3-23-2072/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2072

Haldusasi

X.A kaebus tühistada Vabariigi Valitsuse 28.07.2023

korraldus nr 197 „Eesti kodakondsuse andmisest

keeldumine“

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X.A , esindaja v.adv Sven Sillar

Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindaja Kertu Nurmsalu

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.A apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 28.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.A apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.05.2024

otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2072

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus keeldus 28.07.2023 korraldusega nr 197 kodakondsuse seaduse

(KodS) § 21 lg 1 p 4 ja lg 11 alusel X.A-le Eesti kodakondsuse andmisest, kuna teda on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja põhjendatud ei ole teha talle

erandit.

1) X.A on toime pannud 6 kuritegu. Ta on juhtinud 3 korda sõidukit joobeseisundis (ühel

korral esitas ta end kinni pidanud politseiametnikule valeandmeid). Kahel korral eiras ta talle

mõistetud karistust – juhtis sõidukit juhtimisõiguseta. Üks kuritegu seisnes selles, et ta kasutas

füüsilist vägivalda 6-aastase lapse suhtes.

2) Sõiduki juhtimise eest joobeseisundis on teda karistatud 2 korral ka väärteokorras,

kusjuures ühel korral põhjustas ta liiklusõnnetuse. 11 korral on teda väärteokorras karistatud

lubatud sõidukiiruse ületamise eest, 4 korral sõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, 4

korral kehtiva kindlustuseta sõiduki juhtimise eest ning 3 korral muu liiklusseaduses (LS)

sätestatud väärteo toimepanemise eest.

3) Isik on rikkunud maksukorralduse seaduses sätestatud nõudeid ning püüdnud toime panna

pisivargust.

4) Lisaks karistusregistrisse kantud väärtegudele on isik toime pannud 4 süütegu, mille kohta

on tehtud lühimenetluse otsus.

5) Hinnates kõiki asjaolusid kogumis, ei ole võimalik talle anda Eesti kodakondsust erandina

KodS § 21 lg 11 alusel.

2. X.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 28.07.2023 korralduse nr

197 tühistamiseks.

Kaebaja kolis Eestisse elama Venemaalt 1978. a-l ja tal ei ole teist kodumaad. Ta on loobunud

Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. Kaebaja on toime pannud süütegusid, ta kahetseb

seda ning on nüüdseks ennast parandanud. Viimane kuritegu pandi toime 14 aastat tagasi.

Vastustaja ei peaks keskenduma üksnes kuritegude arvule, vaid arvestama kaebaja isikuga

seonduvate asjaoludega. Kaebaja tegeleb ettevõtlusega ning osaleb ühiskondlikus elus. Tema

abikaasa on endine riigiametnik ja lapsed on Eesti kodanikud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on õiguspäraselt kaalunud KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi tegemise võimalust

ja ei ole teinud sätte kohaldamisel kaalumisvigu, mis annaks aluse korraldus tühistada.

Vaidlustatud korralduses on vastustaja analüüsinud kaebaja varasemaid kuritegusid, võttes mh

arvesse, et karistatus on praeguseks kustunud (karistused kanti arhiivi 12.07.2014). Nõustuda

ei saa kaebaja väitega, et vastustaja on üksnes kokku lugenud kaebaja toimepandud kuriteod.

Vastustaja on süüdlase isikut iseloomustava asjaoluna välja toonud lisaks ka selle, et kaebajat

on aastatel 2004–2020 karistatud 20 korral LS-s, 4 korral liikluskindlustuse seaduses, 1 korral

maksukorralduse seaduses ja 1 korral karistusseadustikus sätestatud väärtegude

toimepanemise eest. Nende põhjal on vastustaja järeldanud, et tihe ja korduv süütegude

toimepanemine näitab kaebaja negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas

kehtivatesse reeglitesse ning viitab asjaolule, et tegemist ei ole juhuslikku laadi rikkumistega,

vaid tahtlike tegudega. Vastustaja on arvestanud toimepandud kuritegude eest mõistetud

karistuste kustumisest möödunud aega, tuues samas välja, et pärast viimase kriminaalkaristuse

kustumist on kaebaja toime pannud 14 väärtegu, millest üks seisnes sõiduki juhtimises

2(5)

3-23-2072

joobeseisundis ning 10 lubatud sõidukiiruse ületamises. Vastustaja on selle põhjal kaebaja

seisukohale vastupidiselt leidnud, et kaebaja ei ole teinud toimepandud kuritegudest järeldusi,

vaid on näidanud hoolimatut suhtumist enda ning teiste inimeste elu ja tervise vastu ega ole

mõistnud, mis on õiguskuulekas käitumine.

Eelnevat arvestades ei ole meelevaldne korralduses antud hinnang, et kaebaja toime pandud

süütegude rohkust ja süstemaatilisust arvestades on tema lubadused, sh 2014. a-l

kodakondsust taotledes esitatud kinnitused, osutunud paljasõnalisteks. Otsustuse tegemisel ei

omistatud määravat kaalu kaebaja poolt minevikus tahtlike kuritegude toimepanemisele, vaid

oluliseks on peetud kaebaja edasist käitumist: korralduses on välja toodud, et kodakondsuse

taotleja peab näitama selgelt soovi käituda õiguskuulekalt, kuid kaebaja järjepidevalt toime

pandud õigusrikkumised näitavad, et ta ei käitu õiguskuulekalt. Ka kaebusele vastates on

vastustaja selgitanud, et toime pandud kuritegude asjaolud võiksid võimaldada kodakondsuse

andmist, kuid seda ei võimaldanud süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud. Vastustaja võttis

põhjendatult arvesse, et väärtegude näol ei olnud tegu üksikjuhtumite, vaid korduvate sarnaste

liiklusalaste rikkumistega. Usutav on vastustaja põhjendus, et ka juhul, kui lähtutud oleks 15

väärteost, nagu on välja toodud 26.09.2023 karistusregistri väljavõttes, ei oleks see lõppotsust

muutnud, sest ka 15 väärtegu on väga palju. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et

kaebaja ei ole pärast kuritegude toimepanemises süüdimõistmist ja karistuse ärakandmist

käitunud õiguskuulekalt ega järginud seniseid lubadusi, vaid on jätkanud liiklusväärtegude

toimepanemist. Kohus nõustub vastustajaga, et liiklusnõuded on kehtestatud paljude isikute

turvalisust silmas pidades ning nende rikkumine võib panna ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Kuigi vaidlustatud korralduses ei ole üksikasjalikult käsitletud kaebajat positiivselt

iseloomustavaid asjaolusid (nt tema Eestis olevad sotsiaalsed ja peresuhted), ei ole nende

välja toomata jätmine etteheidetav. Vastustaja on põhjendanud, et need asjaolud (sh

töötamine, Eesti kodanikest lapsed ja lähedased, Eestiga seotud tulevikuplaanid) olid

vastustajale teada ja need loovad küll positiivse fooni edaspidi kodakondsuse saamiseks, kuid

selleks peab kaebaja näitama, et ta suudab käituda õiguskuulekalt ega pane toime ka

väärtegusid. Kuna süüdlase isiku hindamise eesmärk on eelkõige kindlaks teha, kas

kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis seaduskuulekalt, ei ole ilmselgelt

õigusvastane pidada jätkuvate väärtegude toimepanemisega seotud asjaolusid ja nende põhjal

tehtud järeldusi kaalukamaks kaebajat positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Kaebaja

seaduskuulekuse hindamisel nähtus isiku käitumises jätkuv liiklusväärtegude toimepanemise

muster, seega ei olnud muude positiivsete asjaolude osas põhjalikum motiveerimine

korralduses nõutav. Vastustaja on selgitanud, et kui kaebaja käitub edaspidi õiguskuulekalt (ei

pane väärtegusid toime umbes ühe aasta jooksul), ei ole kodakondsuse saamine välistatud.

Sellisel juhul on vastustajal põhjust ka põhjalikumalt hinnata kaebaja isikut lähtuvalt tema

sotsiaalsetest suhetest, Eestis elamise kestusest, keeleoskusest, ühiskondlikust ja tööalasest

tegevusest jmt. Mida pikem on aeg, mil väärtegusid toime pandud ei ole, seda suurem on

eeldatavasti tõenäosus kodakondsust saada. Seega on kaebajal võimalik esitada uus taotlus.

Seoses kaebaja välja toodud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumise asjaoludega

on vastustaja selgitanud, et aastatel 2005–2006 teavitati kaebajat sellest, et talle ei ole

võimalik anda kodakondsust. Lisaks ei ole siinse asja lahendamisel asjassepuutuv, mis

põhjusel kaebaja kodakondsusest loobus või millisel alusel ta sellest vabastati. Väited, et

kaebajat sunniti eelmisest kodakondsusest loobuma, ei ole põhjendatud. Kuna kaalutlusotsuse

tegemisel tuleb arvesse võtta kõiki isikuga seotud asjaolusid kogumis, ei ole üldiselt võimalik

määrata kindlat tähtaega või anda kindlat lubadust selle kohta, kas või millal võimaldaksid

isikuga seotud asjaolud anda kodakondsuse. Seda põhjusel, et haldusorganil tuleb mh arvesse

võtta ka isiku käitumist taotluse esitamisele järgneval ajal.

3(5)

3-23-2072

Võrdlus kuritegusid toime panevate Eesti kodanikega ei ole asjakohane. Ühiskond ootab

õiguskuulekat käitumist kõigilt Eestis viibivatelt inimestelt. Kuritegudele on seadustes

sätestatud õiguslikud järelmid. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamine ei ole

välismaalase põhiõigus ja seadusandja on pidanud põhjendatuks lähtuda selle andmise

otsustamisel mh isiku seaduskuulekusest. Vastustaja hindab eelduste täidetust iga kord eraldi

inimesega seotud asjaoludest lähtuvalt. Vastustaja pole väitnud, et korduvalt kriminaalkorras

karistatud isikutele ei oleks kodakondsust antud. Vastustaja on välja toonud, et kodakondsuse

saamine edaspidi ei ole välistatud, kui kaebaja suudab demonstreerida õiguskuulekat

käitumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X.A palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Analüüsitud on üksnes kaebaja toime pandud kuritegusid, mitte tema isikut. Keegi ei analüüsi

kaebaja valmidust kaitsta oma riiki, tema tööoskusi, ei võeta arvesse asjaolu, et paar aastat

tagasi ei olnud kaebajal ühtegi pangakontot põhjusel, et olid suured võlgnevused. Kaebaja sai

oma võlgadest lahti ning kõik tema suhtes alustatud täitemenetlused on lõpetatud. Ei ole õige

viidata sellele, et kaebaja võib saada kodakondsuse kunagi tulevikus. Kaebaja loobus

Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest ja on jäänud kodakondsusetuks. Vabariigi Valitsus

tegi erandi üle otsustamisel kaalutlusvigu.

5. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja võttis kaalutlusõiguse teostamisel arvesse negatiivsete asjaolude kõrval ka kaebajat

positiivselt iseloomustavad asjaolud ning see kaalutluskäik on vaidlustatud korraldusest

nähtav. Isiku tahtmatus õiguskuulekalt käituda on niivõrd ülekaalukas, et see varjutab isiku

pingutused oma elu korda seada. Väärteod on ühiskonnas taunitavad teod, samas muud

probleemid, mis apellatsioonkaebuses on esile toodud, on eraelulised ning nende mõju on

pigem perekonna ja sõpruskonna keskne. Vastustajal ei ole võimalik ka etteulatuvalt teada

anda, kas kaebaja saab kodakondsuse või millal see täpselt saab olema. Isik peab näitama

soovi õiguskuulekalt käituda, see hõlmab ka väärtegude toimepanemisest hoidumist, sh ka

neist, mida karistusregistrisse ei kanta. KodS kohaselt ei saa kriminaalkorras korduvalt

karistatud isik üldjuhul kodakondsust ja seda on võimalik anda erandina.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

7. KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta kodakondsust muu hulgas inimesele, keda on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. See kajastab seadusandja tahet

vältida Eesti kodanikkonda inimeste lisandumist, kes ei käitu õiguskuulekalt. Korduvalt

tahtlike kuritegude toimepanemise puhul on tugev eeldus, et isiku käitumismuster ja väärtused

jäävad samaks. Sellest reeglist on võimalik KodS § 21 lg 11 kohaselt kõrvale kalduda üksnes

juhul, kui karistatus on kustunud ning Vabariigi Valitsuse hinnangul on põhjendatud teha

konkreetsele inimesele erand, võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid ja

kodakondsuse taotleja isikut. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et miski

4(5)

3-23-2072

korralduse põhjendustes ei viita sellele, et vastustaja oleks asjaolusid hinnanud meelevaldselt

või oleks teinud kaalutlusvigu. Määravaks on saanud toime pandud süütegude rohkus,

süstemaatilisus ja õiguskuuleka eluga alustamise lubadustest kinni pidamata jätmine.

Vastustaja on korralduses seejuures arvestanud kaebaja väiteid, et tema elu on stabiilne,

korralik, kohusetundlik ning seaduskuulekas, kuid leidnud erinevalt kaebajast, et toimepandud

süütegude rohkust ja süstemaatilisust arvestades on kaebaja lubadused osutunud

paljasõnalisteks. Kaebaja elus toimunud positiivseid muutused ei muuda olematuks fakti, et ta

on ka pärast kriminaalkaristuse kustumist jätkanud süstemaatiliselt süütegude toimepanemist.

Sellistel kaalutlustel erandi tegemata jätmine jääb vastustaja kaalutlusõiguse piiridesse.

8. Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumine on Eesti kodanikuks saamise eeldus.

Kodakondsusest loobumine on inimese enda otsus ja Eesti riik ei ole kaebajat selleks

sundinud. Ka kodakondsuseta inimesele Eesti kodakondsuse andmise otsustamise tuleb

lähtuda KodS-s sätestatud tingimustest ja sellisel isikul ei ole laiemat õigust nõuda endale

Eesti kodakondsuse andmist.

9. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluse käigus ringkonnakohtule tõendid, millega soovis

tõendada, et kaebajal on jätkuvalt Venemaa Föderatsiooni kodakondsus ning ta on Venemaal

nime vahetanud, jättes sellest vastustajat teavitamata. Ringkonnakohus märgib, et kontrollib

haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), mistõttu ei ole

nendele tõenditele tarvis siinse kohtuasja lahendamiseks hinnangut anda.

10. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata.

11. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma

menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)