2-24-14266/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14266

Tsiviilasi

R. R. hagiavaldus S.-M. R. vastu väljamõistetud

elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: R. R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja: S.-M. R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja S.

K. Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.05.2025 istungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, R. R. (isikukood XXX) ja kostja, S.-M. R. (isikukood XXX) vahel

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Muuta Harju Maakohtu 13.05.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-

134421 määratud igakuise elatise tasumise kohustuse suurust selliselt, et R. R.

(isikukood XXX) kohustub tasuma S.-M. R.le (isikukood XXX) igakuist elatist

fikseeritud summana 200 eurot kuus alates 01.07.2025 kuni S.-M. R. täisealiseks

saamiseni (XXX).

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-24-14266

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 20.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise vähendamise

nõudes. 19.06.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX määrati kindlaks lapsega

suhtlemise kord. Elatise vähendamise aluseks on asjaolu, et käesoleval ajal käib laps lasteaias

ning seega viibib laps hageja juures kohtumääruse kohaselt ühes kuus keskmiselt 9 ööpäeva,

kui lisada arvutusse ka jõulud- ja aastavahetus, suvepuhkus ja isadepäev. Hagiavalduse

kohaselt palub hageja muuta Harju Maakohtu 13.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-

134421 väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis

alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kohtule kuni 31.03.2025 119,50 eurot (baassumma)

kuus ja alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni (XXX). Määrata kohtuotsusega,

et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil lisades baassummale PKS § 101 lg-s 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool

kostja seaduslikule esindajale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101

lg 5) ja vähendada elatise summat proportsionaalselt hagejaga veedetava aja võrra (käesoleval

ajal 9 ööpäeva kuus; PKS § 101 lg 6).

2. Menetluse käigus on pooled jõudnud kompromissini. Pooled esitasid 10.06.2025 kohtule

poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss

kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

5. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke

tagajärgi.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

2 (3)

2-24-14266

ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei

leppinud, poolte endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)