3-25-592/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-592

Määruse kuupäev

11.06.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

PRM Agri OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34933

osaliseks tühistamiseks, 07.02.2024. a vaideotsuse nr 12-

1/25/132-2 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti kohustamiseks toetustaotluse osas uue

otsuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – PRM Agri OÜ, esindaja vandeadvokaat Siim

Maripuu

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-592 menetlus.

2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot

pärast määruse jõustumist Advokaadibüroo TRINITI

OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 AS-s SEB

Pank.

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametilt PRM Agri OÜ kasuks välja menetluskulud 1800

eurot.

4. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil

kanda kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulud

Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr

EE781010220192873229 AS-s SEB Pank ning märkida

maksekorralduse selgitusse käesoleva haldusasja number.

5. Jätta PRM Agri OÜ taotlus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ametilt menetluskulude hüvitamisega

viivitamise eest edasiulatuva viivise väljamõistmiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

3-25-592

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on PRM Agri OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 10.12.2024. a otsuse nr 12-1/24/34933 osaliseks tühistamiseks,

07.02.2024. a vaideotsuse nr 12-1/25/132-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks

toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks.

2. PRIA esitas 17.04.2025 kohtule seisukoha, milles märgib, et vaidlusalune PRIA

10.12.2024. a otsus on kehtetuks tunnistatud ja PRIA on selle asemel andnud uue haldusakti,

s.o 21.03.2025. a otsuse nr 12-1/25/881, millega rahuldas kaebaja 2024. aastal taotletud noore

põllumajandustootja toetuse taotluse. PRIA leiab, et esineb alus asjas menetluse lõpetamiseks.

Seoses kaebaja menetluskuludega märgib PRIA, et kuna haldusmenetluse seadus ei näe ette

võimalust vaidemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, siis tuleks menetluse lõpetamisel

mitte jätta vastustaja kanda kaebaja poolt vaidemenetluses kantud õigusabikulusid.

Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult

halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud

õigusabikulusid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-60-13 ja otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18).

Kaebaja edasiulatuva viivise nõue menetluskuludelt on täiesti põhjendamatu. Viivist ja

intressi ei nõuta riigiasutuselt (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS) § 126 lg 3).

3. Kaebaja märkis 25.04.2025. a seisukohas kohtule, et nõustub asjas menetluse

lõpetamisega. Kaebaja märgib, et vaidlustatud PRIA otsuse kehtetuks tunnistamine tulenes

kohtule esitatud kaebusest. Kaebaja palub PRIA-lt välja mõista menetluskulud 1820 eurot

ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaebaja ei nõustu PRIA väitega, et

ELÜPS § 126 lg 3 alusel ei või riigiasutuselt viivist või intressi käesolevas vaidluses nõuda.

4. Vastustaja esitas 29.04.2025. a seisukoha kaebaja menetluskulude osas, milles leiab, et

kaebaja menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured. Vastustaja palub temalt

väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada kohtu kaalutlusel mõistliku suuruseni

ning jätta edasiulatuva viivise nõue kohaldamata. Vastustaja arvates on vajalikud ja

põhjendatud kulud mõistlikus suuruses kulud, mis on tehtud seoses kohtule kaebuse

esitamisega. Tegemist ei ole olnud mahuka ega aeganõudva tõendite kogumist ja analüüsimist

vajava vaidlusega, vaid õigusvaidlusega määruse nr 71 § 8 tõlgendamise üle. Kuna kaebaja ei

olnud haldusmenetluses nõus menetluskulude vähendamisega, siis kompromissi ei sõlmitud.

Kompromissi sõlmimine muus osas ei olnud vajalik, sest PRIA andis 05.03.2025 kaebajale

teada, et kaebaja suhtes tehtud otsust ja vaideotsust muudetakse. Seega ei olnud kaebajal

vajadust tingimata pärast seda kohtusse kaebust esitada. Kõigil sarnases olukorras olevatel

taotlejatel muudeti vastustaja initsiatiivil otsuseid, sõltumata sellest, kas nad olid vaide või

kaebuse esitanud või mitte. Vastustajale on mõistmatu kaebaja lepingulise esindaja nõue

kohustada PRIA-t kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole, kuigi

asja juurde esitatud arve on koostatud kaebajale, st PRM Agri OÜ-le, kellel oli

advokaadibüroole arve tasumise kohustus 14.04.2025. Kuna kaebaja on tasunud

õigusabiteenuse eest advokaadibüroole, siis peaks PRIA hüvitama kohtu poolt

väljamõistetavad menetluskulud kaebajale, mitte advokaadibüroole. Vastustaja ei mõista

kaebaja lepingulise esindaja selgitust, milles ta märgib, et kaebaja on käibemaksukohuslane,

mistõttu on kõik summad esitatud ilma käibemaksuta. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja

edasiulatuva viivise nõue menetluskuludelt on täiesti põhjendamatu ja alusetu.

3-25-592

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (HKMS § 152 lg 2).

6. Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel. Kaebaja vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on tunnistatud PRIA 12.03.2025. a

otsusega kehtetuks. Kaebaja avaldas 25.04.2025. a seisukohas nõustumust menetluse

lõpetamiseks. Seega lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. See tähendab, et

halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud

kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse

lõpetamise kohta.

8. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2).

9. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5

p 4 ja lg 8). Kuna kaebaja on enda 25.04.2025. a avalduses palunud kanda kõik tema kasuks

välja mõistetavad menetluskulud avalduses märgitud Advokaadibüroo TRINITI OÜ

arveldusarvele, tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib ka riigilõivu tagastamist

just 25.04.2025. a avalduses märgitud arveldusarvele. Tulenevalt HKMS § 104 lg 8 viiendast

lausest võib kohus tagastada riigilõivu menetlusosalise korraldusel ka muule isikule.

