2-24-15403/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-15403

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15403

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.D vastu põhivõla,

intressi, haldustasu, viivise ja sissenõudmiskulu

väljamõistmiseks

Hagihind

9726,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema, Ahto Järvela

ja Pavel Butsenko

Kostja: E.D (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E.D vastu osaliselt.

2. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg summas 2268,76 eurot.

3. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed kokku summas 2377,45 eurot alates maksepäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Tasumise tähtaeg

Tasumisele

kuuluv põhivõlg

15.06.2025

67.35

15.07.2025

69.66

15.08.2025

69.58

15.09.2025

70.71

15.10.2025

72.96

15.11.2025

73.05

15.12.2025

75.26

15.01.2026

75.46

15.02.2026

76.69

15.03.2026

80.66

15.04.2026

79.25

15.05.2026

81.36

15.06.2026

81.86

15.07.2026

83.93

2-24-15403

15.08.2026

84.56

15.09.2026

85.94

15.10.2026

87.94

15.11.2026

88.77

15.12.2026

90.72

15.01.2027

91.69

15.02.2027

93.18

15.03.2027

95.80

15.04.2027

96.26

15.05.2027

98.09

15.06.2027

99.42

15.07.2027

101.20

15.08.2027

102.69

15.09.2027

103.41

4. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 2268,76 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

5. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja

mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta hagi suuremas ulatuses põhivõla, intressi, viivise, haldustasu ja

sissenõudmiskulude nõuetes rahuldamata.

7. Jätta poolte menetluskulud 51% ulatuses E.D kanda ja 49% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

8. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 647,70

eurot.

9. Mõista välja E.D-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 647,70 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

10. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, E.D-le, kätte

avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.10.2024 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr

2-24-15403 hagiavalduse E.D (kostja) vastu, mida täpsustas 03.12.2024. Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja kasuks põhivõla 3814,02 eurot, intressi 239,98 eurot, haldustasu 11,60 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 873,36 eurot ja viivise põhivõlalt

3814,02 eurolt 18,9% aastas alates 11.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub

hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 514,45 eurot, tulevikus

2-24-15403

sissenõutavaks muutuva põhivõla vastavalt esitatud maksegraafikule ja seadusjärgse viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 08.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr

L89009735889, mille alusel sai kostja laenu summas 4000 eurot. Lepingu kohaselt oli

intressimäär 18,9% aastas, krediidi kulukuse määr 23,29% ja lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus.

Kostja jäi viivitusse 15.04.2023–15.07.2023 osamaksetega, mistõttu saatis Inbank AS kostjale

05.07.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

ning ütles seejärel lepingu 25.07.2023 üles. Inbank AS loovutas nõude hagejale 31.07.2023.

Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 01.08.2023, 24.08.2023 ja 07.09.2023 ning

kandis muid makseviivitusest tekkinud kulusid. Kostja tasus lepingu kehtivuse perioodil

tagasimakseid kokku summas 659,62 eurot. Hageja hinnangul järgis Inbank AS vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Inbank AS tegi enne laenulepingu sõlmimist päringud

Maksehäireregistrisse ja Maksu- ja Tolliametile. Kostjal puudusid maksehäired ning tema

keskmine kuu sissetulek oli 1147,72 eurot. Kostja deklareeris oma igakuisteks sissetulekuteks

1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 400 eurot, millest Inbank AS ka lähtus. Kostjalt

pangakonto väljavõtet ei küsitud.

2. Hageja esitas 02.12.2024 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-128461 hagiavalduse kostja

vastu, kus palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 2778,42 eurot, intressi 223,06 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 323,34 eurot ja

viivise põhivõlalt 2778,42 eurolt 22,9% aastas alates 03.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS ja kostja 13.06.2022 laenulepingu nr L423361,

mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 22,9%,

krediidi kulukuse määr 28,03%, lepingu sõlmimise tasu 100 eurot ja igakuine haldustasu 1,50

eurot. Kostja jäi viivitusse 10.02.2024–10.04.2024 maksetega, mistõttu andis Coop Pank AS

kostjale 30.04.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu 30.05.2024 üles.

Coop Pank AS loovutas nõude hagejale 31.05.2024. Hageja saatis kostjale tasulisi

meeldetuletuskirju 04.06.2024, 12.06.2024 ja 26.06.2024 ning kandis muid makseviivitusest

tekkinud kulusid. Kostja tasus lepingu kehtivuse perioodil tagasimakseid kokku summas 3694,17

eurot. Hageja hinnangul järgis Coop Pank AS vastutustundliku laenamise põhimõtet. Coop Pank

AS tegi enne laenulepingu sõlmimist päringud Maksehäireregistrisse ja Maksu- ja Tolliametile.

Kostjal puudusid maksehäired ning tema keskmine kuu sissetulek oli 1267 eurot. Kostja

deklareeris oma igakuisteks sissetulekuteks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 150 eurot,

millest Coop Pank AS ka lähtus. Kostjalt pangakonto väljavõtet ei küsitud.

3. Kohus võttis hagid 03.12.2024 määrustega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama. Kohus liitis 03.12.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-128461 esitatud hagi ühte

menetlusse tsiviilasjas nr 2-24-15403 esitatud hagiga. Liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-24-

15403.

4. Kostjale toimetati hagiavaldused koos kirjaliku vastuse nõude määrustega kätte avalikult

19.03.2025 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldustele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.04.2025. Kostja hagidele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi E.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

osaliselt rahuldamata.

6. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

2-24-15403

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja laenulepingu nr L89009735889 (dtl 13–

18) ning Coop Pank AS ja kostja laenulepingu nr L423361 (dtl 90–105).

Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud

välja, et nii Inbank AS kui ka Coop Pank AS kontrollisid kostja maksevõimelisust enne iga

lepingu sõlmimist, kontrollides, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired ning tehes kostja

sissetulekute kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Inbank AS tegi kindlaks, et kostja

sissetulek enne lepingu nr L89009735889 sõlmimist oli 1147,72 eurot igas kuus (dtl 36) ning

2-24-15403

Coop Pank AS tegi kindlaks, et enne lepingu nr L423361 sõlmimist oli kostja viimase kolme kuu

keskmine sissetulek 1267 eurot (dtl 111). Samas nähtub hageja esitatud tõenditest, et

Penisonikeskuse andmetel oli kostja 11 kuu keskmine sissetulek aga 868,19 eurot ja Coop Pank

AS tuvastas, et kostja 12 kuu keskmine sissetulek oli 1073 eurot (dtl 111). Inbank AS ega Coop

Pank AS ei kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, et teha kindlaks kostja igakuiseid

kohustusi ja majapidamiskulude suurust, vaid lähtusid kostja avaldatud igakuistest kohustustest

400 eurot ja 150 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Inbank AS ja Coop Pank AS

oleksid piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet, kuivõrd maksevõime kontrollimiseks tuleb

eelkõige kontrollida kostja pangakonto väljavõtet. Hageja avaldatu kohaselt ei ole krediidiandjad

arvestanud maksevõime hindamisel, millised on kostja on igakuised majapidamiskulud, st kulud

eluasemele, toidule ning transpordile. Samuti ei ole krediidiandjad teinud kindlaks, millised on

kostja igakuised muud kohustused, sh varasemad laenukohustused ning kas kostja avaldatu on

õige. Seega ei ole kohtu hinnangul Inbank AS ja Coop Pank AS järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

8. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhivõla osas) ja seadusjärgse intressi ning viivise osas.

8.1. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Hagiavalduse kohaselt anti kostjale lepingu nr L423361 alusel laenu 5000 eurot ning kostja on

tasunud laenu katteks 3694,17 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 1305,83 eurot.

Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev oli 10.06.2025, seega on kogu põhivõlg muutunud

sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1305,83 eurot.

Hagiavalduse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89009735889 alusel laenu 4000 eurot ning kostja

on tasunud laenu katteks 659,62 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele 3340,38 eurot.

Lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist kehtiv, sest

kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuleb

kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingust nr

L89009735889 tulenev põhivõlg summas 962,93 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg summas 2377,45 eurot järgneva maksegraafiku alusel:

Tasumise tähtaeg

Põhiosa jääk

Tasumisele kuuluv

põhivõla osamakse

15.06.2025

2377.45

67.35

15.07.2025

2310.10

69.66

15.08.2025

2240.44

69.58

15.09.2025

2170.86

70.71

15.10.2025

2100.15

72.96

15.11.2025

2027.19

73.05

15.12.2025

1954.14

75.26

15.01.2026

1878.88

75.46

15.02.2026

1803.42

76.69

2-24-15403

15.03.2026

1726.73

80.66

15.04.2026

1646.07

79.25

15.05.2026

1566.82

81.36

15.06.2026

1485.46

81.86

15.07.2026

1403.60

83.93

15.08.2026

1319.67

84.56

15.09.2026

1235.11

85.94

15.10.2026

1149.17

87.94

15.11.2026

1061.23

88.77

15.12.2026

972.46

90.72

15.01.2027

881.74

91.69

15.02.2027

790.05

93.18

15.03.2027

696.87

95.80

15.04.2027

601.07

96.26

15.05.2027

504.81

98.09

15.06.2027

406.72

99.42

15.07.2027

307.30

101.20

15.08.2027

206.10

102.69

15.09.2027

103.41

103.41

8.2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2268,76 eurolt (1305,83 + 962,93)

alates kohtuotsuse tegemise ajast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

9. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla 2268,76 eurot, viivise põhivõlalt 2268,76 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõla summas 2377,45 eurot vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis

märgitud maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata

osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhivõla, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude

nõude osas, jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

2-24-15403

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu, haldustasu ja sissenõutavaks

muutunud viivist, kokku summas 8369,78 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt

lepingujärgses määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas

9187,74 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga (sh

arvestades tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga) 4646,21 eurot. Seega rahuldab kohus

hageja nõude 51% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 51% ulatuses kostja kanda ning 49%

ulatuses hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

12. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

12.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

770 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 1085 eurot, sh

tsiviilasjas nr 2-24-128461 tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas

115,69 eurot, hagiavalduse esitamisel summas 374,31 eurot ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi

esitamisel 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määrast rohkem.

Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud on riigilõiv summas 770 eurot ning kohus selgitab, et

hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv summas 315 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel

tagasi taotleda.

12.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20

eurot ja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 1183 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu

arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on

tekkinud järgnevalt:

-

hagiavalduste koostamine – 6 tundi, summas 1014 eurot;

-

hageja 02.06.2025 vastuse koostamine – 0,5 tundi, summas 84,50 eurot;

-

hageja 04.06.2025 vastuse koostamine – 0,5 tundi, summas 84,50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest tasu summas 20 eurot on

põhjendatud ja vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite

kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks mõlema nõude vormistamisele saab lugeda 1,5 tundi, st kokku 3 tundi, 02.06.2025 ja

04.06.2025 vastuse koostamisele 1 tundi, kõik kokku 4 tundi.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 4 töötunni eest kokku 480

eurot (ilma käibemaksuta).

12.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 51% ulatuses, s.o

2-24-15403

summas 647,70 eurot (770+20+480 * 51%) kostjalt hageja kasuks välja.

12.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

13. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik

elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte

toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik