3-25-1461/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1461

Määruse kuupäev

11. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses erakorralise

helistamise võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10. märtsil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis 11. märtsil 2025

kell 17.00 erakorraliselt helistada. Kaebajale ei piisa ühetunnisest helistamisest kaks korda

nädalas, kuna kaebaja korraldab koos oma elukaaslasega abielu. Kaebaja ei saa arendada

peresuhteid, kuna tema helistamisvõimalused on piiratud. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik

tegi 11. märtsil 2025 taotlusele märke, mille kohaselt helistamist ei lubata.

2. Tartu Vangla tagastas 10. aprilli 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1012-2 kaebaja 10. märtsi

2025. a avalduse. Kaebajale on tagatud õigusaktidega ette nähtud viisil ning mahus telefoni

kasutamine ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eraldatud lukustatud kambris

viibides täiendavalt graafikuväliselt helistamise võimaldamist, v.a vangistusseaduse (VangS)

§ 28 lg-s 3 välja toodud isikutele või asutustele. Kaebaja ei helistanud 10. märtsil 2025, mil tal

oli võimalik telefoni kasutada, oma väidetavale elukaaslasele. Peaasjalikult suhtles kaebaja

erinevate kriminaalkorras karistatud isikutega.

3-25-1461

3. Kaebaja esitas 18. aprillil 2025 Tartu vanglale eelnimetatud vastuse peale hiljem täiendatud

vaide, milles taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks ja põhiseadusvastaseks

tunnistamist. Vanglal on piisavalt andmeid, et tagada kaebajale graafikuväline helistamine,

kuid helistamise taotlemine toimub meelevaldselt ning regulatsioonid ei võimalda kaebajale

graafikuvälist helistamist lubada.

4. Tartu Vangla tagastas 15. mai 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/80-2 kaebaja vaide

haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja väljub vaides toimingu raamidest, mille

ta oma 10. märtsi 2025. a taotlusega seadis. Kaebaja taotles konkreetsel ajal, konkreetse

isikuga ning konkreetsetel põhjustel graafikuvälise helistamise võimaldamist ning mitte

helistamiskorralduse üle vaatamist või selle muutmist viisil, mis sobiks paremini tema

elukorralduse ja käitumuslike valikutega vanglas. Vaidemenetluses ei saa nõuda vangla

tegevuse põhiseadusevastaseks tunnistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Edaspidist mõju

vaidlustatav otsus kaebajale ei oma.

5. Kaebaja esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses

erakorralise helistamise võimaldamata jätmisega. Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsus nr

1-8/2-25/80-2 on õigusvastane, otsus tuleb tühistada ning kaebaja vaiet sisuliselt menetleda.

Menetluse käigus tuleb tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus ning kohustada vanglat

muutma graafikuvälist helistamise korda selliselt, et kaebajale oleks tagatud piisav võimalus

hoida lähedastega kontakti. Vangla tegevus riivab tugevalt kaebaja era- ja perekonnaelu

puutumatust. Vangla ei ole andnud kaebajale kordagi luba täiendavaks helistamiseks. Kaebaja

on viibinud lukustatud kambris alates 24. septembrist 2024 ja selle aja sees on tema suhtlus

välismaailmaga olnud piiratud. Kaebaja taotles graafikuvälist helistamist 11. märtsil 2025 kell

17.00, sest sellel ajal on kõik kolm eluosakonna telefoni vabad. Vangla jättis kaebaja taotluse

õigusvastaselt rahuldamata. Vangla on muutnud peresuhete arendamise ja säilitamise

võimatuks. Kaebajal ei ole võimalik telefoni teel suhelda helistamiseks ette nähtud päevadel

oma lapsega ning kaebaja peab helistama lapse vanaemale, et teada saada, kuidas lapsel läheb.

Kaebajal on purunenud mitu abielu ning tal on praegu uued suhted, mida on vaja säilitada.

Teised suhtlusviisid pole piisavad kaebaja õiguste tagamiseks. Teised kinnipeetavad saavad

kaebajast oluliselt rohkem helistada. Vangla tegevus ja asjakohased sätted on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tema kaebuste hulk on suur ning tal on raske

materjalides orienteeruda. Samuti on piiratud kaebaja avaliku e-toimiku (AET) kasutamine.

