudu.

8.2. Tuvastushagi võib esitada juhul, kui hagejal on selle vastu õiguslik huvi (TsÜS § 38 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes). Riigikohus andis põhjalikud

selgitused võimalike faktiliste asjaolude kohta, mille esinemise korral võiks nimetatud huvi

olemasolu käesolevas tsiviilasjas jaatada. Maakohus andis hagejatele võimaluse hagi aluse

täiendamiseks ja nõuete muutmiseseks, kuid hagejad jäid varasemas menetluses esitatu juurde.

Hagejad pole esitanud kontrollitava täpsusega faktiväiteid neile vaidlusaluse otsusega

põhjustatud negatiivsete tagajärgede esinemise kohta. Väited ühe hageja sportliku tegevuse

takistamisest, teise hageja laste põhjendamatutest kannatustest ja kolmanda hageja tegutsemise

muutmisest äärmiselt keeruliseks, on kontrollimatuseni ebamäärased ega täida Riigikohtu poolt

antud juhiseid õigusliku huvi olemasolu sisustamiseks. Kostja võttis juba esimeses vastuses

hagile omaks, et vaidlusaluse otsusega on keelatud hagejate tegevus mistahes autospordiklubis

ning kardiradadel mootorispordi ürituste korraldamisel. Neid vaidlusväliseid asjaolusid ei

pidanud Riigikohus ilmselt piisavaks tuvastushuvi jaatamiseks. Tuvastushuvi puudumine on

iseenesest piisav hagide rahuldamata jätmiseks.

8.3. Kui siiski jaatada õigustatud huvi olemasolu tuvastusnõude esitamiseks, pole hagejad

esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada vaidlustatud otsuse tühisust. Juriidilise isiku

organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2, mittetulundusühingutele

kohalduva samasisulise erinormina veel MTÜS § 241 lg-s 1. Viidatud eelduste esinemise

asjaolusid pole hagejad kohtu ette toonud.

5(10)

8.4. Kaevatav otsus ei ole meelevaldne, seda on üksikasjalikult põhjendatud. Esitatud on

faktiväited iga hageja poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste kohta, millest on järeldatud

autospordi spordialaliidu reeglite rikkumist ja kohaldatud nimetatud reeglites ettenähtud

karistusi. Hagejad ei ole vaidlustanud otsuse põhjenduste faktilist õigsust, vaid on pidanud neid

põhjendusi ebaoluliseks menetlusosaliste vaheliste muude vaidluste taustal. Hagejate poolt

esitatust ei järeldu, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, mis

on esitatud hagi aluseks. Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, et vaidlustatud otsus on

põhjendamatu.

8.5. Hagejate väited kostja põhikirja rikkumise kohta on tähendusetud – vaidlusaluse otsuse

vastuolu kostja põhikirjaga saaks olla otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus (MTÜS

§ 24 lg 1). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus hagejatel puudub (sama paragrahvi lg 3).

8.6. Olukorras, kus pole võimalik järeldada vaidlusaluse otsuse õigusvastasust, ei saa kostjat

kohustada seda otsust muutma. Riigikohtu poolt hagejatele selgitatud tõendamiskoormist

sooritusnõude esitamiseks (Riigikohtu otsuse p 28) ei ole hagejad täitnud.

8.7. Maakohtu menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda. TsMS § 175 lg 1 alusel on kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks maa-,

ringkonna- ja Riigikohtus 2986 euro ulatuses ja see tuleb kostjatelt välja mõista võrdsetes

osades. Kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

9. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.

9.1. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis

tõi kaasa väära lahendi. Maakohus eiras Riigikohtu suuniseid siinses asjas. Riigikohus seadis

tuvastushuvi olemasolu ainsaks tingimuseks, et karistusotsus toob tegelikult hagejatele kaasa

(negatiivseid) õiguslikke tagajärgi autospordis majandus- või kutsetegevuse teostamisel.

9.2. Hagejad ei pidanud põhistama kaevatavas otsuses toodud spordireeglite rikkumiste

põhjenduste faktilist ebaõigsust. Negatiivsete õiguslike tagajärgede hindamisel tuleb hinnata seda,

kuidas kostja otsus takistab hagejate tegutsemist autospordis.

Riigikohtu suuniste kohaselt võib kostja kui spordialaliidu otsus, mis kehtestab autospordis

tegutsemise keelu, olla tühine vastuolu tõttu KonkS-ga ning neid asjaolusid enam tõendama ei pea,

sest spordialaliidul on monopoolne või sellesarnane seisund, mis võimaldab tal sisuliselt otsustada

selle üle, kes ja millistel tingimustel võib mingis eluvaldkonnas tegutseda ning tulenevalt

põhiseaduse §-st 19 ja §-st 15 peab isikul, kellel on piiratud vastavas valdkonnas (käesoleval juhul

autospordis) tegutseda, olema võimalus saada sellise piirangu vastu kohtulikku kaitset. Kostja kui

spordialaliit on ettevõtja KonkS § 2 tähenduses.

Selleks, et määratleda kostja ettevõtjana piisab Riigikohtu määruse kohaselt sellest, kui hagejad

tegutsevad autospordis majandus- ja kutsetegevuse raames. Kui nad konkureerivad kostjaga, siis

tuleb ka kostja lugeda ettevõtjaks. Hagejate tegelemine autospordiga majandus- ja kutsetegevuse

raames nähtub asja materjalidest.

6(10)

Riigikohtu juhiste ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kostja võimu teostus turgu valitsevat

seisundit kuritarvitav KonkS § 16 ning Euroopa Liidu (ELTL) toimimise lepingu art 102 mõttes.

Nende kaitsenormide eesmärgiks on kaitsta hagejaid kostja poolt nende majandus- ja

kutsetegevusele seatud keelu eest. Hagejad asuvad konkurentsireeglite kaitsealas. Spordis

tegutsemise absoluutne keeld piirab hagejate tegevust kaubaturul ning seega on karistusotsus

vastuolus eelviidatud kaitsenormidega ja tühine.

9.3. Maakohus pidi pelgalt kontrollima hagejate esitatud väiteid autospordis tegutsemise keelust

tulenevate piirangute kohta ning sisuliselt hindama, kas kostja poolt rakendatud keeld piiras

hagejate turule pääsu (autospordis tegutsemist). Riigikohus ei seadnud mingeid kõrgendatud

kriteeriume või nõudeid faktilistele asjaoludele ega viidanud täiendavate faktiliste asjaolude

esitamise vajadusele. Ei ole kuidagi usutav, et autospordis tegutsemise keeld ei tooks autospordis

tegutsevate isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi.

Praegusel juhul on olemas selge negatiivne tagajärg igale hagejale, milleks on neile rakendatud

keeld tegutseda kolme aasta jooksul autospordis nii Eestis kui rahvusvaheliselt. See tagajärg ei ole

pooltel vaidluse all, mida maakohus ka õigesti tuvastas, märkides ära kostja omaksvõtu antud

küsimuses. Täpsemalt piirab kaevatav otsus hagejate tegevust autospordis ehk hagejate majandus-

ja kutsetegevust järgnevalt:

- hagejal I võistluste korraldamist ning nendega seotud sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute

sõlmimist;

- hagejal II tegutsemist treeneri ja mehhaanikuna ning alaealise lapse esindajana;

- hagejal III esindada spordiklubi registreerija ja treenerina võistlustel.

9.4. Apellantidele jääb arusaamatuks, mida täiendavalt oleksid nad veel pidanud maakohtule

näitama. Maakohut näis häirivat, et hagejad ei esitanud kahju hüvitamise nõuet, kuid hagejad ei

soovinud seda teha. Lisaks nähtub otsusest kohtu tarbetu soov asuda väidetava spordireeglite

rikkumise tõttu määratud karistusotsuse kõiki sisulisi põhjendusi läbi vaagima.

Hagejatel ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik kostja poolt väidetud spordireeglite rikkumist toime

panna. Mitte ükski hagejatest ei osalenud kostja karistusotsusega seotud võistlusel. Isikut ei saa

karistada alaliidu reeglite rikkumise eest, mis talle ei kohaldu.

Karistamiseks peab olema selge ja kontrollitav õiguslik alus, ainult nii saab isik oma õigusi

tulemuslikult kaitsta. Puudub vajadus hinnata kostja tehtud karistusotsuses nimetatud karistamise

aluste täidetust, kuivõrd nendest alustest johtuvad kohustused ei olnud hagejatele siduvad. Kui

tegeliku mõjuga karistus määratakse mittekohalduvate normide alusel, siis selline teguviis on

heade kommete vastane (MTÜS § 241 lg 1) ja karistuse mõju tuleb kohtu kaudu kaotada.

9.5. Hagejad vaidlustasid karistusotsuse siiski ka sisulisest küljest, kui kohus oleks pidanud leidma,

et kostjal oli siiski distsiplinaarvõimu teostamise õigus nende üle, kuna otsus on ebaõiglane ja see

oli täiendav hagi esitamise põhjus. Hagejad ei ole rikkunud mitte ühtegi reeglit, normi ega tava.

Kardispordist täielikult välja lülitamine tõi igale hagejale kaasa tegeliku mõju, nii nagu eelpool

kirjeldatud. Kahjustada sai nii hagejate majandustegevus, vaba eneseteostuse õigus (sh hagejate II

ja III kutsetegevus) kui karistatute hea nimi.

Kostja on jätkanud kuritarvitusi ning konkurentsi kahjustamist. Kostja otsusel on hagejatele jätkuv

negatiivne mõju ning on oodata, et see ei lõpe ka pärast karistusotsuse tähtaja lõppu. Kostja on

7(10)

kardispordiga seonduva majandustegevuse juba korraldanud hagejaid välistavalt ning neid otsuseid

ei oleks võimalik koheselt ümber teha isegi siis, kui kostja selleks valmis oleks.

Ebaõige kohtulahendi kujunemisel mängis rolli, et sama kohtunik oli varem eitanud hagejate

õigust kohtu poole pöörduda antud küsimuses. Inimlikult on mõistetav kohtuniku vastumeelsus

oma suhtumist mingisse küsimusse muuta. Maakohtu otsus on pealiskaudne. Nii on hagejate

nimetatud vale nimega I.M N.S. Sisse toodud MH nimi, kellel puudub seos praeguse asjaga.

Vastus apellatsioonkaebusele

10. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

12. Põhjendamatu on hagejate väide, et maakohus eiras Riigikohtu suuniseid siinses asjas.

12.1. Hagejad leiavad iseenesest õigesti, et Riigikohus seadis tuvastushuvi olemasolu

tingimuseks, et karistusotsus toob tegelikult hagejatele kaasa (negatiivseid) õiguslikke tagajärgi

autospordis majandus- või kutsetegevuse teostamisel. Samas märkis Riigikohus seda, et kui

hagejad tuginevad sellele, et nad ei saa kostja otsuse tõttu autospordis tegutseda, kuid sooviks

seda teha, tuleb kohtutel hagejate väiteid sisuliselt kontrollida ja hinnata, kas need toovad kaasa

kostja otsuse tühisuse.

12.2. Poolte vaidlus taandus asja uuel arutamisel seega küsimusele, kas hagejate väidete sisulisel

kontrollimisel ja hindamisel saab jõuda järeldusele, et kostja otsus mõjutab tegelikult hagejate

õiguslikku positsiooni või toob neile kaasa õiguslikke tagajärgi – kas kostjad konkureerivad

hagejaga sarnase tegevusega tulu saamise eesmärgil ja kas kostja otsus takistab neid autospordis

kui nende majandus- ja kutsetegevuses osalemist.

13. Hageja väidete sisuline hindamine tähendab seda, et kohus hindab enne järelduste tegemist ja

nõude rahuldamise otsustamist poolte esitatud asjaolusid ja seda, kas need on tõendatud (TsMS §

438 lg 1).

13.1. Hagejad tõid maakohtus esile järgmised asjaolud, mille juurde nad jäid ka peale Riigikohtu

otsust:

- hageja I on jätkuvalt suurim kardispordiga tegelev organisatsioon Eestis, koondades valdava

enamuse Eesti kardiklubidest ja tegevsportlastest;

- hageja II on kahe noore kardisportlase isa, kes on vahetult osalenud enda laste sportimise juures

treeneri ja mehaanikuna;

- hageja III on loonud ja ta juhib ühe suurema sportlaste arvuga spordiklubi TARK Racing,

samuti haldab hageja III Käina ja Tabasalu kardiradasid.

13.2. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejate väited on sedavõrd üldised, et nende alusel ei ole

võimalik nende tuvastushuvi välja selgitada. Liaks on kostja on menetluses kinnitanud, et ta ei

võta neid hagejate väiteid omaks (kostja 26.10.2022 menetlusdokumendi p 8, dtl 40).

8(10)

13.3. Riigikohus ei pidanud lahendis andma suuniseid selle kohta, et hagejatel oleks vaja esitada

täiendavaid faktilisi asjaolusid. Riigikohtu lahendist pidid hagejad aru saama, et nad peavad

tooma esile (oma väiteid täpsustama) ja tõendama järgmised asjaolud:

- kostja on autospordis turgu valitsev ettevõte;

- hagejate tegevus autospordis on nende majandus- ja kutsetegevus;

- kuidas konkreetselt on kostja tegevus takistanud nende majandus- ja kutsetegevust (nt

konkreetsed võistlused, millest hagejad on tahtnud osa võtta, aga ei ole saanud kostja otsuse

tõttu).

13.4. Hagejad on õigesti märkinud, et hinnata tuleb seda, kuidas kostja otsus takistas hagejate

tegutsemist autospordis. Hagejate menetluses esitatud väidete alusel ei ole võimalik seda teha.

13.5. Ekslik on hagejate seisukoht, et asjas ei ole vaja tõendada seda, et kostjal on monopoolne

või sellesarnane seisund. Riigikohus ei ole nimetatud asjaolu tuvastanud ja on kasutanud otsuse

p-des 17 ja 18 väljendit „võib olla“ nii ettevõtja kui turgu valitseva ettevõtja kontekstis.

13.6. Kuna hagejad ei ole nõude rahuldamise eeldusena tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid esile

toonud ega tõendanud, pole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas otsus on KonkS § 16 ja

ELTL art 102 mõttes turgu valitsevat seisundit kuritarvitav ja keelatud. Seetõttu ei oma tähtsust

ka apellatsioonimenetluses toodud väited kostja jätkuvatest kuritarvitustest.

14. Maakohus ei ole heitnud hagejatele ette spordireeglite rikkumise põhjenduste faktilise

ebaõigsuse põhjendamata jätmist ega otsuse sisuliste põhjenduste läbi vaagimata jätmist.

Seetõttu ei hinda ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastavasisulisi väiteid. Maakohus ei ole

hagejatele ette heitnud kahju hüvitamise nõude esitamata jätmist. Niisugust järeldust maakohtu

otsusest teha ei saa.

15. Kolleegium mõistab maakohtu otsust (selle p 11) viisil, et maakohus on kontrollinud ka seda,

kas hagejate tuvastushuvi hüpoteetilisel eeldamisel võiks hagi asjaolude põhjal teha järelduse, et

täidetud on mõni TsÜS § 38 lg-s 2 või MTÜS § 241 lg-s 1 märgitud eeldustest.

15.1. Eelnimetatud normide kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

15.2. Hagejate arvates on otsus heade kommete vastane ja põhjendamatu. Tegemist on

järeldustega, mille aluseks olevad asjaolud on jätnud hagejad asjaoludega sisustamata. Asjas ei

oma tähendust, milliste normide alusel hagejatele karistus määrati, mistõttu ei saa otsus olla

seetõttu vastuolus heade kommetega, et hagejate suhtes mingid normid ei kohaldunud.

16. Esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolud, mille kohaselt piirab kaevatav otsus

hagejal I võistluste korraldamist ning nendega seotud sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute

sõlmimist, hagejal III aga esindada spordiklubi registreerija ja treenerina võistlustel, jätab

ringkonnakohus tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel).

17. Kuna maakohus on lahendanud asja Riigikohtu suuniste järgi, ei ole põhjendatud hagejate

etteheited kohtuniku vastumeelsuse osas teha endisest lahendist erinev otsus. Madalama astme

kohtute kohtunikud on professionaalid, kes lahendavad asja vastavalt kõrgema kohtu suunistele.

Vastupidisel pole ka mõtet, sest otsus kuuluks uuesti tühistamisele.

9(10)

18. Kohtuniku eksimine N.S nimega on kahetsusväärne, aga ei muuda otsust ebaõigeks, sest

otsusest on arusaadav, keda kohus silmas pidas. Samuti ei muuda otsust ebaõigeks kohtu

sedastus, et vaidlusalune otsus on tehtud ka MH kohta.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Riigikohtu ja apellatsiooniastme

menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1).

20. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174

lg 1 alusel).

20.1. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub välja mõista menetluskulu ilma käibemaksuta.

Taotluse kohaselt on esindajad osutanud õigusteenust 4,4 h. Advokaat A. Muru on esindanud

kostjat tunnihinnaga 180 eurot ja vandeadvokaat P. Keres tunnihinnaga 220 eurot, kokku 752

euro ulatuses (käibemaksuta). Lisaks on ühe toimingu (menetluskulude taotluse koostamine)

teinud büroo töötaja E. Press tunnihinnaga 60 eurot.

20.2. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastamisega

seonduvad menetlustoimingud 3,4 h, töö seoses kompromissiga 0,4 h ja menetluskulude taotluse

koostamine 0,6 h. Lisaks taotles kostja 06.06.2025 hüvitist seoses hagejate menetluskulude

taotlusele vastuväite esitamisega, mille koostamiseks kulus esindajal 0,3 h. Kokku on

menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg 4,7 h.

20.3. Hagejad vastuväiteid kostja menetluskulude taotlusele ei esitanud.

20.4. Arvestades hagejate apellatsioonkaebuse ja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, on

kostja toimingud põhjendatud ja kostja õiguste kaitseks vajalikud, neile kulunud aeg 4,7 h on

mõistlik ja põhjendatud. Kahe esindaja kasutamine ei ole siinses asjas põhjendatud, kuid

menetlustoimingule kulunud aeg ei oleks ka ühe esindaja korral ülemäärane. Toimikust ei nähtu

kompromissiläbirääkimiste pidamist, kuid hagejad ei ole seda eitanud. Arvestades asja

materjalide väikest mahtu ja asja keskmist keerukust peab ringkonnakohus põhjendatud

tunnitasuks siinses asjas 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitatavaks tuleb lugeda ka büroo

madalama tunnihinnaga töötaja tehtud toiming 0,6 h ulatuses. Töötaja on esindajaid abistanud

vajalikus toimingus ja kokkuvõttes kulusid vähendanud (RKTKo 17.04.2024, 2-17-124505, p

16). Seega määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

apellatsioonimenetluses ((180 × 4,1) + (60 × 0,6)) = 774 eurot (käibemaksuta) ning mõistab selle

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).

21. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)