10. Ülejäänud menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt

kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kantud kaebaja menetluskulud tuleb kanda

vastustajal. Kuigi vastustaja kinnitusel andis ta 05.03.2025 kaebajale teada, et tema suhtes

tehtud otsust ja vaideotsust muudetakse, ning vastustaja hinnangul ei olnud kaebajal seetõttu

vajadust tingimata pärast seda kohtusse kaebust esitada, ei välista see siiski kaebaja

menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Asja materjalidest nähtub, et pärast PRIA

07.02.2025. a vaideotsuse tegemist esitas kaebaja esindaja 12.02.2025 järjekorras teise

päringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (digitaalse toimiku leht (dtl) 150),

paludes ministeeriumilt täiendavat seisukohta. Kaebaja esindaja saadetud päring ei

puudutanud küll konkreetselt ja nimeliselt kaebaja kohta tehtud PRIA otsust ja vaideotsust,

kuid käsitles siiski olukorda, milles kaebaja oli. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vastas kaebaja esindaja 12.02.2025. a päringule 28.02.2025. a kirjaga ning kaebaja esindaja

pöördus 03.03.2025 PRIA poole ettepanekuga lahendada vaidlus kohtuväliselt (e-kiri dtl 155–

156). Arvestades, et PRIA 10.12.2024. a otsusele ja 07.02.2025. a vaideotsusele kaebuse

esitamise tähtaeg lõppes 10.03.2025, ei saa kohtu hinnangul kaebajale ette heita kohtule

10.03.2025 kaebuse esitamist ka olukorras, kus 05.03.2025 oli PRIA väidetavalt teavitanud

teda otsuse ja vaideotsuse muutmise kavatsusest. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud pelgalt

PRIA teavituse pinnalt olla täiesti kindel tulevase PRIA otsuse sisus, ning olukorras, kus enne

kaebetähtaja lõppu ei olnud PRIA lubatud otsust teinud, oli kaebuse tähtaegselt kohtule

esitamine põhjendatud ja mõistetav. PRIA tunnistas 10.12.2024. a otsuse ja 07.02.2025. a

vaideotsuse kehtetuks 12.03.2025, s.o 2 päeva pärast kaebuse esitamist. Eelnevalt toodud

asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et PRIA poolt käesolevas asjas vaidlustatud otsuse

3-25-592

ja vaideotsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebaja esindaja tegevusest kaebuse

ettevalmistamisel ja koostamisel ning menetluskulud tuleb kanda vastustajal.

11. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud

õigusabikulusid kokku summas 1800 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja

kohaselt on õigusteenuse osutamine seisnenud kokkuvõtlikult järgnevas: 12.02.2025

ministeeriumile täiendava päringu tegemine (54 min), 28.02.2025 ministeeriumi vastusele

hinnangu andmine (30 min), 03.03.2025 PRIA-le e-kirja koostamine (24 min), 05.03.2025

kaebuse koostamine (4 h 24 min), 10.03.2025 kaebuse täiendamine ja esitamine (2 h 24 min),

12.03.2025 PRIA-le avalduse esitamine (12 min), 12.03.2025 täiendavale vaideotsusele

hinnangu andmine (18 min) ja 21.04.2025 menetluskulude nimekirja ja kohtule seisukoha

koostamine (36 min). Kokku on kaebajale õigusabiteenust osutatud 9 tunni ja 42 minuti

ulatuses. Veel nähtub Advokaadibüroo TRINITI OÜ 31.03.2025. a arvest nr 20250729 (dtl

308) ning kaebaja esindaja selgitustest, et kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga

185,57 eurot + käibemaks (koondtasu 2196 euro (sh käibemaks) eest). Kuivõrd kaebaja on

märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane, on põhjendatud mõista kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu 11.05.2022. a otsus nr 3-20-663, p 23).

12. Kohus leiab, et nii õigusabiteenusele kulutatud aeg kui ka õigusabiteenuse tunnihind on

esindaja tehtud toiminguid ja vaidluse sisu arvestades vajalik ja põhjendatud (vrd nt

Riigikohtu 29.01.2024. a määrus asjas nr 2-21-9796, p-d 18–19; vt ka Riigikohtu 18.05.2009.

a määrus asjas nr 3-3-1-26-09, kus oli samuti tegemist advokaadi koondtasuga ja menetluse

lõpetamisega vahetult pärast kaebuse esitamist). Menetluskulude nimekirjas on kajastatud

üksnes pärast vaideotsuse tegemist kaebuse ettevalmistamises ja koostamises seisnevaid ning

menetlusega seotud hilisemaid toiminguid, mitte haldusmenetluses tehtud toiminguid, mille

hüvitamine ei oleks põhjendatud. Seega puuduvad alused vastustajalt väljamõistetavate

menetluskulude suuruse vähendamiseks.

13. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja

õigusabikulud 1800 eurot.

14. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub õigus täpsustada seda,

millisele arveldusarvele ta menetluskulude hüvitise kandmist soovib. Menetlusseadustik seda

õigust ei välista. Seda ka juhul, kui kaebaja ja tema lepingulise esindaja vahelisest

kokkuleppest või muust põhjusest tulenevalt soovib kaebaja hüvitise kandmist teda esindanud

advokaadibüroo arvelduskontole.

15. HKMS ei sätesta alust väljamõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivise väljamõistmiseks ega viita

vastavas osas tsiviilkohtumenetluse seadustikule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4;

vt ka Riigikohtu 15.02.2021. a otsus asjas nr 3-18-2294, p 27; 06.06.2019. a otsus asjas nr 3-

17-842, p 37). Seega jääb kaebaja taotlus väljamõistetavatelt menetluskuludelt lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise väljamõistmiseks

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)