6. Vangla esitas 21. mail 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

8. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Esiteks nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel

Tartu Vangla kohustamist muuta erakorralise helistamise korda. Teiseks nõuab kaebaja

HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus

mõistab, et kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks talle 11. märtsil 2025 erakorralise

helistamise võimaldamata jätmine. Kuigi kaebaja põhjendab kaebuses laiemalt, kuidas vangla

on tema graafikuvälist helistamist pikaajaliselt piiranud, siis saab kohus aru, et kaebaja üksnes

3-25-1461

kirjeldab kohtule informatiivselt vangla üleüldist tegevust erakorralise helistamise

võimaldamata jätmisel. Kaebaja ei ole peale 11. märtsi 2025 välja toonud muid konkreetseid

kordi, mil vangla oleks tema taotluse erakorraliseks helistamiseks rahuldamata jätnud ning

tema õigusi sellega rikkunud. Kolmandaks soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 15. mai

2025. a otsust nr 1-8/2-25/80-2. Kuna vangla ei vaadanud kaebaja 18. aprilli 2025. a vaiet

sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis on eelnimetatud otsus haldustoiming ning mitte

haldusakt, mida oleks võimalik halduskohtumenetluses tühistada. Seega mõistab kohus, et

kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/2-

25/80-2 õigusvastasuse kindlakstegemist ning HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist

vaadata kaebaja vaie sisuliselt läbi. Seega on kaebaja esitanud kaks kohustamisnõuet ning

kaks tuvastamisnõuet.

9. Kaebaja nõue Tartu Vangla kohustamiseks muuta erakorralise helistamise korda kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

9.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette

nähtud VangS § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja

Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei

ole vanglale esitanud taotlust, milles nõuaks helistamise korra muutmist. Kuigi kaebaja viitab

hiljem täiendatud 18. aprilli 2025. a vaides ebakohasele helistamise regulatsioonile, siis ei

esitanud ta ka vaides konkreetselt vastavat kohustamisnõuet, vaid nõudis vangla tegevuse

õigusvastaseks ja põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seega ei ole kaebaja kohustamisnõude

osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

9.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse eelkirjeldatud kohustamisnõude osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

9.3. Kohus märgib täiendavalt, et sellise abstraktse kohustamisnõude esitamist ei saa pidada

ka lubatavaks. Halduskohtumenetluses on isikul võimalik vaidlustada haldusorgani

konkreetset haldusakti või toimingut, mis tema õigusi riivab, ning esitada ka nõuded vastava

haldusakti või toiminguga seoses (HKMS § 44 lg 1). Näiteks on kaebajal võimalik nõuda

konkreetsete helistamist puudutavate vangla kodukorra punktide tühistamist või muutmist.

10. Osas, milles kaebaja nõuab 11. märtsil 2025 erakorralise helistamise võimaldamata

jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist, tagastab kohus X-i kaebuse vastavalt HKMS § 121

lg 2 p-le 21, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-1461

10.1. Kaebajale 11. märtsil 2025, s.o ühel päeval, oma väidetavale elukaaslasele erakorralise

helistamise võimaldamata jätmist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vangla võimaldab kaebajal oma lähedastele

vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 12.8.2 helistada kaks korda nädalas. Seega ei saa asuda

seisukohale, et vangla ei võimalda kaebajal oma lähedastega suhelda või piirab suhtlust

oluliselt. Kuigi kaebajal ei võimaldatud oma lähedasele helistada 11. märtsil 2025, siis oli tal

vangla kinnitusel vastav võimalus eelmisel päeval. Siis aga ei pidanud kaebaja vajalikuks oma

väidetavale elukaaslasele helistada ning otsustas suhelda telefoni teel teiste isikutega. Tartu

Vangla märgib 10. aprilli 2025. a vastuses nr 6-7/2-25/1012-2, et kaebaja suhtles

helistamiseks ette nähtud päeval 10. märtsil 2025 peaasjalikult erinevate kriminaalkorras

karistatud isikutega (dtl 18). Samuti ei ilmne kohtule, et kaebaja 10. märtsi 2025. a taotluses

ilmneks midagi, mis tinginuks vajaduse oma lähedasega kiireloomuliselt suhelda. Abielu

korraldamine ning sotsiaalsete sidemete hoidmine on võimalik selleks ette nähtud aegadel

helistamisega. Samuti on kaebajal võimalik oma lähedastega pidada kirjavahetust ning

nendega kokku saada (VangS §-d 24, 25 ja 28).

10.2. Tartu Vangla tegevust ei saa pidada ka õigusvastaseks. Vangla on taganud kaebajale

vastavalt VangS § 28 lg-le 1 võimaluse oma lähedastele helistada ja selle kaudu nendega

sotsiaalseid sidemeid hoida. Vangla on juhindunud oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest.

Tartu Vangla kodukorra p 12.8.2 kohaselt toimub kõnede teostamine suletud osakondades

ning ajal, mil kinnipeetav viibib kartserirežiimil või tema suhtes kohaldatakse täiendavaid

julgeolekuabinõusid, üldjuhul kella 09:00-st kuni 20:00-ni esmaspäeviti ja neljapäeviti. Kui

kinnipeetav viibib kartserirežiimil või eraldatud lukustatud kambris avatud osakonnas, siis

võimaldatakse talle helistamist ajal, kui eluosakond on päevakava järgselt suletud. Kaebaja ei

eita, et vangla on talle kodukorras reguleeritud viisil helistamist võimaldanud. Õigustatud ei

ole kaebaja seisukoht, et vangla peaks talle täiendavalt lubama lähedastele erakorralist

helistamist väljaspool kodukorras reguleeritud korralist helistamise aega. Erakorralised

helistamised on üldjuhul ettenähtud helistamiseks vajadusel riigiasutusse, kohalikku

omavalitsusse ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale (VangS §

28 lg 3, Tartu Vangla kodukorra p 12.8.4). Kohus ei välista, et teatud erandjuhtudel võib olla

põhjendatud ka kinnipeetava soov oma lähedasele erakorraliselt helistada, nt olulise

terviserikke puhul, kuid praegu ei olnud tegemist sellise olukorraga. Kohtu hinnangul ei saa

helistamist reguleerivaid õigusnorme pidada põhiseadusvastaseks, kuivõrd need võimaldavad

kinnipeetaval sotsiaalsete sidemete hoidmiseks oma lähedastele piisava sagedusega helistada,

arvestades, et kinnipeetaval on võimalik oma lähedastega suhelda ka teistel viisidel. Vangla

peab vastavalt VangS § 23 lg-le 1 soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, et vältida

tema sotsiaalsete sidemete katkemist, kuid see ei tähenda, et kinnipeetavale peaks

võimaldama oma lähedastega piiramatut suhtlemist kinnipeetava eelistatud aegadel ja viisil.

On kaebaja enda valida, kellele ta selleks ettenähtud ajal helistab ja kellega suhtleb, kuid

asjaolust, et ta eelistab konkreetsel päeval lähedastega mitte suhelda, ei teki tal õigust nõuda

nendega suhtlemise võimaldamist erakorraliselt muul päeval. Seega on kaebaja

tuvastamisnõude rahuldamine ebatõenäoline.

10.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel X-i kaebuse osas,

milles ta nõuab 11. märtsil 2025 erakorralise helistamise võimaldamata jätmise

õigusvastasuse kindlakstegemist.

11. Osas, milles kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsust nr 1-8/2-25/80-2 ning

nõuab eelnimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja oma vaide sisulist

läbivaatamist, tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus

3-25-1461

võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus.

11.1. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama

kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas

isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne

menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne.

Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud

otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu

8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Tartu Vangla 15. mai

2025. a otsusele nr 1-8/2-25/80-2 seonduvad kaebaja hiljem täiendatud 18. aprilli 2025. a

vaide esemega, s.o Tartu Vangla 10. aprilli 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1012-2, erakorralise

helistamise võimaldamata jätmise ning sellega kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatuse

riivamisega. Tegemist ei ole sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt

kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on kohtus

vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ning Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsus nr 1-8/2-

25/80-2 kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole kohtule eelkirjeldatud nõude esitamist

takistanud. Vaidlusalune kohtueelset menetlust lõpetav lahend ei ole ka põhjuseks, miks kohtu

hinnangul ei ole lubatav kaebaja nõue vangla kohustamiseks muuta erakorralise helistamise

korda (vt käesoleva määruse p 7.1). Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/80-2

vaidlustamine ei ole lubatud üksnes otsuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse

selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

11.2. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta nõuab

Tartu Vangla 15. mai 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/80-2 õigusvastasuse tuvastamist ning vangla

kohustamist vaadata kaebaja vaie sisuliselt läbi.

12. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja

taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p

1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

13.1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse

pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka

korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90

kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud

Tartu Halduskohtus juba 48 kohtuasja, esitades erinevaid kaebusi, taotlusi kohtulahendi

3-25-1461

täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks jne. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi

teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-

149). Esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja

on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on

varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur

hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441

(p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1), 30. jaanuari 2025. a määrus

asjas 3-25-188 (p 11.1), 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1)). Kohus peab

lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025. a haldus- ja kohtumenetluses esitatud

äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma

menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus kaebuste tagastamise ka HKMS §

121 lg 2 p 22 alusel. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu eeltoodule ka 31. märtsi 2025. a

määruses asjas nr 3-25-714 (p 11.1) ja 11. aprilli 2025. a määruses asjas nr 3-25-872 (p 10.1).

13.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub AET-ile

piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs

AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja

õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 11. juunil 2025 esitas kaebaja

elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-1892 kaebuse 15 leheküljel ja haldusasjas nr 3-25-1893

kaebuse 14 leheküljel, 6. juunil 2025 haldusasjas nr 3-25-1851 kaebuse 14 leheküljel jne.

Samuti on kaebajal võimalik kohtule avaldusi esitada paberkandjal. Lisaks ei pea kohtule

esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada

võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

13.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider