4-25-1801/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 384
Legislator headnote
AI generated4-25-1801/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 384
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-25-1801
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2025. a Paide, kirjalikus menetluses
Väärteoasja number
4-25-1801 (2630,25,001729)
Kohtunik
Tambet Grauberg
Väärteoasi
Kaebuse esitaja
Kohtuväline menetleja
D.E Tigase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti
politseijaoskonna
patrullitalituse
III
patrulligrupi
patrullpolitseinik Fred Kaselt 05.05.2025.a kiirmenetluse
otsusele väärteoasjas nr 2630,25,001729
D.E , isikukood XXX; elukoht: x x, x x x x
x; e-post x
Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747; e-post:
ppa@politsei.ee
RESOLUTSIOON
Juhindudes LS § 227 lg 2, VTMS § 2, § 120, § 132-135,
kohus otsustas:
1. Jätta D.E Tigase kaebus rahuldamata.
2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III
patrulligrupi patrullpolitseinik Fred Kaselt poolt 05.05.2025.a koostatud kiirmenetluse
otsus väärteoasjas nr 2630,25,001729 muutmata.
3. VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 384
euro, tasumine 8 (kaheksas) osas, kohustades D.E Tigast tasuma alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 48 (nelikümmend kaheksa)
eurot.
4. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB
Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor
pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank,
. Kui nõude
viitenumber 10220192825442
tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas
loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahatrahv on täies ulatuses tasutud kohtuotsuse
jõustumisele järgneva kaheksanda kuu 15. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel
rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
5. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.
Edasikaebamise kord
VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta
sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa
1 (6)
4-25-1801
kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30
päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal
kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.
Asjaolud ja menetluskäik
Antud väärteoasjas on koostatud 02.05.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001729 selle kohta, et
D.E 02.05.2025 kell 16:07 x x, Järva maakonnas, x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega 121
km/h± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte
vähem kui 27 km/h. Antud teoga rikkus D.E Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1
nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse
otsusega on määratud kohtuvälise menetleja poolt D.E Tigasele nimetatud väärteo toimepanemise
eest LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot.
Kaebuse sisu
Antud olukord tekkis möödasõitu tehes. Eesolev sõiduk sõitis aeglasemalt, kui lubatud piirkiirus.
Möödasõidul kiirendas D.E lubatust rohkem, kuna talle tundus, et vastutulev auto on juba liialt
lähedale jõudnud ning seab ohtu kõik liikmed antud olukorras. Kaebaja ületas kiirust vaid antud
olukorras möödasõitu tehes ning tunnistab, et oleks pidanud olukorda paremini ja teadlikumalt
hindama. On alati olnud eeskujulik autojuht, ei oma ühtegi rikkumist ning kahetseb, et selline
rikkumine juhtus. R. Tigasel on kodus x x, x teenib x ja kaebaja viibib ise x. Kaebaja soov on kõiki
asjaolusid arvesse võttes talle vastu tulla ning trahvisummat vähendada.
Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse sisu ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused
kaebuse rahuldamiseks puuduvad.
D.E palub oma kaebuses kohtule, et vähendataks trahvisummat.
LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise
eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o. 800 eurot) või sõiduki
juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki
juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.
Kohtuväline menetleja leiab, et varasemalt karistamata isikut on õige karistada rahatrahviga. Kui
kaebajal oleks olnud varasemaid liiklusrikkumisi, siis suure tõenäosusega oleks isikule koostatud
kiirmenetluse otsuse asemel väärteoprotokoll, et kaaluda isiku karistamist kas põhi- või lisakaristusena
juhtimisõiguse äravõtmisega.
Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest
näidust. R. Tigase rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest väiksem.
Kohtuväline menetleja määras R. Tigasele ka keskmisest väiksema karistuse.
Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et D.E tegi kiirust ületades möödasõitu kahest eesliikuvast
sõidukist. Oma kaebuses märkis D.E , et eesolev sõiduk sõitis aeglasemalt kui lubatud kiirus ning
et vastu tuli auto, mis jõudis liialt lähedale. Seega nähtub kaebusest, et D.E pani ohtliku
möödasõiduga ohtu mitte üksnes ennast vaid ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.
LS § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada
suurimat lubatud kiirust. Seega on ilmselge, et lubatud on sõidukit juhtida suurimast lubatud kiirusest
väiksema kiirusega, kuid mitte suurema kiirusega nagu seda tegi kaebaja.
2 (6)
4-25-1801
Liiklusseaduses ei ole toodud erandit kiiruse ületamise lubatavuse kohta möödasõidul. Möödasõit ei ole
liikluses kohustuslik manööver, kuid kui sõiduki juht otsustab teisest sõidukist siiski mööda sõita, siis
tuleb rangelt järgida kõiki liiklusreegleid (sh ka suurimat lubatud sõidukiirust).
Kõnealune väärtegu on toime pandud elusfääris, kus tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et
tagada enda ja kaasliiklejate turvalisus. Asulavälisel teel suurel kiirusel möödasõitu sooritades võivad
ohuolukorrad tekkida silmapilkselt ning toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete
tagajärgedega.
Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on R. Tigase poolt toime pandud,
tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti mahub R. Tigasele
määratud rahatrahv etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. D.E Tigasele oli juba
varasemast teada tema perekondlik ning varaline seis, kuid sellest hoolimata ei jätnud D.E
kõnealust ohtlikku liiklusrikkumist toime panemata.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud
väärteomenetlusõigust ja palub austatud kohtul jätta D.E Tigase kaebus rahuldamata ja kohtuvälise
menetleja otsus muutmata.
Pärnu Maakohtu seisukoht
1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning
kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.
Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,
sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud
faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud
küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus
ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste
tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.
2. Antud väärteoasjas on koostatud 02.05.2025 kiirmenetluse otsus nr 2630,25,001729 selle kohta, et
D.E 02.05.2025 kell 16:07 xvallas, Järva maakonnas, x x km juhtis mootorsõidukit kiirusega
121 km/h± 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust
mitte vähem kui 27 km/h. Antud teoga rikkus D.E LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega
toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsusega on määratud
kohtuvälise menetleja poolt D.E Tigasele nimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv
48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot.
3. Menetlusaluse isik oma kiirmenetluse otsuses antud ütlustes 02.05.2025 (vt väärteotoimiku lk 8-9)
kiiruse ületamist kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades lisaks, et sõitis autoga x
lubatust kiiremini, sest üritas möödasõitu teha aeglasemast sõidukist.
4. Vaidlust ei ole seega faktis, et D.E juhtis 02. mail 2025 kella 16:07 paiku x vallas, Järva
maakonnas, x x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli
90 km/h. Seda asjaolu kinnitavad R. Tigase antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, R. Tigase juhitud
sõiduk ületas kiirust. Sedagi asjaolu kinnitavad R. Tigase antud ütlused, aga ka salvestis
LE0991_250502_160717_074111.ASF, millega on asendantud kiirusemõõturi kasutamise protokoll,
mõõdetud seadmega LE0991, mõõtis V. Mõttus.
5. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud pädev
mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades taadeldud
mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded
3 (6)
4-25-1801
kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded
kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi
Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui
mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või
videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg,
koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib
see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos
väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks
olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile
nõuetele.
6. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgneva.
Salvestiselt on näha, et rikkumine leiab aset 02.05.2025.a kella 16.07 ajal. Samuti, et teelõigul sooritab
kahest teisest sõidukist möödasõitu mootorsõiduk. Salvestisel on näha, et kohe möödasõidu alguses on
möödasõitu tegeva mootorsõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks mõõdetud 121 km/h. Mõõtmist
teostanud politseinikule lähenedes hakkab vastutuleva sõiduki sõidukiirus koheselt vähenema, väheneb
esmalt 112 km/h, seejärel 108 km/h, ning langeb ümberreastumise hetkeks 103 km/h. Salvestise lõpu
osas on tuvastatav, et sõiduk, mille kiirust mõõdeti on universaalkerega tumedat värvi x
registreerimismärgiga x.
7. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et D.E juhtis 02. mail 2025 kella 16:07 paiku x
vallas, x maakonnas, x x km mootorsõidukit x registreerimismärgiga x teelõigul, kus suurim lubatud
kiirus oli 90 km/h kiirusega 121 km/h +- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem
kui 27 km/h. Järelikult on D.E Tigase tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud
väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse
ületamine 27 kilomeetrit tunnis.
8. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on väärteo
subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus leiab, et D.E
on pannud väärteod toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui
ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt
peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik D.E on oma süüd tunnistanud. Ta on põhjendanud
enda käitumist kiiruse ületamisel selliselt, et: „Sõitis autoga x lubatust kiiremini, sest üritas möödasõitu
teha aeglasemast sõidukist“. Siinjuures ei pea kohus usutavaks kaebuses toodud R. Tigase täiendavat
väidet, nagu ületanuks ta fikseeritud määras kiirust põhjendusel, et vastu tuli sõiduk, mis tingis
vajaduse möödasõit kiiresti lõpetada. Seda põhjusel, et salvestise põhjal on tuvastatav, et R. Tigase
kiirus oli suurem just möödasõitu alustades. Edasiselt ja ilmselt silmates politseid, asus D.E aga
sõiduki kiirust järjest vähendama ja lõpetas möödasõidu juba pea 20 km/h väiksema kiirusega. Toodu
näitab, et möödasõidu manööver ei tinginud vajadust kiirenda sõiduk 121 km/h +- 4 km/h, kuna D.E
sai enamiku möödasõidust sooritada sootuks väiksema kiirusega. Tähtsust omab ka, et D.E
on ise välja toonud, et soovis mööduda sõidukist, mis liikus alla piirkiiruse. Sellest omakorda
saab järeldada, et D.E oleks saanud möödasõidu sooritada ka lubatud piirikiirust sisuliselt
ületamata. Seega D.E sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas sellele vaatama kiirust
ületada. Arvestades lisaks süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 27 km/h ei
saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat
sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik ka kehtivatest
eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Ehk
4 (6)
4-25-1801
menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab järeldada, et kaebuse
esitaja oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava
asjaolu teostamise.
9. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies
ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks
olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevalt on kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule
ette heidetud õige normi rikkumist, samuti on õige väärteokvalifikatsioon. Kohus leiab, et
väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku
käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona (VTMS § 133 p 4). Seega
puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1
mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (VTMS §
133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest
nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna
patrullitalituse III patrulligrupi patrullpolitseinik Fred Kaselt, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega
asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust
koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks
kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata
väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
10. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 48 trahviühiku ulatuses, so 384 eurot. LS
§ 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest
21–40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega
kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest
kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävas
ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise
alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus
väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja
menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga,
mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate
mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.
11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja
isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses
sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,
rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut
õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo
toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav
asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.
Seega R. Tigase süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
12. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid
inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse
eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada
edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04,
3-1-1-99-06 p 15.1).
13. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta
5 (6)
4-25-1801
lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse
süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad
ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse
määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt
saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest
tulenevalt.
14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas
asjas on karistusraam kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
Samuti näeb seadus ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 3 kuuks. Karistuse
mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride
ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest
sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida arvestades
sellega, et isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ei ole, saab pidada igati kohaseks.
Kohtuväline menetleja on karistanud R. Tigast keskmisest määrast veidi allapoole jääva rahatrahviga -
48 trahviühikut. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk
numbrilisest näidust. R. Tigase rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes keskmisest
väiksem. Seega on kohtuväline menetleja määranud kohaselt R. Tigasele ka keskmisest väiksema
karistuse. R. Rigase kaebuses esitatud kahetsusega kui puhtsüdamliku kahetsusega karistust kergendava
asjaolu mõttes kohus aga ei arvesta, sest nagu ülalpool välja toodud, vassib D.E kohtu hinnangul
kaebuses kiiruse ületamise vajadust põhjendades (vt käesoleva otsuse p 8). Toimunus oma rolli
kaalukuse vähendamine seab antud juhul kahtluse alla kahetsuse siiruse, kuna menetlusaluse isiku
omaksvõetav teoebaõigus erineb olulisel määral tegelikult tuvastatust. Sellest omakorda saab järeldada,
et kohtule kaebuses esitatud põhjendus kiiruse ületamise kohta ja ka kahetsus on ajendatud üksnes
soovist saada väiksemas määras karistus. Karistus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid seega kohus
ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on keskmisest määrast veidi allapoole määratud karistus – 48
trahviühikut - seega sobiv ja ei ületa R. Tigase süü raskust. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et
menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 384 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta
muutmata. Lähtudes kaebuses esitatud andmeid R. Tigasel x x ning pere sissetuleku piiratuse kohta,
peab kohus põhjendatuks VTMS § 134 lg 1, § 111 p 5 ning KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata
rahatrahvi, s.o 384 euro, tasumine 8 osas, kohustades D.E Tigast tasuma alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15.-ndaks kuupäevaks 48 eurot.
Menetluskulud
VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda
kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral
süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tambet Grauberg
Kohtunik
6 (6)