4-25-1801/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-1801

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2025. a Paide, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-1801 (2630,25,001729)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

D.E Tigase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti

politseijaoskonna

patrullitalituse

III

patrulligrupi

patrullpolitseinik Fred Kaselt 05.05.2025.a kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2630,25,001729

D.E , isikukood XXX; elukoht: x x, x x x x

x; e-post x

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747; e-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 2, VTMS § 2, § 120, § 132-135,

kohus otsustas:

1. Jätta D.E Tigase kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III

patrulligrupi patrullpolitseinik Fred Kaselt poolt 05.05.2025.a koostatud kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 2630,25,001729 muutmata.

3. VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 384

euro, tasumine 8 (kaheksas) osas, kohustades D.E Tigast tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 48 (nelikümmend kaheksa)

eurot.

4. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor

pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank,

. Kui nõude

viitenumber 10220192825442

tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahatrahv on täies ulatuses tasutud kohtuotsuse

jõustumisele järgneva kaheksanda kuu 15. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

1 (6)

4-25-1801

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal

kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik

Antud väärteoasjas on koostatud 02.05.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001729 selle kohta, et

D.E 02.05.2025 kell 16:07 x x, Järva maakonnas, x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega 121

km/h± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 27 km/h. Antud teoga rikkus D.E Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse

otsusega on määratud kohtuvälise menetleja poolt D.E Tigasele nimetatud väärteo toimepanemise

eest LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot.

Kaebuse sisu

Antud olukord tekkis möödasõitu tehes. Eesolev sõiduk sõitis aeglasemalt, kui lubatud piirkiirus.

Möödasõidul kiirendas D.E lubatust rohkem, kuna talle tundus, et vastutulev auto on juba liialt

lähedale jõudnud ning seab ohtu kõik liikmed antud olukorras. Kaebaja ületas kiirust vaid antud

olukorras möödasõitu tehes ning tunnistab, et oleks pidanud olukorda paremini ja teadlikumalt

hindama. On alati olnud eeskujulik autojuht, ei oma ühtegi rikkumist ning kahetseb, et selline

rikkumine juhtus. R. Tigasel on kodus x x, x teenib x ja kaebaja viibib ise x. Kaebaja soov on kõiki

asjaolusid arvesse võttes talle vastu tulla ning trahvisummat vähendada.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse sisu ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused

kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

D.E palub oma kaebuses kohtule, et vähendataks trahvisummat.

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. 800 eurot) või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja leiab, et varasemalt karistamata isikut on õige karistada rahatrahviga. Kui

kaebajal oleks olnud varasemaid liiklusrikkumisi, siis suure tõenäosusega oleks isikule koostatud

kiirmenetluse otsuse asemel väärteoprotokoll, et kaaluda isiku karistamist kas põhi- või lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega.

Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest

näidust. R. Tigase rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest väiksem.

Kohtuväline menetleja määras R. Tigasele ka keskmisest väiksema karistuse.

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et D.E tegi kiirust ületades möödasõitu kahest eesliikuvast

sõidukist. Oma kaebuses märkis D.E , et eesolev sõiduk sõitis aeglasemalt kui lubatud kiirus ning

et vastu tuli auto, mis jõudis liialt lähedale. Seega nähtub kaebusest, et D.E pani ohtliku

möödasõiduga ohtu mitte üksnes ennast vaid ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

LS § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada

suurimat lubatud kiirust. Seega on ilmselge, et lubatud on sõidukit juhtida suurimast lubatud kiirusest

väiksema kiirusega, kuid mitte suurema kiirusega nagu seda tegi kaebaja.

2 (6)

4-25-1801

Liiklusseaduses ei ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta möödasõidul. Möödasõit ei ole

liikluses kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest sõidukist siiski mööda sõita, siis

tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud sõidukiirust).

Kõnealune väärtegu on toime pandud elusfääris, kus tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et

tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Asulavälisel teel suurel kiirusel möödasõitu sooritades võivad

ohuolukorrad tekkida silmapilkselt ning toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete

tagajärgedega.

Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on R. Tigase poolt toime pandud,

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti mahub R. Tigasele

määratud rahatrahv etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. D.E Tigasele oli juba

varasemast teada tema perekondlik ning varaline seis, kuid sellest hoolimata ei jätnud D.E

kõnealust ohtlikku liiklusrikkumist toime panemata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud

väärteomenetlusõigust ja palub austatud kohtul jätta D.E Tigase kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning

kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus

ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste

tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

2. Antud väärteoasjas on koostatud 02.05.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001729 selle kohta, et

D.E 02.05.2025 kell 16:07 xvallas, Järva maakonnas, x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega

121 km/h± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 27 km/h. Antud teoga rikkus D.E LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega

toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsusega on määratud

kohtuvälise menetleja poolt D.E Tigasele nimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv

48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot.

3. Menetlusaluse isik oma kiirmenetluse otsuses antud ütlustes 02.05.2025 (vt väärteotoimiku lk 8-9)

kiiruse ületamist kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades lisaks, et sõitis autoga x

lubatust kiiremini, sest üritas möödasõitu teha aeglasemast sõidukist.

4. Vaidlust ei ole seega faktis, et D.E juhtis 02. mail 2025 kella 16:07 paiku x vallas, Järva

maakonnas, x x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli

90 km/h. Seda asjaolu kinnitavad R. Tigase antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, R. Tigase juhitud

sõiduk ületas kiirust. Sedagi asjaolu kinnitavad R. Tigase antud ütlused, aga ka salvestis

LE0991_250502_160717_074111.ASF, millega on asendantud kiirusemõõturi kasutamise protokoll,

mõõdetud seadmega LE0991, mõõtis V. Mõttus.

5. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev

mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud

mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded

3 (6)

4-25-1801

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi

Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui

mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg,

koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib

see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks

olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile

nõuetele.

6. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva.

Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 02.05.2025.a kella 16.07 ajal. Samuti, et teelõigul sooritab

kahest teisest sõidukist möödasõitu mootorsõiduk. Salvestisel on näha, et kohe möödasõidu alguses on

möödasõitu tegeva mootorsõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdetud 121 km/h. Mõõtmist

teostanud politseinikule lähenedes hakkab vastutuleva sõiduki sõidukiirus koheselt vähenema, väheneb

esmalt 112 km/h, seejärel 108 km/h, ning langeb ümberreastumise hetkeks 103 km/h. Salvestise lõpu

osas on tuvastatav, et sõiduk, mille kiirust mõõdeti on universaalkerega tumedat värvi x

registreerimismärgiga x.

7. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et D.E juhtis 02. mail 2025 kella 16:07 paiku x

vallas, x maakonnas, x x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud

kiirus oli 90 km/h kiirusega 121 km/h +- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem

kui 27 km/h. Järelikult on D.E Tigase tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud

väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine 27 kilomeetrit tunnis.

8. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on väärteo

subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et D.E

on pannud väärteod toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui

ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik D.E on oma süüd tunnistanud. Ta on põhjendanud

enda käitumist kiiruse ületamisel selliselt, et: „Sõitis autoga x lubatust kiiremini, sest üritas möödasõitu

teha aeglasemast sõidukist“. Siinjuures ei pea kohus usutavaks kaebuses toodud R. Tigase täiendavat

väidet, nagu ületanuks ta fikseeritud määras kiirust põhjendusel, et vastu tuli sõiduk, mis tingis

vajaduse möödasõit kiiresti lõpetada. Seda põhjusel, et salvestise põhjal on tuvastatav, et R. Tigase

kiirus oli suurem just möödasõitu alustades. Edasiselt ja ilmselt silmates politseid, asus D.E aga

sõiduki kiirust järjest vähendama ja lõpetas möödasõidu juba pea 20 km/h väiksema kiirusega. Toodu

näitab, et möödasõidu manööver ei tinginud vajadust kiirenda sõiduk 121 km/h +- 4 km/h, kuna D.E

sai enamiku möödasõidust sooritada sootuks väiksema kiirusega. Tähtsust omab ka, et D.E

on ise välja toonud, et soovis mööduda sõidukist, mis liikus alla piirkiiruse. Sellest omakorda

saab järeldada, et D.E oleks saanud möödasõidu sooritada ka lubatud piirikiirust sisuliselt

ületamata. Seega D.E sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas sellele vaatama kiirust

ületada. Arvestades lisaks süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 27 km/h ei

saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat

sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik ka kehtivatest

eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk

4 (6)

4-25-1801

menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse

esitaja oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise.

9. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevalt on kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule

ette heidetud õige normi rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et

väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku

käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega

puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (VTMS §

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest

nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

patrullitalituse III patrulligrupi patrullpolitseinik Fred Kaselt, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega

asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust

koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

10. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot. LS

§ 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest

kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas

ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise

alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja

menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga,

mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate

mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut

õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav

asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.

Seega R. Tigase süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

12. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04,

3-1-1-99-06 p 15.1).

13. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

5 (6)

4-25-1801

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt

saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas

asjas on karistusraam kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Samuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 3 kuuks. Karistuse

mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride

ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest

sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades

sellega, et isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ei ole, saab pidada igati kohaseks.

Kohtuväline menetleja on karistanud R. Tigast keskmisest määrast veidi allapoole jääva rahatrahviga -

48 trahviühikut. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk

numbrilisest näidust. R. Tigase rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest

väiksem. Seega on kohtuväline menetleja määranud kohaselt R. Tigasele ka keskmisest väiksema

karistuse. R. Rigase kaebuses esitatud kahetsusega kui puhtsüdamliku kahetsusega karistust kergendava

asjaolu mõttes kohus aga ei arvesta, sest nagu ülalpool välja toodud, vassib D.E kohtu hinnangul

kaebuses kiiruse ületamise vajadust põhjendades (vt käesoleva otsuse p 8). Toimunus oma rolli

kaalukuse vähendamine seab antud juhul kahtluse alla kahetsuse siiruse, kuna menetlusaluse isiku

omaksvõetav teoebaõigus erineb olulisel määral tegelikult tuvastatust. Sellest omakorda saab järeldada,

et kohtule kaebuses esitatud põhjendus kiiruse ületamise kohta ja ka kahetsus on ajendatud üksnes

soovist saada väiksemas määras karistus. Karistus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid seega kohus

ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on keskmisest määrast veidi allapoole määratud karistus – 48

trahviühikut - seega sobiv ja ei ületa R. Tigase süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et

menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 384 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta

muutmata. Lähtudes kaebuses esitatud andmeid R. Tigasel x x ning pere sissetuleku piiratuse kohta,

peab kohus põhjendatuks VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata

rahatrahvi, s.o 384 euro, tasumine 8 osas, kohustades D.E Tigast tasuma alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15.-ndaks kuupäevaks 48 eurot.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda

kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral

süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik

6 (6)