2-24-145980/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

11. juuni 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-145980;

B2 Impact OÜ hagi N.C. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 2921,65 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood

11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Marie Tsine (XXX)

Kostja

N.C. (isikukood XXX; aadress XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista N.C.-lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus

528,72 eurot ja viivis 23,64 eurot.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 28.10.2022 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c

(edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval

edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti

aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos

Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN

koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 28.10.2022

Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti

kokku summas 3355 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti

E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 40,4785% aastas

ehk 0,1109% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse

määraks 48,90% aastas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes,

kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast,

mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 48,90% (16,30% x 3). Lepingu eritingimuste

punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3657,78 eurot. Lepingu eritingimuste

punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 40,4785% aastas ehk 0,1109%

päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 2826,28

eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1043,63 eurot, kulude katteks 109 eurot ja intressi

katteks 1745,65 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, maikuu osamakse summas 123,76 eurot, maksetähtaeg

05.06.2024, juunikuu osamakse summas 119,85 eurot; maksetähtaeg 05.07.2024, juulikuu

osamakse summas 128,04 eurot, maksetähtaeg 05.09.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu

lõpetamisest kostja konto kaudu. Käesoleva hagi esitamise seisuga ei ole hagejal võimalik

krediidiandja süsteemiprobleemide tõttu esitada lepingu ülesütlemise teatist. Kostjale

edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga

kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei

tasunud lõppeski leping 03.09.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva

võlgnevuse. Kostjat teavitati 07.10.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele

võlausaldajale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus

2921,65 eurot, millest põhivõlgnevus 2311,37 eurot, intress 230,07 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 345,21 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Poolte menetluskulud jätta täies

ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 385 eurot ja menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 euro. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

2. Kostja oma seisukohas leiab, et kostjalt ei küsitud enne krediidi andmist piisavalt andmeid

ning kostja sissetulek oli laenulepingu sõlmimise hetkel alla elatusmiinimumi. Kostja leiab, et

laenu andmisel on rikutud VTL põhimõttest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei ole

(piisavalt või üldse mitte) veendunud kostja krediidivõimelisuses enne krediidi andmist.

Kostja leiab, et juhul kui kohus tunnistab krediidiandjapoolset VTL rikkumist, siis kohustada

hagejat nõue ümber arvestama vastavalt VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatule ja see kostjale teatavaks

teha. Lisaks palub kostja oma keerulise finantsolukorra tõttu tasuda võlgnevus maksegraafiku

alusel osamaksetena (maksimaalne võimalik kuumakse summa on 100 eurot). Jätta

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda juhul, kui krediidiandja rikkus VTL põhimõtet.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2921,65 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tähtajatu

krediidilepingu (viitenumber 4208028, dtl 35-48), mille on kostja perioodil 28.10.2022–

22.08.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 3355 eurot (dtl 60-61) ja kostja on

tagasimakseid teinud kokku 2826,28 eurot (dtl 165). Leping on üles öeldud 03.09.2024 (dtl

60-61), nõue on loovutatud hagejale.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 3.09.2024. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud

laenu summas 3355 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid 2826,28 eurot.

Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise

täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §

108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja kontrollis

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja poolt krediidiandja

iseteenistussüsteemis täidetud taotlusel märkis kostja järgnevad andmed: regulaarsed

sissetulekud: kliendi esitatud info: 520 eurot. Väljaminekud: igakuised kulutused 200 eurot.

Ülalpeetavad: 0. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi SEB Pank AS konto

väljavõtte alusel. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal

ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud

kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema

võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu

sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (dtl 73-127).

10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

11. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks on sotsiaaltoetus 41,68

eurot ja töövõimetuspension 469,03 eurot. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja

sooritatud maksed Monefit Estonia OÜ-le ja Credit24-le. Samuti väljavõttes nähtuvad

arusaamatud rahaallikad (sularaha sissemaksed, mittemidagiütleva selgitusega makseid).

12. Kohtunõudele vastates leidis hageja, et kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet jääb hageja kostja esindaja esitatud

ümberarvestuse juurde, mille kohaselt ümberarvestatud nõue on 955,59 eurot.

13. Kostja leiab, et juhul kui kohus tunnistab krediidiandjapoolset VTL rikkumist, siis

kohustada hagejat nõue ümber arvestama vastavalt VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatule ja see

kostjale teatavaks teha.

14. Hageja leidis, et ei ole võimalik esitada ümberarvestust, kuna vaidlusalusel lepingul

puudus maksegraafik ja tagasimakse summa oli muutumises vastavalt kostja krediidikonto

kasutamisele. Kohus on andnud pooltele võimalusi sõlmida kompromiss. Pooled kompromissi

ei saavutanud.

15. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale

krediiti kokku 3355 eurot ja kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 2826,28 eurot. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 528,72 eurot.

16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse viivise võlgnevus perioodi 4.09.2024-16.01.2025

eest on kostjal viivis 23,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 528,72 eurot ja viivis 23,64 eurot.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

19. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja

hagimenetluse eelselt pidas hagejaga läbirääkimisi ja soovis asja lahendada hagimenetluse

väliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik